{"id":10332,"date":"2024-04-03T23:42:35","date_gmt":"2024-04-03T20:42:35","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10332"},"modified":"2026-05-28T00:33:50","modified_gmt":"2026-05-27T21:33:50","slug":"merca","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/merca\/","title":{"rendered":"Merca"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Merca (kodanikunimi Merle J\u00e4\u00e4ger; 19. X 1965) on luuletaja ja n\u00e4itleja.<\/p>\n\n\n\n

Merca s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas, l\u00f5petas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (t\u00e4nane Eesti Muusika ja Teatri Akadeemia Lavakunstikool) 1988. Ta on t\u00f6\u00f6tanud mitmesugustel ametikohtadel, aastast 1988 on (pausiga) olnud Vanemuise n\u00e4itleja. Olnud Tallinna ja Tartu NAKi ja kirjandusseltsi Wellesto liige. Eesti Teatriliidu (1990), N\u00e4itlejate Liidu (1993) ja Kirjanike Liidu (2000) liige. Ta on pikaaegne Tartu linnavolikogu liige. Ta on p\u00e4lvinud Voldemar Panso (1988) ja Ants Lauteri (1997) nimelise auhinna, Eesti Teatriliidu naispeaosat\u00e4itja (1999) ja naisk\u00f5rvalosat\u00e4itja (2004) auhinna, Tartu Kultuurikandja aunimetuse (2005), Karl Eduard S\u00f6\u00f6di<\/a> lasteluuleauhinna teose \u201eMullivesi\u201c eest (2009) ning Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rgi (2026).<\/p>\n\n\n\n

Eesti omaaegse punkliikumise \u00fcks tuntumaid figuure hakkas perioodikas luuletusi avaldama 1986. aastast. Tema esimesed luulekogud on \u201eMerca by Air Mail\u201c ja \u201eMercAmerika. Teine Ameerika-valimik\u201c (1989). Ta paistab silma otsekohesuse, kohati karmikoelise \u00fchiskonnakriitilise hoiaku ning r\u00e4mepoeetilisusega. Peamiselt eelistab riimilist luulet, rakendades t\u00e4hekasutust, milles n\u00e4iteks ks=x, \u00fc=y ja ku=q. Kogust \u201eVana libu hommik\u201c (1998) leiab homoerootilise sonetip\u00e4rja \u201eLaulud Laurale\u201c, mis Petrarcale viibates oskuslikult p\u00f5imib k\u00f5rg- ja madalstiili. Heititalviklikke noote leiab kogust \u201eHele h\u00e4\u00e4rber\u201c (2005), setokeelset luulet, sh ansambli \u201eL\u00f5k\u00f5riq\u201c jaoks loodud laulutekste koondab \u201eP\u00fch\u00e4 p\u00e4iv\u201c (2013). \u00dclevaate loomingust annavad valikkogud \u201eNarrivile\u201c (2007) ja \u201eIseqnn\u201c (2020).<\/p>\n\n\n\n

Avalikus elus nii mitmegi ettev\u00f5tmisega t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud (nt sai elavat vastukaja tema teenistus Eesti kaitsev\u00e4es) Merca on r\u00f5hutanud oma seto juuri ja seto kultuuri osat\u00e4htsust, selle n\u00e4iteks on ka setokeelsete juttude kogu \u201eOllipan\u00f5h\u00f5p\u00f5p\u00e4\u00e4le\u201c (2021).<\/p>\n\n\n\n

Omalaadne paralleelteos Olavi Ruitlase<\/a> l\u00e4hisuhteid k\u00e4sitlevale romaanile \u201eNaine\u201c (2009) on Merca romaan \u201eMees\u201c (2009), mis muuhulgas kaardistab humoorikas v\u00f5tmes erinevaid mehet\u00fc\u00fcpe.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
Merle J\u00e4\u00e4ger, Merca by air mail<\/strong>: Ameerika valimik. Toronto: Maarjamaa, 1989, 61 lk.
Merle J\u00e4\u00e4ger, MercAmerka<\/strong>: teine Ameerika-valimik. Ontario: Maarjamaa, 1989, 80 lk.
Vana libu hommik<\/strong>. Tartu: Eesti Kostabi Selts, 1998, 45 lk.
Hele h\u00e4\u00e4rber<\/strong>. Tartu: Vilep & Vallik, 2005, 117 lk.
Narrivile<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2007, 106 lk.
P\u00fch\u00e4 p\u00e4iv<\/strong>. V\u00e4rska: Seto Instituut, 2013, 111 lk.
Iseqnn<\/strong>. Tartu: Jutupesa, 2020, 93 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaan<\/strong><\/em>
Mees<\/strong>. Tartu: A-Disain, 2009, 179 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/strong><\/em>
Jututulbad. Storypillars<\/strong>. Tartu: Fantaasia, 2015, 262 lk.
Ollipan\u00f5h\u00f5p\u00f5p\u00e4\u00e4le<\/strong>. Uusvada: Seto Kiri, 2021, 134 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lastekirjandus<\/strong><\/em>
Mullivesi<\/strong>. Tallinn: TEA Kirjastus, 2009, 37 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Merca (kodanikunimi Merle J\u00e4\u00e4ger; 19. X 1965) on luuletaja ja n\u00e4itleja. Merca s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas, l\u00f5petas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (t\u00e4nane Eesti Muusika ja Teatri Akadeemia Lavakunstikool) 1988. Ta on t\u00f6\u00f6tanud mitmesugustel ametikohtadel, aastast 1988 on (pausiga) olnud Vanemuise …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10332","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10332","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10332"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10332\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10336,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10332\/revisions\/10336"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10332"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}