{"id":10373,"date":"2024-04-03T23:41:08","date_gmt":"2024-04-03T20:41:08","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10373"},"modified":"2026-05-28T02:24:24","modified_gmt":"2026-05-27T23:24:24","slug":"uku-masing","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/uku-masing\/","title":{"rendered":"Uku Masing"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/uku_masing_vaike.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"680\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/uku_masing_vaike-680x1024.jpg\" alt=\"uku masing\" class=\"wp-image-2394\" style=\"aspect-ratio:0.6640637358156162;width:251px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/uku_masing_vaike-680x1024.jpg 680w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/uku_masing_vaike-199x300.jpg 199w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/uku_masing_vaike-768x1156.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/uku_masing_vaike.jpg 855w\" sizes=\"auto, (max-width: 680px) 100vw, 680px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Uku Masing (aastani 1937 Hugo Albert Masing, 11. VIII \/ 30. VII 1909 \u2013 25. IV 1985) oli eesti luuletaja, teoloog, usundiloolane, folklorist ja filoloog. Tema erakordsed vaimsed v\u00f5imed, lai haare ja karisma on teinud temast m\u00fc\u00fctilise figuuri eesti kirjandus- ja humanitaarsetes ringkondades.<\/p>\n\n\n\n<p>Masing s\u00fcndis Raplamaal Raikk\u00fcla vallas Lipa k\u00fclas talupidajate perre. Vanemad olid hernhuutlased. \u00d5ppis Raikk\u00fcla 6-klassilises ministeeriumikoolis ja Tallinna II Reaalkoolis. 1926. aastal astus Tartu \u00dclikooli usuteaduskonda, mille l\u00f5petas 1930. aastal magistrikraadiga. Masing esitas doktorit\u00f6\u00f6 \u201eDer Prophet Obadja\u201d kaitsmiseks juba 1935. aastal, ent mitmetel p\u00f5hjustel, sh s\u00f5da, kaitses selle alles 1947. 1935 ilmus ka Masingu esimene luulekogu \u201cNeemed Vihmade lahte\u201d. Alates 1937. aastast Tartu \u00dclikooli v\u00f5rdleva usundiloo dotsent, alates 1938 professori kohuset\u00e4itja Vana Testamendi ja semiidi keelte alal. 1940. aasta juunip\u00f6\u00f6rde j\u00e4rel T\u00dc usuteaduskond suleti. Saksa okupatsiooni aastatel see k\u00fcll taasavati, ent alates 1942. aastast Masing loobus pealekaebuse t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6st \u00fclikoolis ja elatas end juhuslike, peamiselt t\u00f5lke- ja kirjat\u00f6\u00f6dega.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00f5ukogude v\u00f5imu kehtestamise j\u00e4rel muutus Uku Masing ametiv\u00f5imude silmis persona non grataks. 1946-1964 t\u00f6\u00f6tas ta EELK Konsistooriumi teadusliku sekret\u00e4rina ning Usuteaduse Instituudi \u00f5ppej\u00f5una, v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral avaldas Masing artikleid Praha \u00dclikooli Usuteaduskonna ajakirjas Communio Viatorum ning Eesti v\u00e4ljaannetes. Masingu mahukast luuleloomingust ilmus tema eluajal paguluses (Itaalias, Rootsis ja Kanadas) vaid viis kogu. P\u00f5hiliselt elasid Uku ja Eha Masing kuni Uku surmani Eha palgast, mille ta teenis Tartu ps\u00fchhoneuroloogiahaigla registratuuris t\u00f6\u00f6tades. Kogu Uku Masingu akadeemiline ja loometegevus N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal m\u00f6\u00f6dus Tartus sisepaguluses. Ta t\u00f5lkis, kirjutas luulekogusid ning suure hulga teoloogia-, usundiloo-, folkloristika- jm alaseid uurimist\u00f6id ilma erilise lootuseta neid avaldada. Sellest hoolimata oli Uku Masingul eesti haritlaskonna seas suur m\u00f5ju. Paljud Masingu kirjat\u00f6\u00f6d ringlesid laialt samizdat-v\u00e4ljaannetena. Ka vaimse \u00f5petajana saavutas Masing kultusliku staatuse. Eriti autoriteetne oli Masingul 1960. aastate luuletajate ning humanitaaride p\u00f5lvkonna hulgas.<\/p>\n\n\n\n<p>Masing oskas k\u00fcmneid keeli: teiste hulgas ladina, kreeka, sanskriti, tiibeti, sumeri, akkadi, p\u00e4rsia ning kopti keelt, t\u00e4htsamaid semiidi, germaani, romaani, slaavi, soomeugri, samojeedi ja pol\u00fcneesia keeli, samuti jakuudi, t\u0161uva\u0161i, vainahhi ja tamili keelt ning mitmeid indiaani keeli. Oma produktiivsematel aastatel luges ta \u00fcle tuhande lehek\u00fclje p\u00e4evas, seejuures oli tal loetu suhtes eideetiline m\u00e4lu: ta suutis peast tsiteerida lehek\u00fclgede kaupa. Masing oli s\u00fcnesteetik, n\u00e4iteks n\u00e4hes muusikat voogavate piltidena.<\/p>\n\n\n\n<p>Masingu mahukas luulelooming on tihedalt seotud tema arvukate teiste huvidega usundiloo, folkloristika, ulmekirjanduse, astronoomia, muinasjuttude jms vallast. Tema luuletused on s\u00f5naohtrad ja kujundik\u00fcllased ning t\u00e4is allusioone, mis realugejalt eeldavad ents\u00fcklopeedilist uurimist\u00f6\u00f6d. Samal ajal on Masingu luule kohati v\u00e4ga aistiline, p\u00fc\u00fcdes intensiivsete ning s\u00fcnesteetiliste meeleliste tajude edasiandmise poole. Masing luules peegeldub teda l\u00e4bi elu saatnud p\u00fcrgimine m\u00fcstilis-religioosse kogemuse j\u00e4rele, mis teda t\u00e4iesti uueks inimeseks muudaks. Suur osa Masingu luulest, ent ka muudest kirjat\u00f6\u00f6dest on p\u00fchendatud praegusaegse julma, loomaliku ja ebat\u00e4iusliku inimkonna s\u00f5imamisele. Masing igatses ps\u00fchholoogiliselt, sotsiaalselt ja ka bioloogiliselt hoopis k\u00f5rgemal arenguastmel paikneva olendi j\u00e4rele, \u201ckelle k\u00f5rval praegused inimesed on nagu am\u00f6\u00f6bid meie k\u00f5rval\u201d, ning niisugustest inimjumalatest koosneva \u00fchiskonna j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n<p>Uku Masing ka t\u00f5lkis palju: muu hulgas klassikalisi kirjanduslikke tekste kreeka, araabia, sanskriti, kopti, sumeri, ladina, heebrea, s\u00fc\u00fcria, saksa jt keeltest, ent ka kaasaegset kirjandust, n\u00e4iteks ohtralt Rabindranath Tagore\u2019i luuletusi, Claude Houghtoni romaani \u201cThe Passing of the Third Floor Back\u201d ning \u0160muel Josef Agnoni loomingut. Masingu elu l\u00f5puperioodi muinasjutuhuvi avalikuks v\u00e4ljenduseks j\u00e4i katalaani muinasjuttude kogumiku koostamine ja ilmutamine (1985).<\/p>\n\n\n\n<p>Masingu k\u00e4sikirjalist p\u00e4randit on alates 1990. aastatest hallanud Uku Masingu Kolleegium ning publitseerinud kirjastus Ilmamaa. Paljud t\u00f6\u00f6d ent on t\u00e4nase p\u00e4evani (2026. aasta seisuga) ilmumata.<\/p>\n\n\n\n<p><em>S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br>Hugo Masing, <strong>Neemed Vihmade lahte<\/strong>: 1930-1934. Autori illustratsioonid. Tartu: Akadeemiline Usuteadlaste Selts, 1935, 72 lk. [2. tr\u00fckk: eess\u00f5na Ivar Ivask, Stockholm: Vaba Eesti, 1959, 126 lk; 3. tr\u00fckk: Toronto: Maarjamaa, 1985, 72 lk.]<br><strong>D\u017eunglilaulud<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1965, 89 lk. [Luulekogu pealkiri s\u00fcndis eksitusest, \u00f5ige olnuks \u2018D\u017eunglilinnud\u2019.]<br><strong>Piiridele pyydes<\/strong>. Rooma: Maarjamaa, 1974, 63 lk.<br><strong>Udu Toonela j\u00f5elt<\/strong>: 1930-1943. Rooma: Maarjamaa, 1974, 124 lk.<br><strong>Aerutades hurtsikumeistriga<\/strong> 1937-1947. Toronto: Maarjamaa, 1983, 63 lk.<br><strong>Kirsipuu varjus<\/strong>, 1948-49. Scarborough (Kanada): Maarjamaa, 1985, 75 lk.<br><strong>Ehatuule maa<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1988, 77 lk.<br><strong>Inimeselaps: valik luulet<\/strong>. Koostanud Uku Masingu Kolleegium. Tartu: Ilmamaa, 2016, 184 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Kogutud luule<\/em><\/strong><br><strong>Luule. I<\/strong>. Koostanud Eha Masing ja Hando Runnel; autori illustratsioonid. Tartu: Ilmamaa, 2000, 391 lk. [Sisu: \u2018Roheliste radade raamat\u2019, \u2018Udu Toonela j\u00f5elt\u2019, \u2018Aerutades hurtsikumeistriga\u2019, \u2018Kirsipuu varjus\u2019.]<br><strong>Luule. II<\/strong>. Koostanud Eha Masing ja Hando Runnel; illustratsioonid: Herman Talvik. Tartu: Ilmamaa, 2001, 407 lk. [Sisu: \u2018Neemed Vihmade lahte\u2019, \u2018Miikaeli liturgiad\u2019, \u2018Roosikrantsi palved\u2019, \u2018Ehatuule maa\u2019, \u2018D\u017eunglilinnud\u2019, \u2018Itkud isale\u2019, \u2018Itkud \u00f5ele\u2019.]<br><strong>Luule. III<\/strong>. Koostanud Eha Masing ja Hando Runnel; m\u00e4rkmeid kogunud ja kirjutanud Ilmar Vene jt; kujundanud ja illustreerinud Evi Tihemets. Tartu: Ilmamaa, 2002, 292 lk. [Sisu: \u2018Hannolaul\u2019, \u2018Unen\u00e4gija tessaraktist\u2019.]<br><strong>Luule. IV<\/strong>. Koostanud Eha Masing ja Hando Runnel; m\u00e4rkmeid kogunud ja kirjutanud Kalle Kasemaa jt, illustratsioonid: Naima Neidre. Tartu: Ilmamaa, 2003, 383 lk. [Sisu: \u2018Lohe vari\u2019, \u2018Piiridele pyydes\u2019, \u2018Hurtsik lammutaks enda\u2019, \u2018Surija Sandiristilt\u2019.]<br><strong>Luule. V<\/strong>. Koostanud Eha Masing ja Hando Runnel, m\u00e4rkmeid kogunud ja kirjutanud Amar Annus jt. Illustratsioonid: Uku Masing. Tartu: Ilmamaa, 2004, 285 lk. [Sisu: \u20181343\u2019, \u2018Rubaiid\u2019, \u2018Tarbetud \u00f5petussalmid\u2019, \u2018Gudea ja Hoosea\u2019, \u2018Rahast ja v\u00f5imust\u2019, \u2018Georg M\u00fcller\u2019, \u2018Kurtes Taevaskoja varisevat kallast\u2019.]<br><strong>Luule. VI<\/strong>. Koostanud Eha Masing ja Hando Runnel; lisandusi Uku Masingu luule m\u00f5istmiseks: m\u00e4rkmeid kogunud ja kirjutanud Kalle Kasemaa, K\u00fclliki Kuusk, Pille M\u00e4nd, Lauri Sommer, Teet Toome, Jaan Pelt. Illustratsioonid: Ilse Leetaru. Tartu: Ilmamaa, 2005, 308 lk. [Sisu: \u2018Saadik Magellani pilvest\u2019, I-III.]<br><strong>Liblikad \u00f5itsevail ohakail<\/strong>. Koostanud Hando Runnel, toimetanud Mari-Liis Tammiste, saates\u00f5na kirjutanud K\u00fclliki Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2022, 136 lk. [K\u00e4sikirjaline luule, 1. k\u00f6ide.]<br><strong>Elada unen\u00e4os : (1930\u20131934)<\/strong>. Koostanud Hando Runnel; toimetanud ja saates\u00f5na kirjutanud K\u00fclliki Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2022, 223 lk. [K\u00e4sikirjaline luule, 2. k\u00f6ide.]<br><strong>Pilved on palvevaibad : (Juuli 1934 \u2013 jaanuar 1935)<\/strong>. Koostanud Hando Runnel, toimetanud ja saates\u00f5na kirjutanud K\u00fclliki Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2023, 288 lk. [K\u00e4sikirjaline luule, 3. k\u00f6ide.]<br><strong>Olla sulle h\u00e4\u00e4 : (1. veebruar \u2013 31. detsember 1935)<\/strong>. Koostanud Hando Runnel, toimetanud ja saates\u00f5na kirjutanud K\u00fclliki Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2024, 128 lk. [K\u00e4sikirjaline luule, 4. k\u00f6ide.]<br><strong>Sinu silmad on otsatu tuul (1936)<\/strong>. Koostanud, toimetanud ja saates\u00f5na kirjutanud K\u00fclliki Kuusk. Tartu: Ilmamaa, 2025, 248 lk. [K\u00e4sikirjaline luule, 5. k\u00f6ide.]<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Romaan<\/em><\/strong><br><strong>Rapanui vabastamine, ehk, Kajakad jumalate kalmistul<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Hando Runnel. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 350 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Esseed, artiklid, loenguskonspektid, monograafiad<\/em><\/strong><br><strong>Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt<\/strong>. Koostanud H. Runnel. Tartu: Ilmamaa, 1993, 476 lk. [Artiklikogumik. 2., t\u00e4iendatud tr\u00fckk: 2008, 533 lk.]<br><strong>Eesti usund<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1995, 221 lk. [2., parandatud tr\u00fckk: 1998.]<br><strong>Budismist<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1995, 285 lk.<br><strong>Pessimismi p\u00f5hjendus<\/strong>. Koostaja ja j\u00e4rels\u00f5na: Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 1995, 447 lk. [Artiklikogumik.]<br><strong>M\u00e4lestusi taimedest<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Pille Runnel. Tartu: Ilmamaa, 1996, 189 lk. [2. tr\u00fckk: 2021.]<br><strong>Meil on lootust<\/strong>. Koostajad Hando Runnel ja Urmas T\u00f5nisson; v\u00f5\u00f5rkeelsete artiklite t\u00f5lked: Kalle Kasemaa; sarja peatoimetaja Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 1998, 415 lk. [Artiklikogumik. 2., parandatud tr\u00fckk: 2009.]<br><strong>Eesti vanema kirjakeele lood<\/strong>. Koostaja Anti L\u00e4\u00e4ts. Tartu: Ilmamaa, 1999, 295 lk.<br><strong>\u00dcldine usundilugu<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5nad: Tarmo Kulmar, Amar Annus. Tartu: Ilmamaa, 2000, 495 lk.<br><strong>1343; Vaskuks ja vikaaria Lohult<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2002, 236 lk. [Kaks kirjutist J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usust.]<br><strong>Keelest ja meelest; Taevap\u00f5dra rahvaste meelest, ehk, Juttu boreaalsest hoiakust<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2004, 373 lk. [E-raamat: Eesti Digiraamatute Keskus, 2011.]<br><strong>Pol\u00fcneesia usund<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2004, 397 lk.<br><strong>Uku Masing ja Piibel<\/strong>. Koostanud Kalle Kasemaa, eess\u00f5na: Urmas N\u00f5mmik. Tartu: Ilmamaa, 2005, 540 lk.<br><strong>Aarded tellistes<\/strong>. Koostanud ja toimetanud: Mari-Liis Tammiste, Risto J\u00e4rv, Kristi Salve. Tartu: Ilmamaa, 2011, 327 lk. [Uurimusi folkloristika alalt.]<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Kirjavahetus<\/em><\/strong><br><strong>Uskuda, elada: 59 kirja Kiivitile<\/strong>. Koostanud Hando Runnel, saates\u00f5na: Urmas N\u00f5mmik. Tartu: Ilmamaa, 2006, 410 lk.<br><strong>Kirjad Liile<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2012, 343 lk. [Kirjad Alide Klemetsile. 2. tr\u00fckk: Tallinn: Ekspress Meedia, 2017, 348 lk.]<br>Uku Masing, Vello Salo, <strong>Vaimus\u00f5durid viletsuse ajal<\/strong>. Koostanud ja toimetanud Mari-Liis Tammiste. Tartu: Ilmamaa, 2013, 239 lk.<br>Uku Masing, Kalju Kirde, <strong>Kord kui me unistus uitis<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2014, 127 lk. [Kirjavahetus puudutab suures osas ulmekirjandust.]<br>Uku Masing, Toomas Paul, <strong>Usalda ennast<\/strong>. Koostanud ja toimetanud Mari-Liis Tammiste. Tartu: Ilmamaa, 2015, 494 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Uku Masingu kohta<\/em><\/strong><br>Toomas Paul, <strong>Juhatus Uku Masingu juurde<\/strong>. \u2013 Akadeemia, nr 5, 1989, lk 1006\u20131023.<br>Ilmar Vene, <strong>Trotsija. Katse m\u00f5ista Uku Masingut<\/strong>. Tartu: Ilmamaa 2001, 189 lk.<br>Lauri Sommer, Uku Masingu k\u00e4sikirja \u201cSaadik Magellani pilvest\u201d (1959\u20131963) vaimne, ajalis-ruumiline ja elulooline taust\u201d. Looming, nr 4, 2004, lk 576-602; nr 5, 2004, lk 728-747; nr 6, 2004, lk 885-916.<br><strong>P\u00f5lvest p\u00f5lve. P\u00fchendusteos Uku Masingu 100. s\u00fcnniaastap\u00e4eva puhul<\/strong>. Koostanud Hando Runnel ja Urmas N\u00f5mmik. Tartu: Ilmamaa 2010, 223 lk. [Artikleid ja kirjutisi j\u00e4rgmistelt autoritelt: Evald Saag, Haljand Udam, Toomas Paul, Karl Aun, Jaak Peebo, Kristi Salve, Kaide R\u00e4tsep, Viivi Luik, Jaan Kiivit, Urmas N\u00f5mmik, Peep Audova, Vello Salo, Vello Salum, J\u00fcri Kivim\u00e4e, Pille Runnel, T\u00f5nu Luik, Anne Maasik, Kalle Kasemaa, Peep Ilmet, Ain Kaalep.]<br><strong>Inimesepoeg valgel laeval: Uku Masing 100<\/strong>. Koostanud Arne Merilai. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu \u00dclikool, 2010, 527 lk. [Artikleid ja kirjutisi j\u00e4rgmistelt autoritelt: Karl Pajusalu, Andres P\u00f5der, T\u00f5nis Lukas, Laine J\u00e4nes, Toomas Hendrik Ilves, Thomas Salumets, Ilmar Vene, Risto J\u00e4rv, Kalle Kasemaa, Sven Vabar, Urmas N\u00f5mmik, Arne Merilai, Aado Lintrop, Birute Klaas, Lauri Sommer, Toomas Paul, Janika Kronberg, Linnart M\u00e4ll, Thomas-Andreas P\u00f5der, Arne Hiob, Aile Tooming, K\u00fclliki Kuusk, Vallo Kepp, Aarne Ruben, K\u00fclli Habicht, Hando Runnel.]<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Filmid Uku Masingu kohta<\/em><\/strong><br><strong>Uku Masingu maastikud: isikulooline filmitriloogia<\/strong>. Idee ja stsenarist Mikk Sarv, helilooja Rauno Remme, stsenarist ja re\u017eiss\u00f6\u00f6r-operaator Vallo Kepp. Tallinn: Estinfilm, 2009, 2 DVD-d, ~15 tundi. [Intervjuud rohkem kui 30 Masingut tundnud inimesega.<br>1. DVD:<br>\u2013 \u2018Kitsas rada keset metsi\u2019, Faama Film, 2000, 55m 40s<br>\u2013 \u2018Inimesepoeg Valgel laeval\u2019, Estinfilm, 2004, 77m<br>\u2013 \u2018Surm on \u00f6\u00f6maja p\u00f5llul\u2019, Estinfilm, 2006, 70m<br>2. DVD:<br>\u2013 \u2018T\u00f5useb tume puu t\u00e4is kollaseid tiibu\u2019, Estinfilm, 2008. Valik filmitriloogia aluseks olnud helisalvestisi ning video- ja tekstimaterjali. Lisaks sisaldab neljas osa Uku Masingu loengute lindistusi Usuteaduse Instituudis, Toomas Pauli intervjuud Uku Masinguga, valikut Uku Masingu kirju ja postkaarte kodustele ning filmide aluseks olnud intervjuude t\u00e4ielikke lindistusi, nende litereeringuid jpm.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uku Masing (aastani 1937 Hugo Albert Masing, 11. VIII \/ 30. VII 1909 \u2013 25. IV 1985) oli eesti luuletaja, teoloog, usundiloolane, folklorist ja filoloog. Tema erakordsed vaimsed v\u00f5imed, lai haare ja karisma on teinud temast m\u00fc\u00fctilise figuuri eesti kirjandus- &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10373","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10373","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10373"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10373\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10374,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10373\/revisions\/10374"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10373"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}