{"id":10338,"date":"2024-04-03T23:40:14","date_gmt":"2024-04-03T20:40:14","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10338"},"modified":"2026-05-28T00:40:57","modified_gmt":"2026-05-27T21:40:57","slug":"enel-melberg","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/enel-melberg\/","title":{"rendered":"Enel Melberg"},"content":{"rendered":"<p>Enel Melberg (s\u00fcndinud 21. septembril 1943 kui Enel Savioja) on rootsieestlasest kirjanik ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n<p><a><\/a> Melberg s\u00fcndis Tallinnas. 1944. aastal p\u00f5genes koos vanematega Teise maailmas\u00f5ja ajal Vene okupatsiooni eel Eestist Rootsi. Ta on \u00f5ppinud Lundi \u00fclikoolis ja Stockholmi pedagoogilises k\u00f5rgkoolis, mille l\u00f5petas 1973. aastal rootsi filoloogina. Ta t\u00f6\u00f6tas aastatel 1973\u20131991 Stockholmi t\u00e4iskasvanute g\u00fcmnaasiumis rootsi keele ning draama- ja filosoofia\u00f5petajana. Alates 1990. aastast elab Melberg vaheldumisi Rootsis ja Norras.<\/p>\n\n\n\n<p>Ta kirjutab rootsi keeles nii lastele, noortele kui ka t\u00e4iskasvanutele ning kuulub nii Rootsi kui Norra kirjanike liitu. Tema loomingu teemaderingi kuuluvad feminism, sotsiaalne \u00f5iglus ja Eesti-p\u00e4ritolu. Melbergi esimene romaan Modershj\u00e4rtat (\u201eEma s\u00fcda\u201c) ilmus 1977. aastal ning on tema k\u00f5ige tuntum teos. See k\u00e4sitles ema-t\u00fctre suhteid, mis oli tollal rootsi kirjanduses uus teema. J\u00e4rgnesid romaanid Medeas systrar (\u201eMedea \u00f5ed\u201c, 1978), Nyckelpiga flyg (\u201eLenda, lepalind!\u201c, 1980), M\u00e5nbrunnen (\u201eKuukaev\u201c, 1981), Namn ristat i vatten (\u201eVee peale kirjutatud nimi\u201c, 1988), K\u00e4rlekens arkeologi (\u201eArmastuse arheoloogia\u201c, 1990), Den elfte dagen (\u201e\u00dcheteistk\u00fcmnes p\u00e4ev\u201c, 1992), Det djur som inte finns (\u201eOlematu loom\u201c, 2007), Allt vi vilja bli. Herr Brecht och hans kvinnor (\u201eEverything we want to be. Herr Brecht and his women\u201c, 2009) ja I tid och evighet. En operaroman (\u201eIn Time and Eternity. An Opera Novel\u201c, 2010). Melbergi viimane, seni \u00fcheteistk\u00fcmnes romaan on \u201eSeparator\u201c (2012). Ta on avaldanud ka reisikirju. Tema loomingut on t\u00f5lgitud saksa, taani, norra ja eesti keelde.<\/p>\n\n\n\n<p>Melberg on t\u00f5lkinud rootsi keelde eesti kirjandust \u2013 mh <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/w\/hella-wuolijoki\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6673\">Hella Wuolijoki<\/a>, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/u\/marie-under\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8294\">Marie Underi<\/a>, Betti Alveri, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/n\/helga-nou\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7691\">Helga N\u00f5u<\/a>, Maimu Bergi, Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/oe\/onnepalu\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6650\">Emil Tode<\/a>, Heinrich Laretei ja Margus Laidre teoseid.<\/p>\n\n\n\n<p>Ta on p\u00e4lvinud kahel korral Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ilukirjandusliku t\u00f5lke eest eesti keelest v\u00f5\u00f5rkeelde: 2007. aastal Marie Underi, Helga N\u00f5u, Jaan Krossi, Betti Alveri ja Hella Wuolijoki teoste t\u00f5lkimise eest ning 2023. aastal Jaan Krossi \u201eKolme katku vahel\u201c I\u2013IV t\u00f5lkimise eest rootsi keelde.<\/p>\n\n\n\n<p><em>M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><em><strong>Romaanid<\/strong><\/em><br><strong>\u00dcheteistk\u00fcmnes p\u00e4ev. <\/strong>Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1998, 160 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Enel Melberg (s\u00fcndinud 21. septembril 1943 kui Enel Savioja) on rootsieestlasest kirjanik ja t\u00f5lkija. Melberg s\u00fcndis Tallinnas. 1944. aastal p\u00f5genes koos vanematega Teise maailmas\u00f5ja ajal Vene okupatsiooni eel Eestist Rootsi. Ta on \u00f5ppinud Lundi \u00fclikoolis ja Stockholmi pedagoogilises k\u00f5rgkoolis, mille &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10338","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10338","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10338"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10338\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10341,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10338\/revisions\/10341"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10338"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}