{"id":10923,"date":"2024-04-03T23:39:36","date_gmt":"2024-04-03T20:39:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10923"},"modified":"2026-08-12T19:56:51","modified_gmt":"2026-08-12T16:56:51","slug":"doris-kareva","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/doris-kareva\/","title":{"rendered":"Doris Kareva"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Doris Kareva (s. 28. novembril 1958 Tallinnas, helilooja Hillar Kareva peres) on eesti luuletaja ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

1977. aastal l\u00f5petas Tallinna 7. keskkooli ning astus Tartu \u00dclikooli filoloogiateaduskonda, mille j\u00e4ttis kaks aastat hiljem pooleli poliitilise surve t\u00f5ttu, asudes t\u00f6\u00f6le ajalehe Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem luuletoimetajana. Tartu \u00dclikooli l\u00f5petas Kareva 1983. aastal kaug\u00f5ppes inglise filoloogina.<\/p>\n\n\n\n

Kareva on t\u00f6\u00f6tanud ajalehe Sirp kirjandustoimetajana (1997\u20132002 ja 2011\u20132013), ajakirja Meie Pere peatoimetajana (2009\u20132010) ning UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekret\u00e4rina (1992\u20132008). 1982. aastast on Doris Kareva Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta oli \u00fcks kirjandusr\u00fchmituse Wellesto asutajaid.<\/p>\n\n\n\n

Doris Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate l\u00f5pus koolialmanahhis \u201eTr\u00fckit\u00e4hed\u201c ning tuntust kogus ta 1970-ndatel ajakirjas Noorus ja 1977. aastal avaldatud kogumikus \u201eViis t\u00fcdrukut ja kaheksa poissi\u201c ilmunud luuletustega. Viimase aluseks oli Eesti Televisiooni kirjandustoimetuse ja Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni korraldatud ettev\u00f5tmine \u201eNoorte kirjanduss\u00fcndmus \u201976\u201c. Kaks aastat hiljem ilmus tema esikkogu.<\/p>\n\n\n\n

Kareva looming on diskreetselt hingeline ja tundeliselt l\u00fc\u00fcriline, tugeva vaimsusega, sisekaemuslik ja minakeskne, suuresti realistlik, kuid vilguti v\u00fcrtsitatud viirastuslikkusega, mis k\u00f5ik m\u00f5jub kokku omakorda sakraalselt. Algne (\u00fchiskonna)kriitilisus on asendunud hiljem filosoofilise eksistentsialismiga. Teda on nimetatud 20. sajandi \u00fcheks tundlikumaks k\u00f5rgluule viljelejaks, kelle v\u00e4rsid on kui muusikateosed. Tema varase luule eeskujudeks on peetud J\u00fcri \u00dcdi<\/a> ja Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fcti, hilisema kohta \u00f6eldakse juba lihtsalt \u201ekarevalik\u201c, millest ilmneb, et ta on loonud eesti luuleajaloos omaette peat\u00fcki.<\/p>\n\n\n\n

Tema loomingut on ilmunud paljudes antoloogiates, seatud luulekavadeks ja teatrilavale ning t\u00f5lgitud ligi kahek\u00fcmnesse keelde. Ta on ise koostanud temaatilisi valikkogusid eesti luulest.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5lkijana on Kareva eestindanud v\u00e4\u00e4rtkirjandust, sh Anna Ahmatova, Samuel Becketti, Emily Dickinsoni, Kahlil Gibrani, Rumi ja William Shakespeare\u2019i loomingut. Ta on viibinud stipendiaadina v\u00e4hemalt kaheksas v\u00e4lisriigis ning koostanud eesti kultuuri tutvustavaid teoseid, mida on samuti t\u00f5lgitud v\u00f5\u00f5rkeelde. Kareva on tegutsenud ka kriitiku ja esseistina. 2019 ilmus tema arvustusi ja artikleid koondav \u201eTerendused: kirjutisi aastaist 2005\u20132019\u201d.<\/p>\n\n\n\n

1991. aastal p\u00e4lvis Kareva luulets\u00fckli \u201eP\u00fchitsus\u201c eest Juhan Liivi<\/a> luuleauhinna, 1991. ja 1993. aastal ajakirja Looming luulepreemia, 1993. aastal luulekogu \u201eMaailma asemel\u201c eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia (millega ta asutas omakorda noori algajaid luuletajaid toetava \u201e\u00d5lek\u00f5rre\u201c stipendiumi), 2001. aastal Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgi, 2003. aastal luulekogu \u201eMandragora\u201c eest Eduard Vilde<\/a> preemia, 2006. aastal luulekogu \u201eAja kuju\u201c eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning 2007. aastal Eesti Kultuurkapitali stipendiumi \u201eEla ja s\u00e4ra\u201c. 2024 p\u00e4lvis Kareva Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemia pikaajalise heliloojate ja interpreetide inspireerimise eest tundlike ja hingestatud tekstidega ning 2026. aastal Eesti Vabariigi kultuuri elut\u00f6\u00f6preemia.<\/p>\n\n\n\n

M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
P\u00e4evapildid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 51 lk.
\u00d6\u00f6pildid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 64 lk.
Puudutus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 48 lk.
Salateadvus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 47 lk.
Vari ja viiv<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 79 lk.
Armuaeg<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 256 lk.
Maailma asemel<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1992, 45 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Verb, 2014, 74 lk].
Kuuhobune<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 21 lk. [Lasteluuletus. 2. tr\u00fckk: Tallinn: SP Muusika, 2002, 20 lk.]
Doris Kareva, Marina Tervonen, Kammertoon = \u041a\u0430\u043c\u0435\u0440\u0442\u043e\u043d<\/strong>. Eess\u00f5na: Rein Veidemann. Tallinn: 1997, 126 lk. [Paralleeltekst eesti ja vene keeles.]
Hingring<\/strong>. Tallinn: Huma, 1997, 96 lk.
Mandragora<\/strong>. Tallinn: Huma, 2002, 110 lk. [2. tr\u00fckk 2024.]
Aja kuju<\/strong>. Tallinn: Verb, 2005, 110 lk.
T\u00e4hendused<\/strong>. Koostaja Kerti Tergem. Tallinn: Verb, 2007, 119 lk.
L\u00f5ige<\/strong>. Tallinn: Verb, 2007, 54 lk.
Deka: ilmunud ja ilmumata luulet 1975-2007<\/strong>. Tallinn: Verb, 2008, 326 lk. [2. tr\u00fckk: 2020.]
S\u00f5na on s\u00f5rm, mis osutab vaikuse v\u00e4ele<\/strong>. Loeb Doris Kareva; re\u017eiss\u00f6\u00f6r Urmas Vadi; helire\u017eiss\u00f6\u00f6r K\u00fclli T\u00fcli. Tallinn: Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4ling, 2008. [Audioraamat: 2 CD-d, 1 t 28 min. Sisaldab luuletusi kogudest \u2019Armuaeg\u2019, \u2019Maailma asemel\u2019, \u2019Hingring\u2019, \u2019Mandragora\u2019, \u2019Aja kuju\u2019 ja \u2019L\u00f5ige\u2019.]
Olematuse aiad<\/strong>. Tallinn: Verb, 2012, 95 lk.
Doris Kareva, J\u00fcrgen Rooste, Elutants<\/strong>. Tallinn: Verb, 2013, 111 lk.
Perekonnaalbum<\/strong>. Tallinn: Verb, 2015, 88 lk.
Unes n\u00e4gin ma Eestimaad: kohavaip<\/strong>. Kloogaranna: Huma, 2018, 92 lk.
Suik ja sillerdus<\/strong>. Luige: Verb, 2019, 122 lk.
Perekonnaalbum = Familjealbum<\/strong>. T\u00f5lkinud rootsi keelde Jaak Akker. Tallinn; Stockholm: F\u00f6rlag TP, 2024, 87 lk. [Paralleeltekst eesti ja rootsi keeles.]
Maast leitud, tuulde t\u00f5lgitud: palveid ja m\u00f5tlusi<\/strong>. Luige: Verb, 2025, 172 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lasteluule<\/strong><\/em>
Koerakari<\/strong>. Luige: Verb, 2023, 45 lk.
Puhas lora<\/strong>. Luige: Verb, 2024, 51 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Sa pole \u00fcksi: lood<\/strong>. Tallinn: Verb, 2011, 224 lk.
Maast leitud, tuulde t\u00f5lgitud: palveid ja m\u00f5tlusi<\/strong>. Luige: Verb, 2025, 172 lk.<\/p>\n\n\n\n

Arvustused, esseed, artiklid, varia<\/strong><\/em>
Ilmaring = Shifting realms<\/strong>. T\u00f5lkinud Kadre Vaik. Fotod: Olga Makina, Herkki-Erich Merila ja Madis Palm. Tallinn: Pilgrim, 2004, 58 lk. [Portreeraamat erinevatest eesti naistest. Paralleeltekst inglise keeles.]
Terendused: kirjutisi aastaist 2005\u20132019<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2019, 168 lk.
Age Oks. Liblikalend. Tants l\u00e4bi elu<\/strong>. Tekstid Doris Kareva, fotod Stina Kase. Tallinn: Pilgrim, 2020, 192 lk.
Olemise k\u00f5la<\/strong>. Tallinn: Aadam ja pojad (\u00d6\u00f6\u00fclikooli Raamatukogu), 2026, 167 lk. [Doris Kareva loengud \u201cRaadio \u00d6\u00f6\u00fclikooli\u201d sarjas: Vikerraadios ja Klassikaraadios aastatel 2008-2024 ; Andrei Liimetsa vestlus Doris Karevaga 01.07.2025.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Doris Kareva (s. 28. novembril 1958 Tallinnas, helilooja Hillar Kareva peres) on eesti luuletaja ja t\u00f5lkija. 1977. aastal l\u00f5petas Tallinna 7. keskkooli ning astus Tartu \u00dclikooli filoloogiateaduskonda, mille j\u00e4ttis kaks aastat hiljem pooleli poliitilise surve t\u00f5ttu, asudes t\u00f6\u00f6le ajalehe Sirp …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10923","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10923","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10923"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10923\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10928,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10923\/revisions\/10928"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10923"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}