{"id":10871,"date":"2024-04-03T23:40:28","date_gmt":"2024-04-03T20:40:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10871"},"modified":"2026-08-07T18:48:50","modified_gmt":"2026-08-07T15:48:50","slug":"maarja-kangro","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/maarja-kangro\/","title":{"rendered":"Maarja Kangro"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Maarja Kangro (s. 20. XII 1973) on t\u00f5lkija, luuletaja, prosaist ja esseist.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndinud Tallinnas, \u00f5ppinud Tartu \u00dclikoolis inglise keelt ja kirjandust ning kaitsnud sealsamas magistrikraadi, 2007-2012 oli Tallinna \u00dclikooli kultuuride uuringute doktorant. Eesti Kirjanike Liidu liige, alates 2024. aastast selle esimees.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks kaasaegse eesti kirjanduse silmapaistvamaid ja ka intrigeerivamaid autoreid Maarja Kangro tuli laiemale kirjandusareenile t\u00f5lkijana, ilukirjandusliku deb\u00fc\u00fcdi tegi 2006. aastal luulekoguga \u201eKurat \u00f5rnal lumel\u201c. Kangro luulekogud on p\u00e4lvinud kolmel korral Tallinna \u00dclikooli kirjandusauhinna: \u201eTule mu koopasse, mateeria\u201c (2007), \u201eHeureka\u201c (2008) ja \u201eTuul\u201c (2019). \u201eHeureka\u201d sai ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. Kangro paistab silma intellektuaalse ning intertekstuaalse luulega, mis ajaga on aina k\u00fcpsenud ning muutunud teravamaks ja tabavamaks. Kangrole on tunnuslikud iroonia, ootamatud p\u00f6\u00f6rded ja\/v\u00f5i vaatenurk, sotsiaalne n\u00e4rv, erinevad t\u00e4henduskihid, kodusolek Euroopa kultuuriruumis ning isiklik kokkupuude (v\u00f5i -p\u00f5rge) sotsiaalsega.<\/p>\n\n\n\n

Luulega samav\u00e4\u00e4rset t\u00e4helepanu on p\u00e4lvinud ka Kangro proosa, mis pakub sissevaate kaasaja (kosmopoliitsesse) maailma, inimsuhteid ja \u00fchiskonda k\u00e4sitletakse \u00fchtviisi sentimendivabalt. Kesksel kohal on kaasaegsed haritud ja eneseteadlikud naistegelased, kelle keelekasutus ei erine stereot\u00fc\u00fcpselt meestegelastele omaseks peetavast ning kes sageli leiab end silmitsi seismast intellektuaalse vs<\/em>. bioloogilise eneseteostusega seotud k\u00fcsimustega. Seda teemat k\u00e4sitleb n\u00e4iteks 2011. aastal Friedebert Tuglase<\/a> novelliauhinna v\u00f5itnud \u00fche naise rasestumiskatset k\u00e4sitlev \u201e48 tundi\u201c, mis on ilmunud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia p\u00e4lvinud kogus \u201eAhvid ja solidaarsus\u201c (2010). Teist korda p\u00e4lvis Kangro novelliauhinna 2014. aastal \u201eAtropose Opel Meriva\u201c eest, mis on ilmunud kogus \u201eH\u00fcppa tulle\u201c (2014).<\/p>\n\n\n\n

Ka suurt vastukaja p\u00e4lvinud esimene pikem proosateos \u201eKlaaslaps\u201c (2016) k\u00e4sitleb keskeale l\u00e4heneva naise rasestumiskatseid ja lapseootuse l\u00fchikeseks j\u00e4\u00e4nud \u00f5nne, kuna loode ei osutu eluj\u00f5uliseks. Autobiograafiline, fiktsiooni ja reaalelu ning \u017eanrilisi piire t\u00fchistav, dokumentaalromaaniks tituleeritud teos vaatleb j\u00f5hkra aususe ja detailsusega \u00fche s\u00fcndimata j\u00e4\u00e4nud lapse lugu. Traumaatilised l\u00e4bielamised p\u00f5imuvad laiemate \u00fchiskondlike s\u00fcndmustega, millest ei puudu kangrolik huumor, mis sedakorda on mustemast mustem.<\/p>\n\n\n\n

(Enese)irooniliselt, kriitiliselt ja vaimukalt heidab \u201eMinu auhinnad\u201c (2018) pilgu Eesti kirjanduspreemiate telgitagustesse nii auhinna saaja kui ka andja vaatepunktist, anal\u00fc\u00fcsides auhinnakultuuri ka laiemalt.<\/p>\n\n\n\n

Kangro on p\u00e4lvinud 2003. aastal esimese auhinna Dante Alighieri Seltsi luulet\u00f5lgete v\u00f5istlusel, 2006. aastal parima lasteraamatu auhinna \u201eAasta Rosin\u201c \u201ePuuviljadraakoni\u201c (2006) eest, 2016. aastal Tallinna \u00dclikooli kirjandusauhinna Hans Magnus Enzensbergeni \u201eTitanicu p\u00f5hjamineku\u201c t\u00f5lke eest ning samal aastal Erster R\u00f6dermarksche Literaturpreis\u2019i luuletuse \u201eVana armuke\u201c (Der Ex<\/em>, Cornelius Hasselblatti t\u00f5lkes) eest. 2011. aastal p\u00e4lvis Kangro stipendiumi \u201eEla ja s\u00e4ra\u201c ning 2016-2018 oli kirjanikupalga saaja. 2023 sai Kangro August Sanga<\/a> nimeline luulet\u00f5lke auhinna ukraina luuletaja Hal\u00f5na Kruki luuletuse \u201cInimkonna ajalugu\u201d t\u00f5lke eest.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaan<\/em><\/strong>
Klaaslaps<\/strong>. Tallinn: N\u00e4htamatu Ahv, 2016, 208 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/strong><\/em>
Ahvid ja solidaarsus<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010, 191 lk.
Dantelik auk<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012, 140 lk.
H\u00fcppa tulle<\/strong>. Tallinn: N\u00e4htamatu Ahv, 2014, 163 lk.
Minu auhinnad<\/strong>. Tallinn: N\u00e4htamatu Ahv, 2018, 333 lk.
\u00d5ism\u00e4e ajamasin<\/strong>. Tallinn: N\u00e4htamatu Ahv, 2021, 232 lk.<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
Kurat \u00f5rnal lumel<\/strong>. Tallinn: Verb, 2006, 88 lk.
Tule mu koopasse, mateeria<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, 92 lk.
Heureka<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, 74 lk.
Kunstiteadlase j\u00f5ulupuu<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010, 76 lk.
Must tomat<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013, 73 lk.
Tuul<\/strong>. Tallinn: N\u00e4htamatu Ahv, 2019, 118 lk.
Parim v\u00f5imalik punane<\/strong>. Luuletusi aastaist 2020-2025. Tallinn: N\u00e4htamatu Ahv, 2025, 84 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lastekirjandus<\/strong><\/em>
Puuviljadraakon<\/strong>. Tallinn: Koolibri, 2006, 32 lk.
Isa k\u00f5rvad<\/strong>: lugusid lastele. Tallinn: N\u00e4htamatu Ahv, 2020, 78 lk.
Susad ja teisi jutte<\/strong>. Illustreerinud Kirke Kangro. Tallinn: N\u00e4htamatu Ahv, 2021, 102 lk.
Ulguv rula<\/strong>. Lasteluuletused. Illustreerinud Kirke Kangro. Tallinn: N\u00e4htamatu Ahv, 2022, 62 lk.
Norskav printsess<\/strong>. Illustreerinud Kirke Kangro. Tallinn: N\u00e4htamatu Ahv, 2025, 47 lk.<\/p>\n\n\n\n

Varia<\/strong><\/em>
Kaks pead: libretoraamat<\/strong>. Tallinn: N\u00e4htamatu Ahv, 2020, 152 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maarja Kangro (s. 20. XII 1973) on t\u00f5lkija, luuletaja, prosaist ja esseist. S\u00fcndinud Tallinnas, \u00f5ppinud Tartu \u00dclikoolis inglise keelt ja kirjandust ning kaitsnud sealsamas magistrikraadi, 2007-2012 oli Tallinna \u00dclikooli kultuuride uuringute doktorant. Eesti Kirjanike Liidu liige, alates 2024. aastast selle …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10871","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10871","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10871"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10871\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10905,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10871\/revisions\/10905"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10871"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}