{"id":10436,"date":"2024-04-03T23:42:11","date_gmt":"2024-04-03T20:42:11","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10436"},"modified":"2026-05-28T13:43:23","modified_gmt":"2026-05-28T10:43:23","slug":"einar-maasik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/einar-maasik\/","title":{"rendered":"Einar Maasik"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Einar Maasik (30. XII 1929 \u2013 11. IX 2009) oli proosakirjanik.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis ja \u00f5ppis Narvas, 1941. aastal siirdus perekond Tartumaale, \u00f5pingud j\u00e4tkusid Valgutas ja Viljandis. \u00d5ppis Tartu Riikliku \u00dclikooli ajaloo-keeleteaduskonna loogika-ps\u00fchholoogiaosakonnas, l\u00f5petas 1956. L\u00f5petas ka Leningradi K\u00f5rgema Parteikooli 1970. T\u00f6\u00f6tanud ajalehe Tee Kommunismile korrektorina, Kallaste rajooni ajalehe N\u00f5ukogude K\u00fcla toimetuses, olnud Loomingu ilukirjanduse osakonna juhataja 1958-1962, vastutav sekret\u00e4r 1964-1968 ning aastatel 1970-1973 proosa- ja luuleosakonna juhataja. Aastatel 1962-1964 Eesti Riikliku Kirjastuse algup\u00e4rase ilukirjanduse osakonna juhataja. Kirjanike Liidu Liige 1959. NLKP liige 1960-1990. Suri Tsirgum\u00e4el Valgamaal, maetud Rannu kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Deb\u00fcteeris 1953. aastal ajalehes Edasi, tunnustust p\u00e4lvisid proosakogud \u201eKoduk\u00fcla teel\u201c (1959), \u201eTeekaaslane\u201c (1960) ja \u201eSeitsme k\u00fcla teedel\u201c (1963). Maasiku igap\u00e4evamaailmas liikuv, eluline ja inimlikult soe ning rahvaliku k\u00f5nepruugiga proosa markeerib ilmekalt ajaj\u00e4rgu muutusi, mil kirjandus v\u00e4ljus rangete dogmade ja parteiliste raamide kammitsaist. Kujutab kaasaega, tegelaste seas annavad tooni k\u00fclainimesed, leiab ka ajalehetoimetuste t\u00f6\u00f6tajaid. Maasikule on iseloomulik optimism ja headus, usk inimesesse, m\u00f5ista p\u00fc\u00fcdmine, sageli leiab huumorinoote.<\/p>\n\n\n\n

Maaelu problemaatika on olulisel kohal ka romaanis \u201eTuisu Taavi seitse p\u00e4eva\u201c (1966, p\u00e4lvis 1965. aasta romaaniv\u00f5istlusel kolmanda preemia), mis seab kesksele kohale noore kaluri kujunemisloo. Teose p\u00f5hjal kirjutas Maasik stsenaariumi, mille p\u00f5hjal valmis m\u00e4ngufilm \u201eTuulevaikus\u201c (1971, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Veljo K\u00e4sper).<\/p>\n\n\n\n

Ps\u00fchholoogilise vaatluse osakaalu s\u00fcvenemist v\u00f5ib m\u00e4rgata j\u00e4tkuvalt maa-ainesele keskenduvates proosakogudes \u201e\u00dcksinda detsembris\u201c (1977), \u201eMaa hingab\u201c (1982) ja \u201eTere, Maria\u201c (1984). Viimases ilmunud novell \u201eEt r\u00e4\u00e4kisin puudega\u201c p\u00e4lvis Friedebert Tuglase<\/a> novelliauhinna.<\/p>\n\n\n\n

Romaanidiloogia \u201eHispaania tants\u201c (1977) ja \u201eS\u00fcnnip\u00e4evapidu\u201c (1981) alapealkirjaga \u201eJaanistite kroonika\u201c, mille tegevustik toimub Narvas 1930. aastate l\u00f5pus, seab eesm\u00e4rgiks perekonnaromaani, ent domineerima j\u00e4\u00e4b pigem s\u00fcndmuste kroonika.<\/p>\n\n\n\n

Valdavalt maa-aineline hilisproosa on koondatud kogumikku \u201eOle mulle s\u00f5braks\u201c (1990), postuumselt ilmus \u201eKunnese elu\u201c (2009), milles keskmes elus ikka positiivset leidnud oma eluteele tagasivaatav vana maamees.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks ilukirjandusele kirjutas Maasik ka mitmesuguseid artikleid, vesteid ja retsensioone.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/strong><\/em>
Tuisu Taavi seitse p\u00e4eva<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 132 lk.
August Anikatsi katsumine<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 184 lk.
Hispaania tants. Jaanistite kroonika<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 224 lk.
S\u00fcnnip\u00e4evapidu: Jaanistite kroonika II<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 216 lk.
Ole mulle s\u00f5braks<\/strong>. Romaan ja jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 285 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/strong><\/em>
Koduk\u00fcla teel<\/strong>: jutustused. Tallinn: Ajakirjade-Ajalehtede Kirjastus (Loomingu Raamatukogu), 1959, 52 lk.
Teekaaslane<\/strong>: novelle ja laaste. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 248 lk.
Seitsme k\u00fcla teedel<\/strong>: jutustused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 192 lk.
Koorukeste suvi. Takjanupp ja viis kirjalehte<\/strong>. Tallinn: Eesti Ramat, 1966, 224 lk.
Legendi l\u00f5pp<\/strong>: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 144 lk.
\u00d5htud Rihmak\u00fclas<\/strong>: novelle ja teatrinovelle. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 162 lk.
\u00dcksinda detsembris<\/strong>: novellid ja jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 155 lk.
Kolmteist ja veel \u00fcks<\/strong>: jutustusi ja novelle aastatest 1958-1978. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 432 lk.
Maa hingab<\/strong>: v\u00e4ike tetraloogia. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 240 lk.
Tere, Maria<\/strong>: jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 128 lk.
Ning majades, linnades, t\u00e4navatel\u2026<\/strong>. Autobiograafiline jutustus. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 157 lk.
Ole mulle s\u00f5braks<\/strong>: romaan ja jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 285 lk.
Kunnese elu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 2009, 105 lk.<\/p>\n\n\n\n

Huumor<\/strong><\/em>
Oi elu, elukest\u2026<\/strong>. Valik huumorit. Tallinn: EKP Keskkomitee Kirjastus, 1968, 96 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Einar Maasik (30. XII 1929 \u2013 11. IX 2009) oli proosakirjanik. S\u00fcndis ja \u00f5ppis Narvas, 1941. aastal siirdus perekond Tartumaale, \u00f5pingud j\u00e4tkusid Valgutas ja Viljandis. \u00d5ppis Tartu Riikliku \u00dclikooli ajaloo-keeleteaduskonna loogika-ps\u00fchholoogiaosakonnas, l\u00f5petas 1956. L\u00f5petas ka Leningradi K\u00f5rgema Parteikooli 1970. T\u00f6\u00f6tanud …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10436","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10436","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10436"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10436\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10440,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10436\/revisions\/10440"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10436"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}