{"id":10796,"date":"2024-04-03T23:40:14","date_gmt":"2024-04-03T20:40:14","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10796"},"modified":"2026-07-30T17:39:31","modified_gmt":"2026-07-30T14:39:31","slug":"katrina-kalda","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/katrina-kalda\/","title":{"rendered":"Katrina Kalda"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\">Katrina Kalda (s\u00fcndinud 1980. aastal) on eesti p\u00e4ritolu prantsuse kirjanik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00fcndis Tallinnas, lapsena kolis Prantsusmaale, kus \u00f5ppis \u00c9cole Normale Sup\u00e9rieure de Lyon\u2019is. On \u00f5petanud Tours\u2019i \u00fclikoolis. P\u00e4lvis 2013. aastal panuse eest prantsuse keele ja kirjanduse edendamisse Prantsuse Akadeemia preemia ning 2015. aastal Richelieu frankofoonia luuleauhinna romaani \u201eJumalate aritmeetika\u201c (2010) eest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Esikromaani \u201eUn roman estonien\u201c (2010, eesti keeles \u201eEesti romaan\u201c 2011) s\u00fcndmustik toimub 1990. aastate Tallinnas ja mujal Eestis, pakkudes sissevaate ajastusse, tehes seda rikkalikke vormilisi ja stilistilisi v\u00f5tteid kasutades. Eesti-aineline ja osalt autobiograafiliste sugemetega on ka Kalda teine romaan \u201eArithm\u00e9tique des dieux\u201c (2013, eesti keeles \u201eJumalate aritmeetika\u201c 2014), milles vahelduvad p\u00e4eviku- ja kirja\u017eanr ning erinevad ajatasandid. Kadri Raud, kes on koos emaga 1980. aastate l\u00f5pus Eestist Prantsusmaale l\u00e4inud, hakkab p\u00e4rast vanaema surma tundma huvi oma suguv\u00f5sa vastu. Tema p\u00e4evikukirjetega vahelduvad vanaema Siberisse k\u00fc\u00fcditatud s\u00f5branna kirjad. Nii avanevad eri p\u00f5lvkondade lood ja pilt erinevatest ajastutest ning hargneb lahti ka \u00fche perekonna lugu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kalda kolmanda, d\u00fcstoopse romaani \u201eLe pays o\u00f9 les arbres n\u2019ont pas d\u2019ombre\u201c (2016, eesti keeles \u201eMaa, kus puudel pole varju\u201c 2017) tegevustik leiab aset nimetus maailmas, keelatud Linna \u00e4\u00e4realal, mille elanikud on seotud linna toitmise ja j\u00e4\u00e4tmete sortimisega. Sellegi romaani keskmes on naistegelased \u2013 kolm p\u00f5lvkonda, kelle silme l\u00e4bi maailma n\u00e4hakse. Neljas romaan \u201eLa M\u00e9lancolie du monde sauvage\u201d (eesti keeles \u201cMetsiku maailma melanhoolia\u201d, 2022) j\u00e4tkab \u00f6kokriisi temaatikaga. See on kujunemislugu keerulistes oludes, ebakindla ema juures kasvanud Sabrinast, kellel on veendumus ja siht saada kunstnikuks, ent kes on sunnitud esitama k\u00fcsimusi kunsti rolli kohta maailmas, mis on sattunud kriisi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kalda puhul on sarnaselt eestivene autori <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/i\/andrei-ivanov\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6951\">Andrei Ivanoviga<\/a> (sundinud 1971) t\u00f5statunud k\u00fcsimus eesti kirjanduse m\u00e4\u00e4ratlemisest ja mitmekeelse eesti kirjanduse v\u00f5imalikkusest. L\u00e4himinevikuline ajalooline aines on andnud alust k\u00f5rvutusteks (eesti juurtega) soome autori <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/o\/sofi-oksanen\/\" data-type=\"page\" data-id=\"10064\">Sofi Oksaneniga<\/a> (s\u00fcndinud 1977).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Romaanid<\/strong><\/em><br><strong>Eesti romaan<\/strong>. T\u00f5lkinud Anti Saar. Tallinn: Varrak, 2011, 189 lk.<br><strong>Jumalate aritmeetika<\/strong>. T\u00f5lkinud Anti Saar. Tallinn: Varrak, 2014, 175 lk.<br><strong>Maa, kus puudel pole varju<\/strong>. T\u00f5lkinud Anti Saar. Tallinn: Varrak, 2017, 325 lk.<br><strong>Metsiku maailma melanhoolia<\/strong>. T\u00f5lkinud Anti Saar. Tallinn: Varrak, 2022, 255 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Katrina Kalda (s\u00fcndinud 1980. aastal) on eesti p\u00e4ritolu prantsuse kirjanik. S\u00fcndis Tallinnas, lapsena kolis Prantsusmaale, kus \u00f5ppis \u00c9cole Normale Sup\u00e9rieure de Lyon\u2019is. On \u00f5petanud Tours\u2019i \u00fclikoolis. P\u00e4lvis 2013. aastal panuse eest prantsuse keele ja kirjanduse edendamisse Prantsuse Akadeemia preemia ning &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10796","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10796","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10796"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10796\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10797,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10796\/revisions\/10797"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10796"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}