{"id":10842,"date":"2024-04-03T23:39:35","date_gmt":"2024-04-03T20:39:35","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10842"},"modified":"2026-07-31T23:18:19","modified_gmt":"2026-07-31T20:18:19","slug":"teet-kallas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/teet-kallas\/","title":{"rendered":"Teet Kallas"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Teet Kallas (s. 6. IV 1943) on eesti kirjanik, prosaist, dramaturg ja publitsist.<\/p>\n\n\n\n

Kallas s\u00fcndis Tallinnas raamatupidaja pojana. \u00d5ppis aastatel 1950\u20131954 Iru algkoolis, 1954\u20131962 Tallinna 21. keskkoolis (mis j\u00e4i l\u00f5petamata). Aastatel 1962\u20131965 oli s\u00f5jav\u00e4es. On t\u00f6\u00f6tanud Eesti Televisioonis kirjandussaadete toimetajana (1965\u20131966), ajakirja Looming proosa ja luule osakonna juhatajana (1968 \u20131970) ning peatoimetaja aset\u00e4itja kohuset\u00e4itjana (1981); ajalehtedes Vaba Maa, Post, Eesti S\u00f5numid, S\u00f5numileht ja Postimees. N\u00f5ukogudevastases agitatsioonis s\u00fc\u00fcdistatuna oli aastatel 1969\u20131970 neli kuud vahistatuna eeluurimise all Patarei vanglas ja seej\u00e4rel sundravil ps\u00fchhiaatriahaiglas. Aastatel 1970\u20131986 oli Kallas kutseline kirjanik, 1992\u20131998 kirjastuse Kupar juhatuse liige ja peatoimetaja, 1993\u20131995 Eesti Vabariigi Presidendi kantselei referent.<\/p>\n\n\n\n

Alates 1972. aastast on Kallas Eesti Kirjanike Liidu liige, 1980. aastatel kuulus liidu juhatusse (oli juhatuse sekret\u00e4r), juhatuse presiidiumi, NSVL-i kirjanike liidu juhatuse revisjonikomisjoni ja NSVL-i kirjandusfondi presiidiumisse. Aastatel 1979\u20131990 kuulus NLKP-sse, 1990\u20131993 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse (oli \u00fcks selle asutajaid), 1994\u20131996 oli Keskerakonna toetajaliige ja 1996\u20131998 Arengupartei liige. 1990. aastal oli Rahvarinde parlamendifraktsiooni kaasesimees, 1990\u20131992 Eesti Vabariigi \u00dclemn\u00f5ukogu liige. Ta kuulub 20. augusti klubisse, mille liikmed h\u00e4\u00e4letasid 20. augustil 1991 \u00dclemn\u00f5ukogu liikmetena Eesti iseseisvuse poolt. Tema vend oli Olimar Kallas (1929-2006) \u2013 karikaturist ja \u00fcks eesti koomiksikunsti olulisemaid edendajaid 1970. ja 1980. aastatel.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> T\u00e4nap\u00e4eval paljudele tuntud kui Eesti \u00fche pikaajalisema teleseriaali \u201e\u00d5nne 13\u201c (alates 1993) pikaajaline stsenarist (1996\u20132011), on Teet Kallas olnud viljakas kirjanik, kelle loomeviljade hulka kuulub nii novelle, romaane, luuletusi, jutustusi, arvustusi, f\u00f6ljetone, kui ka kuuldem\u00e4nge, laulutekste, n\u00e4idendeid, filmistsenaariume ja t\u00f5lkeid. 1990-ndatel avaldati temalt ajakirjanduses mitu tuhat kirjutist eesti poliitika ja kultuurielu teemadel.<\/p>\n\n\n\n

Tema looming on j\u00f5udnud nii teatrilavale (\u201eNeli vestlust armastusest \u2013 Ugala, 1972) kui ka filmilinale (\u201eCorrida\u201c \u2013 Tallinnfilm, 1984), ta on kirjutanud stsenaariumid m\u00e4ngufilmidele \u201e\u0160laager\u201c (1983, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Peeter Urbla), \u201eReekviem\u201c (1984, re\u017e. Olav Neuland) ja \u201eKoera surm\u201c (1998, re\u017e. Urmas Liiv).<\/p>\n\n\n\n

Kallase loomes on absurdi, groteski, satiiri, m\u00fcstifikatsiooni, m\u00e4ngulisust, kontraste ja fantaasiat. Parodistina on Kallas kasutanud ka pseudon\u00fc\u00fcmi Peep Perv.<\/p>\n\n\n\n

Esmakordselt avaldati tema loomingust l\u00fchijutt \u201eOotame\u201c ajalehes S\u00e4de 1958. aastal. Aasta hiljem sai arheoloogiliste kaevamiste olustikukirjeldus \u201eKullaotsijad\u201c esimese auhinna koolinoorte kirjandusv\u00f5istlusel. Koolinoorte v\u00f5istlusel auhinnatud oli ka esimene avaldatud teos \u201eNii palju p\u00e4ikest\u201c (1964), mis kirjeldab linnalaste t\u00f6\u00f6suve maal. \u201eHeliseb-k\u00f5liseb\u2026\u201c (1972) on kirjutatud vanglas ning inspireeritud Bulgakovi \u201eMeistrist ja Margaritast\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Novell \u201eTagasi suurte kivide juurde\u201c sai 1977. aastal novellipreemia. 1979. aastal p\u00e4lvis romaan \u201eCorrida\u201c romaaniv\u00f5istluse II preemia, 1997. aastal romaan \u201eK\u00e4si\u201c Loomingu aastapreemia.<\/p>\n\n\n\n

Ta on p\u00e4lvinud Riigivapi V klassi (2002) ja III klassi teenetem\u00e4rgi (2006).<\/p>\n\n\n\n

M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Nii palju p\u00e4ikest<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 152 lk.
Heliseb-k\u00f5liseb<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 445 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Pegasus, 2008, 523 lk.]
Corrida<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 224 lk.
Eiseni t\u00e4nav<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 280 lk.
Janu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 304 lk.
Kes t\u00f5ttab \u00f6isele rongile<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 543 lk.
Niguliste<\/strong>. I-II. Tallinn: Kupar, 1990, 224+270 lk.
J\u00e4\u00e4 h\u00fcvasti, Mr. Shakespeare<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1995, 224 lk.
K\u00e4si<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1997, 198 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Puiesteede kummaline valgus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 205 lk.
Verine padi<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1971, 61 lk.
Varjud vikerkaarel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 304 lk.
Viimane m\u00f5rv<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 200 lk.
\u00d5htuvalgus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 151 lk.
Insener Paberiti juhtum<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1977, 56 lk.
V\u00e4ikesed hobused s\u00e4rava vikerkaare all<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 336 lk.
Hei, teie seal!<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 232 lk.
Arvi kamin<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1982, 70 lk.
\u00d6\u00f6 neljandas mikrorajoonis<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 207 lk.
Kaks meest lauas<\/strong>. Tallinn: Faatum, 2010, 350 lk.<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Naine l\u00f5vi seljas<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 159 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kriitika, m\u00e4lestused<\/em><\/strong>
Muljeid kirjandusmaastikult<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 287 lk. [Kirjanduskriitika.]
M\u00e4lestused. 1. osa<\/strong>. Tallinn: Faatum, 2011, 288 lk.
M\u00e4lestused. 2. osa<\/strong>. Tallinn: Faatum, 2014, 384 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teet Kallas (s. 6. IV 1943) on eesti kirjanik, prosaist, dramaturg ja publitsist. Kallas s\u00fcndis Tallinnas raamatupidaja pojana. \u00d5ppis aastatel 1950\u20131954 Iru algkoolis, 1954\u20131962 Tallinna 21. keskkoolis (mis j\u00e4i l\u00f5petamata). Aastatel 1962\u20131965 oli s\u00f5jav\u00e4es. On t\u00f6\u00f6tanud Eesti Televisioonis kirjandussaadete toimetajana …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10842","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10842","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10842"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10842\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10852,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10842\/revisions\/10852"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10842"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}