{"id":10996,"date":"2024-04-03T23:42:39","date_gmt":"2024-04-03T20:42:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10996"},"modified":"2026-08-14T17:49:41","modified_gmt":"2026-08-14T14:49:41","slug":"kauksi-ulle","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/kauksi-ulle\/","title":{"rendered":"Kauksi \u00dclle"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/kauksi_ulle_kalju_suur-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"665\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/kauksi_ulle_kalju_suur-665x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6211\" style=\"aspect-ratio:0.6494092466036221;width:263px;height:auto\" title=\"Foto: Kalju Suur\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/kauksi_ulle_kalju_suur-665x1024.jpg 665w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/kauksi_ulle_kalju_suur-195x300.jpg 195w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/kauksi_ulle_kalju_suur-768x1182.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/kauksi_ulle_kalju_suur-998x1536.jpg 998w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/kauksi_ulle_kalju_suur-1331x2048.jpg 1331w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/kauksi_ulle_kalju_suur-scaled.jpg 1663w\" sizes=\"auto, (max-width: 665px) 100vw, 665px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kauksi \u00dclle (kodanikunimi \u00dclle Kauksi; s\u00fcndinud 23. IX 1962) on luuletaja ja prosaist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kauksi \u00dclle s\u00fcndis V\u00f5rus, \u00f5ppis R\u00f5uges ja V\u00f5rus ning Tartu Riikliku \u00dclikooli filoloogiateaduskonna ajakirjandusosakonnas, mille l\u00f5petas 1986. aastal. On t\u00f6\u00f6tanud ajakirjas Kultuur ja Elu, V\u00f5ru Raadios, sihtasutuses Fenno-Ugria. Tartu NAKi (1984), Kirjanike Liidu (1990) ning kirjandusr\u00fchmituste Hirohall ja Eesti Kostabi $elts liige. On p\u00e4lvinud <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/bernard-kangro\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6965\">Bernard Kangro<\/a> kirjanduspreemia (1992), <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/s\/gustav-suits\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8732\">Gustav Suitsu<\/a> luuleauhinna kogu \u201eK\u00e4\u00e4n\u00fcp\u00e4iv\u201c (2004) eest, Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgi (2006), Aasta Naise tiitli (2008) ja <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/l\/juhan-liiv\/\" data-type=\"page\" data-id=\"10899\">Juhan Liivi<\/a> luuleauhinna luuletuse \u201eIm\u00e4puu\u201c eest (2019).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kauksi \u00dclle on luuletusi avaldanud alates 1980. aastast. Esikkogu \u201eKesk umma m\u00e4ke\u201c ilmus 1987. aastal. Ta on \u00fcks silmapaistvamaid v\u00f5rumurdelise luule viljelejaid ning 1980. aastate l\u00f5pul esile t\u00f5usnud v\u00f5ro-liikumise esindajaid. Kauksi \u00dclle kuulus kirjandusr\u00fchmitustesse Hirohall ja Eesti Kostabi $elts, mis t\u00f5stsid esile p\u00e4rimuslikku ja moodsat kultuuri \u00fchendava etnofuturismi. Kauksi \u00dclle loomingus on olulisel kohal traditsioonilise k\u00fcla\u00fchiskonna loodusl\u00e4hedane maailmavaade, p\u00e4rimuslik aines p\u00f5imub t\u00e4nap\u00e4evasega.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rahvusvaheline m\u00fc\u00fcdiaines seondub rahvaluulelise p\u00e4rimusega ballaadikogudes \u201eHan\u00f5 vai luig\u00f5\u201c (1989), \u201eAgu ni Eha. Morn and Eve\u201c (1995) (paralleelselt ingliskeelse tekstiga), \u201eKuldnaan\u00f5. Kultanainen\u201c (1997) (paralleelselt soomekeelse tekstiga) ja \u201eN\u00f5s\u00f5q r\u00f5\u00f5mu m\u00f5rsija\u201c (2001), mida l\u00e4bib elu ja surma, armastuse ja saatuslikkuse motiivistik. Isiklikku ainest leiab n\u00e4iteks luulekogust \u201eK\u00e4\u00e4n\u00fcp\u00e4iv\u201c (2003). T\u00e4henduslikku rolli loomingus omab immaimmamaa (emaemamaa) ning vanaim\u00e4 (vanaema) kui traditsioonide ja v\u00e4\u00e4rtuste edasi andja. Viimastes kogudes \u201eVaest l\u00e4tt \u00fcle\u201d (2022) ja \u201eVaim om minu kih\u00e4 osa\u201d (2025) on olulisel kohal ka sotsiaalne ja s\u00f5jatemaatika.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eeltoodu kehtib ka proosa puhul: l\u00fchiproosakogudes \u201eS\u00e4ng\u201c (1997) ja \u201eHuuv\u201c (2000) ning romaanides. Viimastes keskendub naise elule ja valikutele, milles olulisel kohal on seksuaalsus ja sotsiaalne normistik. \u201ePaat\u201c (1998) kujutab k\u00fclanaise eluk\u00e4iku 1940. aastatest 1990. aastate alguseni, k\u00e4sitledes muuhulgas ka traditsioonilise k\u00fclakogukondliku eluviisi lagunemist, ning \u201eUibu\u201c (2003) kaasajal majanduslikesse raskustesse sattunud naise k\u00e4ek\u00e4iku. Naise eluk\u00e4ik on kesksel kohal ka n\u00e4idendis \u201eTaarka\u201c (2004) setu laulikust Hilana Taarkast. Kauksi \u00dclle tekst andis ainest ka samanimeliseks m\u00e4ngufilmiks (2008, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Ain M\u00e4eots).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti ja v\u00f5ro keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Luule<\/strong><\/em><br><strong>Kesk umma m\u00e4ke<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 71 lk.<br><strong>Han\u00f5 vai luig\u00f5<\/strong>: tossin lugulaulu. Tartu: Almanaki Raamatukogu, 1989, 68 lk.<br><strong>Jyriyy<\/strong>; Kirot\u00f5tu Tarton ja V\u00f5ron. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 107 lk.<br><strong>Agu ni Eha. Morn and Eve<\/strong>. Tartu: Elmatar, 1995, 96 lk.<br><strong>Kuldnaan\u00f5. Kultanainen<\/strong>. Helsingi: Taifuuni, 1996, 143 lk.<br><strong>N\u00f5s\u00f5q r\u00f5\u00f5mu m\u00f5rsija<\/strong>. Tartu: Kauksi \u00dclle M\u00e4nedsment, 2001, 127 lk.<br><strong>Emaemamaa: valik luuletusi 1987-2003<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 155 lk.<br><strong>K\u00e4\u00e4n\u00fcp\u00e4iv<\/strong>. Obinitsa: Kauksi \u00dclle M\u00e4nedsment\u2019, 2003, 197 lk.<br><strong>Palun\u00f5iaq<\/strong>. Obinitsa: Seto Ateljee-Galerii, 2012, 90 lk.<br><strong>Valit luul\u00f5q. Luul\u00f5tuisi aastist 1980-2005<\/strong>. Obinitsa: Seto Ateljee Galerii, 2012, 365 lk.<br><strong>ObiNizza<\/strong>: luul\u00f5tuisi aastist 2012-2017. P\u00e4rnu: Jumalikud Ilmutused, 2017, 70 lk.<br><strong>Im\u00e4puu<\/strong>: in\u00e4mb\u00fcs luul\u00f5tuisi aastast 2018. P\u00e4rnu: Jumalikud Ilmutused, 2018, 78 lk.<br><strong>Seto ikebaana<\/strong> : luul\u00f5tuisi ja laulus\u00f5nno 2019-2021. Obinitsa: Seto Ateljee Galerii, 2021, 143 lk.<br><strong>Vaest l\u00e4tt \u00fcle<\/strong> : luul\u00f5tuisi 2021-2022. Obinitsa: Seto Ateljee Galerii, 2022, 96 lk.<br><strong>Vaim om minu kih\u00e4 osa<\/strong> : luul\u00f5tuisi aastaist 2022-2025. Obinitsa: Obinitsa Galerii, 2025, 120 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Romaanid<\/strong><\/em><br><strong>Paat<\/strong>. Tartu: Eesti Kostabi Selts, 1998, 152 lk.<br><strong>Uibu<\/strong>: jutus uibuds\u00f5st n\u00e4iok\u00f5s\u00f5st, ikk rigudi-r\u00e4gudi riigikesest 1990-2002. Tarto: Kauksi \u00dclle M\u00e4nedsment, 2003, 151 lk.<br><strong>\u00dclim t\u00f5de<\/strong>. Saarde, P\u00e4rnu: Jumalikud Ilmutused, 2014, 141 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>L\u00fchiproosa<\/strong><\/em><br><strong>S\u00e4ng<\/strong>. Tartu: Eesti Kostabi Selts, 1997, 59 lk.<br><strong>Huuv<\/strong>: l\u00fchijutud. Tartu: Eesti Kostabi Selts, 2000, 57 lk.<br><strong>Iti ja kuningriik<\/strong>. Obinitsa: Seto Ateljee-Galerii, 2020, 32 lk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>N\u00e4idendid<\/strong><\/em><br><strong>Taarka<\/strong>: kolmt\u00f5ist kaehtust Hilana Taarka pool\u00f5. Tartu: Kauksi \u00dclle M\u00e4nedsment, 2004, 128 lk.<br><strong>Kuus t\u00fckk\u00fc<\/strong>. Obinitsa: Hal\u2019as Kunn, 2006, 159 lk.<br><strong>Hitivabrik : valik v\u00e4igok\u00f5isi n\u00e4\u00fcdendit 2010-2022<\/strong>. Obinitsa: Obinitsa Uus Teater, 2022, 79 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kauksi \u00dclle (kodanikunimi \u00dclle Kauksi; s\u00fcndinud 23. IX 1962) on luuletaja ja prosaist. Kauksi \u00dclle s\u00fcndis V\u00f5rus, \u00f5ppis R\u00f5uges ja V\u00f5rus ning Tartu Riikliku \u00dclikooli filoloogiateaduskonna ajakirjandusosakonnas, mille l\u00f5petas 1986. aastal. On t\u00f6\u00f6tanud ajakirjas Kultuur ja Elu, V\u00f5ru Raadios, sihtasutuses &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10996","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10996","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10996"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10996\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10998,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10996\/revisions\/10998"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10996"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}