{"id":10295,"date":"2024-04-03T23:39:20","date_gmt":"2024-04-03T20:39:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10295"},"modified":"2026-05-26T23:14:18","modified_gmt":"2026-05-26T20:14:18","slug":"leo-metsar","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/leo-metsar\/","title":{"rendered":"Leo Metsar"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Leo Metsar (kuni 1936. aastani Leo Mollok, 27. IV 1924 \u2013 4. VIII 2010) oli prosaist ja t\u00f5lkija. T\u00f5lkijana vahendas ta peamiselt t\u0161ehhi ja slovaki keelest. Kirjanikuna oli tema peateoseks mahukas ajalooline romaan \u201eKeiser Julianus\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Metsar s\u00fcndis Tartus. Ta l\u00f5petas 1942. aastal Hugo Treffneri G\u00fcmnaasiumi, kus tema pinginaaber oli Artur Alliksaar. 1948. aastal l\u00f5petas Metsar Tartu Riikliku \u00dclikooli ajaloolasena. Aastatel 1958\u20131963 oli ajalehe Edasi kirjanduskaast\u00f6\u00f6line, seej\u00e4rel vabakutseline.<\/p>\n\n\n\n

Nii kirjaniku esikromaanis \u201eUnistused ei sure\u201d (1960) kui ka j\u00e4rgmistes romaanides \u201eP\u00e4ikesevanker\u201d (1964) ja \u201eRipsmetu\u0161\u0161\u201d (1971) on valdavad t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku elu ja inimv\u00f5imete maksimaalse rakendamise teemad.<\/p>\n\n\n\n

Romaan \u201eUnistused ei sure\u201c sai omal ajal suure t\u00e4helepanu osaliseks ja t\u00f5lgiti mitmesse keelde. Leo Metsari esikromaani ainek\u00e4sitlus ja ps\u00fchholoogiline kujutamislaad vastandusid 1950. aastate kroonumeelsele ja tasal\u00fclitatud kirjandusele. Autor oli astunud sammu loomuliku ja t\u00f5ep\u00e4rasema inimesekujutamise poole.<\/p>\n\n\n\n

Kirjaniku peateos on antiigiaineline romaanitetraloogia \u201eKeiser Julianus\u201c (1978\u20132005), millega ta avardas eesti kirjanduse temaatilist haaret laiemasse \u00fcldise ajaloo valdkonda. Selles romaanisarjas dramatiseerib autor ajaloo- ja kultuurifilosoofiliselt Rooma riigi l\u00f5puaegade \u00fchiskondlikke vastuolusid, k\u00f5rvutades haritud paganlust ja s\u00f5jakat usufanatismi.<\/p>\n\n\n\n

Leo Metsar oli viljakas t\u00f5lkija. Ta oli t\u0161ehhi ja slovaki kirjanduse hea tundja, kes vahendas eesti lugejale \u00fcle poolesaja teose. T\u0161ehhi keelest tehtud t\u00f5lgete osas ei ole tema panusel eesti t\u00f5lkekirjandusse v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rset. Metsari vahendatud autoritest on tuntumad V\u00e1clav Havel, Karel \u010capek ja Milan Kundera. 2007. aasta suvel p\u00e4lvis Metsar mahuka t\u00f5lket\u00f6\u00f6 eest T\u0161ehhi Vabariigi k\u00f5rge auhinna Gratias Agit.<\/p>\n\n\n\n

Saksa keelest on Metsar eesti keelde t\u00f5lkinud n\u00e4iteks Thomas Manni romaani \u201eLotte Weimaris\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Eestis p\u00e4lvis Leo Metsar 2001. aastal Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rgi ja 2007. aastal Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Unistused ei sure<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 210 lk.
P\u00e4ikesevanker<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 216 lk.
Ripsmetu\u0161\u0161<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 92 lk.
Keiser Julianus<\/strong>. Ajalooline romaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 307 lk.
Keiser Julianus. P\u00e4evik. 2<\/strong>. raamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 416 lk.
Keiser Julianus. P\u00e4evik. 3<\/strong>. raamat. Tartu: Ilmamaa, 1994, 460 lk.
Keiser Julianus. Neljas raamat. Prokopiose \u00fclest\u00f5us<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2005, 267 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Leo Metsar (kuni 1936. aastani Leo Mollok, 27. IV 1924 \u2013 4. VIII 2010) oli prosaist ja t\u00f5lkija. T\u00f5lkijana vahendas ta peamiselt t\u0161ehhi ja slovaki keelest. Kirjanikuna oli tema peateoseks mahukas ajalooline romaan \u201eKeiser Julianus\u201d. Metsar s\u00fcndis Tartus. Ta l\u00f5petas …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10295","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10295","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10295"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10295\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10299,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10295\/revisions\/10299"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10295"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}