Maie Kalda (kuni 1947 Maie-Liis; 19. VI 1929 \u2013 8. XI 2013) oli kirjandusteadlane ja -kriitik.<\/p>\n\n\n\n
Maie Kalda s\u00fcndis ja k\u00e4is koolis V\u00e4ike-Maarjas ning \u00f5ppis Tartu Riikliku \u00dclikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, l\u00f5petades eesti filoloogina. Ta omandas 1963. aastal filoloogiakandidaadi kraadi. Ta t\u00f6\u00f6tas 1956. aastast Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis, olles aastatel 1984-1989 kirjandusajaloo sektori juhataja. 1993-2002 oli Kalda Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonnast moodustatud Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur ning 2003-2009 vanemteadur Eesti Kirjandusmuuseumis. Kalda oli Kirjanike Liidu, Emakeele Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige, Soome Kirjanduse Seltsi v\u00e4lisliige. 1980 kirjutas Kalda alla 40 kirjale, mis astus vastu venestamispoliitikale N\u00f5ukogude Eestis. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule. Tema ema oli prosaist Madde Kalda<\/a> (1903-1984).<\/p>\n\n\n\n Eesti kirjandusteadusesse tuli Maie Kalda 1950. aastate teisel poolel, tema uurimist\u00f6\u00f6 \u00fcks keskmeid oli eesti kirjandusteaduse ja -kriitika ajalugu ning suundumused. Ta on sel teemal avaldanud n\u00e4iteks v\u00e4itekirjal p\u00f5hineva uurimuse \u201eJaan K\u00e4rner<\/a> kirjanduskriitikuna (1920-1940)\u201c (1964), vastavad peat\u00fckid \u201eEesti kirjanduse ajaloo\u201c IV (1981, 1984) ja V-1 k\u00f6ites (1987), Collegium litterarumi-sarjas ilmunud teoses \u201eEesti pagulaskirjandus\u201c (1995) ning \u201eEesti kirjandus paguluses XX sajandil\u201c (2008). Kalda on olnud mitmete kogumike koostaja ja toimetaja ning kirjutanud \u00f5pikuid, n\u00e4iteks \u201eTuglasest<\/a> Ristikivini<\/a>. Eesti proosa 1906-1940. XI klass\u201c (1997).<\/p>\n\n\n\n \u00dcksikautoritest on k\u00e4sitlenud nii vanemat kui uuemat eesti kirjandust, n\u00e4iteks on uurinud Johann Voldemar Jannseni, Friedrich Gustav Arveliuse, Jacob Johann Malmi ja K\u00e4su Hansu, Jaan Krossi, Karl Ristikivi, Kalju Lepiku<\/a>, Mait Metsanurga<\/a>, Albert Kivika ja Debora Vaarandi<\/a> loomingut. Viimasest on eraldi raamatuna ilmunud omalaadne biograafia \u201eDebora ja vennad\u201c (2010). Kalda on k\u00e4sitlenud n\u00e4iteks makaroonilist luulet ning looma- ja ruumikujutust kirjanduses. Artiklite ja arvustuste valikut sisaldab \u201eKirjandusest ja kriitikast\u201c (1976), mis p\u00e4lvis J. Smuuli<\/a> nimelise kirjanduse aastapreemia (1977). Kirjandusk\u00e4sitlusi koondavad ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia p\u00e4lvinud \u201eMis mees ta on?\u201c (2000) ning \u201eMis loom see on?\u201c (2004), kus leidub ka n\u00e4iteks 2004. aastal ajakirja Keel ja Kirjandus aastapreemia p\u00e4lvinud \u201eSmuuli m\u00fctoloogiat. Suur Hall\u201c. Kalda paistab silma asjaliku ja selge k\u00e4sitlusmaneeriga, kus omal kohal v\u00f5ib olla ka huumorinoot.<\/p>\n\n\n\n Maie Kalda p\u00e4lvis Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgi (2001), Riigivapi IV klassi teenetem\u00e4rgi (2006) ja riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendust\u00f6\u00f6 eest (2013).<\/p>\n\n\n\n A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n Jaan K\u00e4rner kirjanduskriitikuna (1920-1940)<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 152 lk Maie Kalda (kuni 1947 Maie-Liis; 19. VI 1929 \u2013 8. XI 2013) oli kirjandusteadlane ja -kriitik. Maie Kalda s\u00fcndis ja k\u00e4is koolis V\u00e4ike-Maarjas ning \u00f5ppis Tartu Riikliku \u00dclikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, l\u00f5petades eesti filoloogina. Ta omandas 1963. aastal filoloogiakandidaadi kraadi. Ta t\u00f6\u00f6tas …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10807","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10807","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10807"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10807\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10808,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10807\/revisions\/10808"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10807"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
Kirjandusest ja kriitikast<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 256 lk
Tuglasest Ristikivini. Eesti proosa 1906-1940<\/strong>. Tallinn: Koolibri, 1997, 142 lk [2. tr 2002]
Mis mees ta on?<\/strong>. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2000, 399 lk
Mis loom see on?<\/strong>. Tallinn, Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, 389 lk
Debora ja vennad<\/strong>. Tallinn, Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria t\u00f6\u00f6r\u00fchm, 2010, 472 lk
Maie Kalda. Kaastekste<\/strong>. Koost ja toim V. Sarapik ja \u00dc. Kurs. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 551 lk<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"