{"id":11210,"date":"2024-04-03T23:39:49","date_gmt":"2024-04-03T20:39:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=11210"},"modified":"2026-08-24T18:52:01","modified_gmt":"2026-08-24T15:52:01","slug":"friedrich-reinhold-kreutzwald","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/friedrich-reinhold-kreutzwald\/","title":{"rendered":"Friedrich Reinhold Kreutzwald"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.\/14.XII 1803 \u2013 25.\/13.VIII 1882) oli luuletaja, prosaist ja rahvavalgustaja, rahvaluule t\u00f6\u00f6tleja ning rahvuseepose looja. Tema loomingul oli rajav t\u00e4htsus eesti kultuuri kujunemisel, rahva vaimsuse, kirjanduse ja kirjakeele arendamisel.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> S\u00fcndis Virumaal Kadrina kihelkonnas J\u00f5epere m\u00f5isas. Vanaisa oli kubjas, isa m\u00f5isateener ja kingsepp, hiljem Kaarlis m\u00f5isa aidamees ja Harjumaal Ohulepas m\u00f5isavalitseja; ema Ann m\u00f5isateenija, hiljem pereemand. 1815 vabastas m\u00f5isnik perekonna p\u00e4risorjusest. \u00d5ppis 1815\u20131820 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja Rakvere ning Tallinna kreiskoolis. Sooritas kodu\u00f5petaja eksami 1823, kodu\u00f5petaja Tallinnas ja Peterburis. 1826\u20131833 \u00f5ppis Tartu \u00fclikoolis arstiks, korporatsioon \u201eEstonia\u201c liige. 1833. aastast V\u00f5ru linnaarst 44 aastat. Pensionile j\u00e4\u00e4des 1877 asus Tartusse, kus ka suri; maetud Vana-Jaani kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Kreutzwaldist kujunes \u00e4rkamisaja vaimuelu keskne kuju, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks. \u00d5petatud Eesti Seltsi auliige 1849, Soome Kirjameeste Seltsi liige 1855, Ungari Teaduste Akadeemia v\u00e4lisliige 1871. Keiserlik Peterburi Teaduslik Akadeemia autasustas teda poole Demidovi auhinnaga (720 rubla) pooleldi ilmunud \u201eKalevipoja\u201d kui folkloristliku tegevuse eest. 1870 valiti Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliikmeks. Talle on p\u00fcsti\u00adtatud monument V\u00f5rus (1926, A. Adamson), Rakveres (1937, A. Eller), Tartus (1952, M. Saks, J. Hirv), Tallinnas (1958, E. Taniloo, M. Saks), Kadrina J\u00f5e\u00adperes (1953, J. Raudsepp), m\u00e4lestuskivi Kaarlis (1968). Tema nime kannab V\u00f5ru Kreutzwaldi Kool, nimelised t\u00e4navad on \u00fcheksas linnas. Tema majas V\u00f5rus asub muuseum (1941).<\/p>\n\n\n\n

Valgustaja Kreutzwald hakkas Tartu n\u00e4dalalehes Das Inland (eriti 1837\u20131843) tutvustama kohaliku elu s\u00fcndmusi ja rahvakombeid, tema kriitiline vaatepunkt kutsus esile aadli meelepaha ja sekeldusi ametiv\u00f5imu\u00addega. P\u00e4rast \u00d5petatud Eesti Seltsi asutamist 1838 algas tema mitmekesine tegevus rahvakirjanikuna. Ilmus karskuseteemaline jutt \u201eWina-katk\u201d (1840, eeskujuks \u0161veitslase H. D. Zschokke \u201eBrannteweinpest\u201d). Avaldas \u00d5ES-i kalendris (mida toimetas Faehlmann) didaktilise kogumiku \u201eSippelgas I\u201d (1843); rohketes kordustr\u00fckkides levis sentimentaalne rahvaraamatuke \u201eWagga Jenowewa ajalik elloaeg\u201d (1842; G. O. Marbachi j). Toimetas \u201eMa-Rahwa Kassulist Kalendrit\u201d (1846\u20131861, 1865\u20131874), kus avaldas ka salmikuid ja enamiku oma juttudest: \u201e\u00dcks \u00f6\u00f6-pilt\u201d (1853), \u201eVidevik\u201d (1854), \u201eP\u00f5llumees ja ammetmees\u201d (1858), \u201eTuisulased\u201d (1859), \u201eMihkel P\u00f5llulapp\u201d (1865\u20131873), \u201eUus koolmeis\u00adter\u201d (1874). Ta kasutas sageli satiiri ja allegooriat, et v\u00f5idelda tagurluse ja rumaluse vastu. L\u00e4bi aastak\u00fcmnete populaarseks raamatuks said \u201eReino-wadder Rebbane\u201d (1848\u20131851; Goethe \u201eReineke Fuchs\u201d j\u00e4rgi) ja \u201eKilplaste imev\u00e4rklikud jutud ja teud\u201d (1857; Marbachi rahvaraamatu \u201eSchildb\u00fcrger\u201d j\u00e4rgi). Raamatuke \u201ePaar sammokest r\u00e4ndamise-teed\u201d (1853; Jean Pauli j) oli m\u00f5jutatud varalahkunud t\u00fctre leinamisest. Rahvavalgustusliku tegevuse v\u00e4ljapaistvaks avalduseks oli populaarteaduslik v\u00e4ljaanne \u201eMa-ilm ja m\u00f5nda, mis seal sees leida on\u201d (1848\u20131849), millele j\u00e4rgnesid jagudes \u201eMaa- ja Mere-piltid\u201d (1850\u20131861, 1882), \u201eRistis\u00f5itjad\u201d (1851), \u201eL\u00fchhikenne \u00f6ppetus terwisse hoidmissest\u201d (1854), \u201eSippelgas II\u201d (1861) ning arstimise k\u00e4siraamat \u201eKodutohter\u201d (1879).<\/p>\n\n\n\n

Jutuvestja Kreutzwald arendas rahvap\u00e4rases laadis edasi nii rahvasuust kuuldud pajatusi kui ka saksa muinasjutukogudest v\u00f5i mujalt kohatud motiive, luues esteetiliselt lummavaid s\u00f5nakunstiteoseid. Tema teine peateos \u201eEestirahva Ennemuistesed jutud\u201d on asendamatu t\u00fcvitekst nii eesti kirjanduse kui ka eestlaste vaimulaadi v\u00e4ljakujunemisel. Iseloomulikud on pealkirjad nagu \u201eKullaketrajad\u201c, \u201eKuuvalgel vihtlejad neitsid\u201c, \u201eVaeslapse k\u00e4sikivi\u201c, \u201ePuulane ja Tohtlane\u201c, \u201eUdum\u00e4e kuningas\u201c, \u201eParistaja-poeg\u201c, \u201ePikse pill\u201c, \u201eTark mees taskus\u201c, \u201eP\u00f5hja konn\u201c, \u201eJulge rehepapp\u201c, \u201ePilli-Tiidu\u201c\u2026 P\u00f5hiliselt valmisid muinaslood 1850. aastail, kogu teose \u2013 43 muinasjuttu ja 18 muistendit \u2013 avaldamine sai teoks Soome Kirjanduse Seltsi v\u00e4ljaandel (1866). Kreutzwaldi jutum\u00f5nu on rohkesti t\u00f5lgitud.<\/p>\n\n\n\n

Luuletajana \u00fchines noor Kreutzwald saksa moodsa ballaaditraditsiooniga, varasematest k\u00e4sikirjadest avaldas ta 1846 Inlandis saksakeelse lugulaulu \u201eBeverini piiramine 1207. aastal\u201c (\u201eDie Belagerung von Beverin im Jahre 1207\u201d). 1851 ilmus Gottfried B\u00fcrgeri bestselleri j\u00e4rgi mugandatud \u201eLenora: \u00fcks kulus muistne laulu-jut\u201d, mis kujunes menukiks ka Eestimaa laatadel (\u00fcle 7000 koopia, legaalselt ja piraatselt). Pikem regiv\u00e4rsspoeem \u201eS\u00f5da\u201d ilmus 1854. Tema peamises v\u00e4rsikogus \u201eViru lauliku laulud\u201d (1865) on \u00fclekaalus Schilleri, Goethe, Lenau, Uhlandi, Hauffi, Freiligrathi jt luule eestindused, mis m\u00f5jutasid eesti l\u00fc\u00fcrika arengut. Hiljem t\u00f5lkis ta Heine jt luulet, ratsionalistlikku usul\u00fc\u00fcrikat ning kaks v\u00e4rsstrag\u00f6\u00f6diat. 1870. aastast kuni elu l\u00f5puni komponeeris ta mahukat tunnetuspoeemi \u201eLembitu\u201d, eeskujuks \u0161veits\u00adlase J. V. Widmanni \u201eBuddha\u201d (ilmus postuum\u00adselt Helsingis 1885).<\/p>\n\n\n\n

Kreutzwald kogus, kompileeris, avaldas ja tutvustas teaduslikes v\u00e4ljaannetes eesti rahvalaulu, mida ta pidas rahvuskultuuri aluseks. Tema suurim saavutus on rahvuseepose \u201eKalevipoeg\u201d koostamine folkloori ainestikul. Selle m\u00f5tte algatas s\u00f5ber Faehlmann, kelle surma j\u00e4rel 1850 v\u00f5ttis kaasv\u00f5itleja \u00fclesande enda peale. Proosa asemel otsustas ta aga allitereeriva 4-jalalises trohheuses regiv\u00e4rsi kasuks, mis ei ole kvantiteeriv nagu \u201eKalevalas\u201d, vaid silpr\u00f5huline. Tulemuseks on uusaegne l\u00fcro-dramaatilis-eepiline autorieepos, millel on tugev algup\u00e4rast folkloori t\u00e4iendav fiktsionaalne alge. Eepose algredaktsioon valmis 1853, kuid ei p\u00e4\u00e4senud tr\u00fckki tsensuuri t\u00f5ttu. Autor t\u00e4iendas p\u00f5hjalikult ja 20 loost koosnev suurteos ilmus 1857\u20131861 annete kaupa \u00d5ESi toimetistes koos saksakeelse t\u00f5lkega. Eestikeelne rahvav\u00e4ljaanne tr\u00fckiti 1862 Soomes Kuopios. \u201eKalevipojast\u201d sai rahvuse vaimu loov t\u00fcvitekst, mille patriootiline j\u00f5ud muutus kandvaks rahvuslikul \u00e4rkamisajal, inspireerides ka j\u00e4rgnevaid ajastuid. Eepose aateid on rakendatud poliitikas, tema m\u00f5jul on loodud hulganisti kirjanduse, muusika ja kujutava kunsti teoseid, aga teisalt ka humoorikaid paroodiaid. Rahvuseepos muutus eesti kultuuri \u00fcheks t\u00e4htsamaks esindajaks maailmas, see on tervikuna t\u00f5lgitud 13 keelde.<\/p>\n\n\n\n

A. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Valikbibliograafia<\/h4>\n\n\n\n

\u2018Kalevipoeg\u2019<\/em><\/strong>
[s. n.],<\/em> Kalewipoeg, eine Estnische Sage<\/strong>. Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, Bd. 4, H. 1-4; Bd. 5, H. 1-2\/3. Dorpat: Heinrich Laakmann, 1857-1861, XVI+166 lk (Bd. 4, H. 1), 145 lk (Bd. 4, H. 2), 735 lk (Bd. 4, H. 3; Bd. 4, H. 4; Bd. 5, H. 1; Bd. 5, H. 2\/3). [Eesti ja saksa keeles. K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:184775<\/a>.]
[s. n.], Kalewi poeg<\/strong>: \u00dcks ennemuistene Eesti jut: Kahesk\u00fcmnes laulus. [V\u00f5ru: F. R. Kreutzwald], 1862, 254 lk. [2. tr\u00fckk, esimene rahvav\u00e4ljaanne. Tr\u00fckitud Soomes Kuopios. K\u00e4ttesaadav:http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:184776.]
Kalewi poeg<\/strong>: \u00dcks ennemuistene Eesti jut: Kahesk\u00fcmnes laulus. Tartu: Schnakenburg, 1876, 232 lk. [3. tr\u00fckk.]
Kalevipoeg. 1-2<\/strong>. Tekstikriitiline v\u00e4ljaanne \u00fches kommentaaride ja muude lisadega. Toimetuskolleegium: Paul Ariste (peatoimetaja) jt. Eess\u00f5na: August Annist. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961-1963, 512+516 lk + kaart.
Kalevipoeg<\/strong>: \u00fcks ennemuistne jutt kahek\u00fcmnes laulus. J\u00e4rels\u00f5nad: Sirje Endre, Sirje Helme, Andres Tali. Andres Tali illustratsioonid ja kujundus. Tallinn: SE & JS, 2019, 335 lk.
Kal\u00f5vipoig<\/strong>. \u00dcmbrepandja Kalla Urmas, toim\u00f5ndaja Kuuba Rainer, kokkos\u00e4\u00e4dj\u00e4\u2019 Hollo Aimi ja Kuuba Rainer, graafilids\u00f5\u2019 lehe\u2019 Kuusingu Toomas, kujondaja Lep\u00e4 Tiit. V\u00f5ru: V\u00f5ro Instituut, 2022, 287 lk.<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Lenora<\/strong>: \u00fcks kulus muistene laulu-jut. Tartu: H. Laakmann, 1861, 14 lk [G. B\u00fcrgeri j\u00e4rgi F. R. Kreutzwald. 2 tr\u00fckk: Tartu: H. Laakmann, 1865, 13 lk.]
S\u00f6da: Wiru wana lauliku kenam Kandle-lugu: Eesti-s\u00f6bradele<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1854, 24 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/2768<\/a>.]
Angerwaksad<\/strong>. \u00dcks laulu-krantsikene, mis Wiru-laulik w\u00e4ljaannud. Tartu, 1861, 16 lk. [K\u00e4ttesaadav: https:\/\/utlib.ut.ee\/eeva\/index.php?lang=et&do=tekst&tid=37<\/a>.]
Viru lauliku laulud<\/strong>. Kokkupannud ja v\u00e4ljaannud F.R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann, 1865, 117 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:104166<\/a>. 2. tr\u00fckk: redigeerinud J. Johanson-Jaanson ja Gustav Suits, Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926, IX+137 lk; 3. tr\u00fckk: j\u00e4rels\u00f5na: Nigol Andresen, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 172 lk.]
Rahunurme lilled p\u00e4\u00e4wa t\u00f6\u00f6 ja palawuse jahutuseks<\/strong>. W\u00e4ljaannud [J. H. Witscheli j\u00e4rgi] Fr. R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann, 1871, 130 lk.
Rahunurme lilled p\u00e4\u00e4wa t\u00f6\u00f6 ja palawuse jahutuseks. 2. jagu<\/strong>. W\u00e4ljaannud [J. H. W. Witscheli j\u00e4rgi] Fr. R. Kreutzwald. Tartu: G. Rosenberg, 1875, 84 lk.
Lembitu<\/strong>: Eesti muistep\u00f5lwe m\u00e4lestustest kaswanud luuletus. Puhkama l\u00e4inud lauliku Friedrich Reinhold Kreutzwaldi j\u00e4rel j\u00e4etud paberitest w\u00e4lja antud. Tartu: G. Blumberg, 1885, 134 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/2403<\/a>. 2. tr\u00fckk: Lembitu: Kreutzwaldi usulis-filosoofiline maailmavaade: Friedrich Reinhold Kreutzwald 200, koostanud Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituut, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 541 lk.]<\/p>\n\n\n\n

Proosa, muinasjutud<\/em><\/strong>
Wagga Jenowewa ajalik elloaeg<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 68 lk.
Sippelgas. Essimenne j\u00e4ggo<\/strong>. W\u00e4lja antud Maarahwa kele ja kirja koggoduse polest. Tartu: H. Laakmann, 1843, 50 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:184778<\/a>.]
Reinowadder Rebbane<\/strong>: \u00dcks ennemuistene jut. 10 kena pildikujjudega. Tartu: H. Laakmann, 1850, 141 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:100236<\/a>.]
Risti-s\u00f6itjad<\/strong>: \u00dcks t\u00f6ssine jut neist p\u00fchha aua r\u00e4ndajaist, kes \u00fchheteistk\u00fcmnema aasta saal p\u00e4rrast Jesuse Kristuse s\u00fcndimist akkasiwad p\u00fc\u00fcdma Jerusalemma linna Turgi rahwa k\u00e4est \u00e4rraw\u00f6ita. Tartu: H. Laakmann, 1851, 79 lk.
Paar sammokest r\u00e4ndamise-teed<\/strong>: \u00fcks elo-puu k\u00fcllest nopitud m\u00e4lestuse-leht. Tartu: H. Laakmann, 1853, 47 lk. [Jean Paul\u2019i j\u00e4rgi Friedrich Reinhold Kreutzwald.]
Kilplaste imew\u00e4rklikud, w\u00e4ga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja t\u00e4nnini weel \u00fcleskirjutamata jutud ja teud<\/strong>: Kalkuni keelest Maakeele t\u00f5lgitud ja meie k\u00fclade komblikuks m\u00f5nes t\u00fckis \u00fcmbersolgitud. Tartu: [s.n.], 1857, 111 lk. [G. O. Marbachi j\u00e4rgi F. R. Kreutzwald.]
Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud, noore p\u00f5lwe m\u00e4lestuseks korjatud ja kirja pandud. Esimene J\u00e4gu<\/strong>. Tallinn: [s.n.], 1860, 32 lk.
Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud, noore p\u00f5lwele m\u00e4lestuseks korjatud ja kirja pandud. Teine J\u00e4gu<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1864, 60 lk.
Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud, noore p\u00f5lwele m\u00e4lestuseks korjatud ja kirja pandud. Kolmas J\u00e4gu<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1865, 51 lk.
Eestirahwa Ennemuistesed jutud<\/strong>. Rahwa suust korjanud ja \u00fcleskirjutanud Fr. R. Kreutzwald. Helsingi: Soome Kirjanduse Selts, 1866, XI+368 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/14678<\/a>.]
Ehstnische M\u00e4rchen<\/strong>. Aufgezeichnet von Friedrich Kreutzwald; aus dem Ehstnischen \u00fcbersetzt von F. L\u00f6we, ehem. Bibliothekar a. d. Petersb. Akad. d. Wissenschaften; Vorwort v. A. Schiefner. Halle: Buchhandlung des Waisenhauses, 1869, VIII+365 pp. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/reader.digitale-sammlungen.de\/resolve\/display\/bsb11016684.html<\/a>.]
Estnische M\u00e4rchen. 2. H\u00e4lfte<\/strong>. Aufgezeichnet von Friedrich Kreutzwald; aus dem Estnischen \u00fcbersetzt von F. L\u00f6we, ehem. Bibliothekar a. d. Petersb. Akademie der Wissenschaften, corresp. Mitglied der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Dorpat: C. Mattiesen, 1881, IV+178 pp. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/14646<\/a>.]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Tuletorn: \u00dcks kurblik n\u00e4item\u00e4ng, kahes vaatuses<\/strong>. V\u00e4ljaannud F.R. Kreutzwald [C.E. v. Houwaldi j\u00e4rgi]. Tartu: W. Gl\u00e4ser, 1871, 72 lk.
Wanne ja \u00f5nnistus: Kurblik n\u00e4item\u00e4ng kahes waatuses<\/strong>. V\u00e4ljaannud [C.E.v. Houwaldi j\u00e4rgi] Fr.R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, 1875, 54 lk.<\/p>\n\n\n\n

Rahvavalgustuslikud teosed jms<\/em><\/strong>
Wina katk<\/strong>: \u00dcks t\u00e4hhele pannemise w\u00e4\u00e4rt jut, mis wanna ja noore rahwale juhhatusseks ja kassuks w\u00e4lja on antud. Tartu: Lindforsi p\u00e4rijad, 1840, 69 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:100020<\/a>.]
Ue aasta sowimine<\/strong>: \u00dcks ande kassinuse (parra-usse) s\u00f6bradele. Tartu: H. Laakmann, 1843, 12 lk.
Ma-ilm ja m\u00f5nda, mis seal sees leida on<\/strong>: tullosaks ja \u00f6ppetlikuks aeawiteks Ma-rahwale. I\u2013IV. Tartu: H. Laakmann, 1848-1849. [Kommenteeritud faksiimiletr\u00fckk, 160+14 lk, p\u00fchendatud Fr. R. Kreutzwaldi 200. s\u00fcnniaastap\u00e4evale: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:222<\/a>.]
Ma- ja Merre-piltid<\/strong>: \u00dcks luggemise ramat nore rahwale. [1. jagu], Ehk imelikud luggud l\u00f5une-pool Ahwrikas. [A. F. F. Hoffmanni j\u00e4rgi Friedrich Reinhold Kreutzwald.] Tartu: H. Laakmann, 1850, 202 lk.
Dr. Friedrich Robert F\u00e4hlmann\u2019s Leben<\/strong>. Dorpat: Sch\u00fcnmann\u2019s Wittwe und C. Mattiesen, 1852, 49 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/49622<\/a>.]
Teejuhhataja \u00c4mma-kooliliste \u00f5ppetuse jures = Leitfaden zum Unterricht der Hebammen-Sch\u00fclerinnen im Livl\u00e4ndischen Gouvernerment<\/strong>. [C. E. Brutzeri j\u00e4rgi F. R. Kreutzwald.] Riga: Livl\u00e4ndische Ritterschaft, 1852, VII+80 lk.
Tarto Alma maaterile Wiek\u00fcmne aasta l\u00f5petuse r\u00f5emu-p\u00fchal sel 12. Deetsembril 1852<\/strong>. Annab t\u00e4no ja soovib \u00f5nne Eesti tarkade koguduse nimel Fr. Kreutzwald. T\u00f5lkinud J. [Caplic]k. Tartu: [Fr. Kreutzwald], 1853, 5 lk.
L\u00fchhikenne \u00f6ppetus terwisse hoidmissest<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1854, 56 lk.
H\u00e4da- ja abi-raamatukene, ehk Lahearu k\u00fcla \u00f5petlik R\u00f6\u00f6mu ja kurwastuse juttustus. Esimene Jagu<\/strong>. [R. Z. Beckeri j\u00e4rgi Fr. R. Kreutzwald.] Tartu: H. Laakmann, 1862, 122 lk.
Uus Tallinna maa-keele ABD ja lugemise raamat lastele<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1863, 16 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/2678<\/a>.]
L\u00fchikene seletus Kalevipoja laulude sisust<\/strong>. V\u00e4ljaannud Fr. R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann, 1869, 58 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/2765<\/a>.]
Kodutohter<\/strong>: \u00d5petus, kuda haigetega peab \u00fcmber k\u00e4idama ja neile arsti abi puudusel kergitust tehtama. Kirja pannud F. R. Kreutzwald. Jurjev: Schnakenburg, 1879, 179 lk.
Tartu Eesti P\u00f5llumeeste Seltsi teretus Keiserliku Majesteedi Aleksander II 25 valitsuse aasta juubeli p\u00e4eval 19. Veebruaril 1880<\/strong>. Tartu: [s.n.], 1880, 8 lk.<\/p>\n\n\n\n

Toimetised<\/em><\/strong>
Ma-rahwa kassuline Kalender ehk T\u00e4ht-ramat<\/strong>. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www2.kirmus.ee\/grafo\/index.php?gid=24<\/a>. Kreutzwald oli toimetaja 1846\u20131861, 1865\u20131874.]
Mythische und magische Lieder der Ehsten<\/strong>. Gesammelt und herausgegeben von Fr. Kreutzwald und H. Neus; Vorrede von A. Schiefner. St. Petersburg: Zu haben bei Eggers et Comp., 1854, VIII+132 lk. [K\u00e4ttesaadav: https:\/\/archive.org\/details\/mythischeundmag00neusgoog<\/a>.]<\/p>\n\n\n\n

Kirjavahetus<\/em><\/strong>
Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus<\/strong>. Toimetanud M. Lepik. Tartu: \u00d5petatud Eesti Selts, 1936, XIII+217 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.etera.ee\/s\/O42eOZpPt8<\/a>.]
Fr. R. Kreutzwaldi ja A. Schiefneri kirjavahetus: 1853-1879<\/strong>. Toimetuskolleegium: Ea Jansen jt. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 544 lk.
Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele: 1847-1866<\/strong>. Toimetuskolleegium: E. Ertis jt. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 611 lk.
Kirjad G. Schultz-Bertramile ja teistele: 1859-1874<\/strong>. Toimetanud ja eess\u00f5na: M. Lepik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 446 lk.
Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867-1873<\/strong>. Toimetuse kolleegium: E. Ertis jt. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 548 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:328560<\/a>.]
Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. J\u00fcrgensonile ja teistele: 1833-1866<\/strong>. Koostanud E. Aaver, A. Nagelmaa, L. Raud; toimetuskolleegium: E. Ertis, R. P\u00f5ldm\u00e4e, A. Vinkel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 628 lk.
Kirjad J. Hurdale, J. K\u00f6lerile, C. R. Jakobsonile ja teistele: 1862-1882<\/strong>. Koostanud [ja] eess\u00f5na: Eva Aaver, H. Laanekask, A. Nagelmaa; toimetuskolleegium: Eduard Ertis jt. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 711 lk.
St. Petersburg und Livland \u2013 und die Entwicklung der estnischen Literatur: Anton Schiefner (1817-1879) und Friedrich R. Kreutzwald (1803-1882) im Briefwechsel (1853-1879)<\/strong>. Bearbeitet von Hartmut Walravens. Wiesbaden: Harrassowitz, 2013, 396 lk.<\/p>\n\n\n\n

Valitud teosed \u2013 \u2018Teosed\u2019, 1953<\/em><\/strong>
Maailm ja m\u00f5nda<\/strong>. Toimetuskolleegium: K. Taev (vastutav toimetaja) jt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 496 lk.
Eesti rahva ennemuistsed jutud<\/strong>. Toimetuskolleegium: K. Taev (vastutav toimetaja) jt, j\u00e4rels\u00f5na: H. Niit, illustreerinud G. Reindorff. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 499 lk.
Kalevipoeg<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: E. Laugaste; illustreerinud A. Hoidre, O. Kangilaski, R. Sagrits. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 435 lk.
Laulud<\/strong>. Toimetuskolleegium: K. Taev (vastutav toimetaja) jt, eess\u00f5na: E. Nirk. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 356 lk.
Jutud<\/strong>. Toimetuskolleegium: K. Taev (vastutav toimetaja) jt, j\u00e4rels\u00f5na: H. Niit; illustreerinud Ilmar Linnat. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 600 lk. [Sisu: \u2018Viina katk\u2019, \u2018Narrilased\u2019, \u2018Reinuvader Rebane\u2019, \u2018\u00dcks \u00f6\u00f6pilt\u2019, \u2018Paar sammukest r\u00e4ndamise teed\u2019, \u2018Videvik\u2019, \u2018Kilplased\u2019, \u2018P\u00f5llumees ja ametmees\u2019, \u2018Tuisulased\u2019, \u2018Mihkel P\u00f5llupapp\u2019, \u2018Uus koolmeister\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Kreutzwaldi kohta<\/em><\/strong>
Aug. Anni, F. R. Kreutzwaldi \u201cKalevipoeg\u201d. I osa, Kalevipoeg eesti rahvaluules<\/strong>: mit einem Referat = F. R. Kreutzwalds \u201cKalevipoeg\u201d. I Teil, Kalevipoeg in den Estnischen Volks\u00fcberlieferungen. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1934, XV+250 lk.
Aug. Annist (Anni), F. R. Kreutzwaldi \u201cKalevipoeg\u201d. II osa, \u201cKalevipoja\u201d saamislugu<\/strong>: mit einem Referat = F. R. Kreutzwalds \u201cKalevipoeg\u201d. Zweiter Teil, Die Entstehungsgeschichte des \u201cKalevipoeg\u201d. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1936, VII+241 lk.
August Annist, F. R. Kreutzwaldi \u201cPaari sammokese\u201d algup\u00e4ra<\/strong>: mit einem Referat: Die Entstehungsgeschichte von F. R. Kreutzwalds \u201cPaar sammokest\u201d. Tartu: [s.n.], 1936, 49 lk.
Aug. Annist, F. R. Kreutzwaldi Kalevipoeg. III osa, \u201cKalevipoeg\u201d kui kunstiteos<\/strong>. A (1. anne): mit einem Referat = F. R. Kreutzwalds \u201cKalevipoeg\u201d. III. Teil. A (1. Lieferung), \u201cKalevipoeg\u201d als Kunstwerk. Tartu: [s.n.], 1944, 137 lk.
August Annist, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algup\u00e4ra ja kunstiline laad<\/strong>. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 451 lk.
Endel Nirk, Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus: monograafia<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 547 lk.
Felix J. Oinas, Kalevipoeg k\u00fctkeis ja muid esseid rahvaluulest, m\u00fctoloogiast ja kirjandusest<\/strong>. Studia Estonica, Fennica, Baltica, 1. Alexandria (Virginia): Mana, 1979, 248 lk.
Gustav Suits, Noor Kreutzwald: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi arengulugu<\/strong>. Eess\u00f5na: Bernard Kangro; kaas ja osa illustratsioone: Kristjan Raud. Lund: Eesti Kirjanike Koopeartiiv, 1983, 215 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1984, 111 lk.]
Felix Oinas, Surematu Kalevipoeg<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Jaan Undusk. Tallinn: Keel ja Kirjandus, 1994, 181 lk. [Esseed.]
Heino Gustavson, Friedrich Reinhold Kreutzwald arstina V\u00f5rus<\/strong>. Tallinn: Eesti Tervishoiu Muuseum, 1995, 18 lk.
Uurimusi Kalevipojast<\/strong>. Koostanud Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, http:\/\/www.folklore.ee\/rl\/folkte\/myte\/kalev2\/<\/a>.
August Annist, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi \u201cKalevipoeg\u201d<\/strong>. Toimetanud ja eess\u00f5na: \u00dclo Tedre. Eesti Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005, 909 lk.
Cornelius Hasselblatt, Kalevipoeg Studies: The Creation and Reception of an Epic<\/strong>. Studia Fennica Folkloristica, 21. Helsinki: Finnish Literature Society, 2016, 144 lk.
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.\/14.XII 1803 \u2013 25.\/13.VIII 1882) oli luuletaja, prosaist ja rahvavalgustaja, rahvaluule t\u00f6\u00f6tleja ning rahvuseepose looja. Tema loomingul oli rajav t\u00e4htsus eesti kultuuri kujunemisel, rahva vaimsuse, kirjanduse ja kirjakeele arendamisel. S\u00fcndis Virumaal Kadrina kihelkonnas J\u00f5epere m\u00f5isas. Vanaisa oli …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11210","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11210","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11210"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11210\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11216,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11210\/revisions\/11216"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11210"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}