{"id":10279,"date":"2024-04-03T23:39:53","date_gmt":"2024-04-03T20:39:53","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10279"},"modified":"2026-05-26T22:52:06","modified_gmt":"2026-05-26T19:52:06","slug":"ene-mihkelson","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/ene-mihkelson\/","title":{"rendered":"Ene Mihkelson"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ene Mihkelson (21. X 1944 \u2013 20. IX 2017) oli eesti luuletaja, prosaist ja kirjanduskriitik. Mihkelsoni loomingu esteetikat peetakse \u00fcheks isep\u00e4rasemaks eesti kirjanduses. Tema loomingu keskmeks on inimese keerukas reaalsusetunnetus, peamiselt seoses valulike isikliku ja eesti rahva mineviku s\u00fcndmustega.<\/p>\n\n\n\n

Ene Mihkelson s\u00fcndis Viljandimaal Imavere vallas, kuid k\u00e4is koolis Rakveres ja selle l\u00e4histel. 1963. a l\u00f5petas ta Tartu \u00fclikooli eesti filoloogia erialal, misj\u00e4rel t\u00f6\u00f6tas peamiselt uurijana Kirjandusmuuseumis. Mihkelsoni kirjandusuurimuslik tegevus k\u00e4sitles peamiselt Friedebert Tuglase<\/a> loomingut. Ajakirjanduses hakkasid ilmuma Mihkelsoni luuletused 1967. aastast, kirjanduskriitika ja -uurimused 1971. aastast; esimene proosatekst (novell \u201eGregor\u201c) ilmus Loomingus 1980. aastal. 1976. aastal p\u00e4lvis Mihkelson ajakirja Looming aastapreemia luuletuste ja arvustuste eest. Oma esimese kahe luulekogu ilmumise j\u00e4rel sai temast 1979. aastal Kirjanike Liidu liikmena kutseline kirjanik, seej\u00e4rel loobus ta tasapisi kirjanduskriitika ja -uurimuste avaldamisest.<\/p>\n\n\n\n

Juba esimestes luulekogudes (\u201eSelle talve laused\u201c, \u201eRing ja nelinurk\u201c, \u201eAlgolekud\u201c, \u201eTuhased tiivad\u201c) t\u00f5usevad esile Mihkelsoni l\u00e4bivad teemad: mineviku-, enesev\u00e4ljenduse- ja identiteediotsingud. Hilisemates kogudes (\u201eTulek on su saatus\u201c, \u201eElujoonis\u201c, \u201eV\u00f5imalus \u00f5nnest loobuda\u201c) s\u00fcveneb sotsiaalne temaatika: isiklike painavate m\u00e4lupiltidega seondub selgemini \u00fcldine eesti rahva minevik. S\u00fcveneb intertekstuaalne t\u00fcvitekstidele toetumine. Senine vabav\u00e4rss hakkab omandama isikup\u00e4rast r\u00fctmikat ja riimipilti. Viimaste kogude (\u201ePidevus neelab \u00fcht nuga\u201c, \u201eTorn\u201c) tekstides ilmneb ka teatav sotsiaalne iroonia.<\/p>\n\n\n\n

Mihkelsoni proosateoste ilmumine andis kriitikutele selgemaid suuniseid selleks, kuidas ka tema luulet l\u00e4bitunnetatumalt k\u00e4sitleda. Romaanide tegelaste varal anal\u00fc\u00fcsitakse, kuidas mineviku (1940.\u20131950. aastate) valusad ja segased s\u00fcndmused m\u00f5jutavad olevikku ning on m\u00f5randanud inimeste juurte- ja identiteeditunnetust. Romaanide modernistlikku laadi esteetikas h\u00e4gustub piir v\u00e4lise s\u00fcndmustiku ja sisekaemusliku tasandi vahel, unen\u00e4od p\u00f5imuvad reaalsusega. S\u00fcndmustik l\u00e4heb \u00fcle m\u00f5tiskellu, kas ja kuidas on \u00fcldse v\u00f5imalik j\u00f5uda mineviku ja iseenda ning oma kogemuste teadvustamises kindluseni ning kuidas on seda k\u00f5ike v\u00f5imalik keeleliselt v\u00e4ljendada.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMatsi p\u00f5hi\u201c (1983) ja koos sellega ilmunud \u201eKuju keset v\u00e4ljakut\u201c paistis toonases olmekirjanduslikus proosapildis silma oma s\u00fcgavuse ja uuenduslikkusega. Romaanis \u201eKorter\u201c (1985) vaadeldakse kolme \u00fchiskorteris elavat tegelast, mis v\u00f5imaldab k\u00e4sitleda nende m\u00f5ranenud identiteete eestlaste vaimse seisundi koondportreena. Romaan \u201eNime vaev\u201c (1994) lahkab kaasaegsete \u00fcleminekuaastate t\u00e4hendust mineviku taustal. \u201eAhasveeruse uni\u201c (2001) ja \u201eKatkuhaud\u201c (2007) jutustavad k\u00fcllaltki sarnase loo sellest, kuidas minategelane uurib oma isa metsavendlusega seotud minevikku. H\u00e4marasse segadikku m\u00e4hitud minevik kohtub \u201eAhasveeruse unes\u201c kaasaja vaenuliku b\u00fcrokraatliku ja pinnapealse hoiakuga ning paljastatud t\u00f5de m\u00e4tsitakse uuesti kinni. Samal ajal harutab minategelane pingsalt kihte ka iseenda tunde- ja m\u00f5tteilmas. \u201eKatkuhauas\u201c, kus avatakse eestlaste minevikuk\u00e4situst nimimetafoori kaudu, jutustatakse lugu eelmiste teostega v\u00f5rreldes pisut lihtsamate poeetiliste vahenditega.<\/p>\n\n\n\n

Mihkelson on p\u00e4lvinud Juhan Liivi luulepreemia: 1994. aastal luulets\u00fckli \u201eEesti elu\u201c ja 1999. aastal luuletuse \u201eJa ikka veel see tunne\u2026\u201c eest. 2001. aastal sai Mihkelson Kultuurkapitali kirjanduspreemia ja 2007. a \u201eKatkuhaua\u201d eest Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia.<\/p>\n\n\n\n

I. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Selle talve laused<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 99 lk.
Ring ja nelinurk<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 104 lk.
Algolekud<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 99 lk.
Tuhased tiivad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 79 lk.
Igiliikuja<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 151 lk.
Tulek on su saatus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 94 lk.
Elujoonis<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 133 lk.
V\u00f5imalus \u00f5unast loobuda<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 126 lk.
H\u00fc\u00fcdja h\u00e4\u00e4l. Luuletusi 1988\u20131991<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1993, 212 lk.
Pidevus neelab \u00fcht nuga<\/strong>. Tallinn: Tuum, 1997, 157 lk.
Kaalud ei k\u00f5nele. Valitud luuletusi 1967\u20131997<\/strong>. Tallinn: Tuum, 2000, 299 lk.
Uroboros<\/strong>. Tallinn: Tuum, 2004, 96 lk.
Torn<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2010, 102 lk.
K\u00f5ik redelid on tagurpidi. Valik luuletusi 1976\u20132010<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Hasso Krull. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, 351 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Matsi p\u00f5hi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 200 lk. [Sisaldab ka l\u00fchiromaani \u2019Kuju keset v\u00e4ljakut\u2019. 2. tr\u00fckk: \u2019Matsi p\u00f5hi; Kuju keset v\u00e4ljakut; Korter\u2019, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 492 lk.]
Korter<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 191 lk. [2. tr\u00fckk: \u2019Matsi p\u00f5hi; Kuju keset v\u00e4ljakut; Korter\u2019, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 492 lk.]
Nime vaev<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1994, 222 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, 276 lk.]
Ahasveeruse uni<\/strong>. Tallinn: Tuum, 2001, 483 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: EKSA, 2017, 487 lk.]
Katkuhaud<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2007, 319 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2009, 303 lk; e-raamat: Tallinn: Varrak, Digira, 2011.]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Surma s\u00fcnnip\u00e4ev. Novelle ja laaste<\/strong>. Tallinn: Tuum, 1996, 134 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid, arvustused<\/em><\/strong>
Kirjanduse seletusi. Artiklid ja retsensioonid 1973\u20131983<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 204 lk.<\/p>\n\n\n\n

Ene Mihkelsoni kohta<\/em><\/strong>
P\u00e4evad on laused. Ene Mihkelson<\/strong> : [21. X 2004. a. toimunud Tartu \u00dclikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumi Ene Mihkelsoni loomingule p\u00fchendatud ettekandep\u00e4eva \u201cIga\u00fcks on h\u00fc\u00fcdja h\u00e4\u00e4l\u201d artiklikogumik]. Toimetaja Arne Merilai. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2005, 183 lk.
Evelin Arust, Kodu, \u00fcksinduse vaev ning v\u00f5\u00f5raks olemise raskus Ene Mihkelsoni varasemas luules<\/strong>. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu: Tartu \u00dclikool, 2013, 83 lehte.
Vaba inimese tunne : vestlused Ene Mihkelsoniga<\/strong>. Koostanud Eva Velsker, Mart Velsker. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2019, 262 lk.
Aija Sakova, M\u00e4letamise poeetika : Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanid l\u00e4hivaates<\/strong>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2020, 171 lk.
Peaaegu k\u00f5ik : Ene Mihkelsoni t\u00f5lgenduskogumik 2005-2024<\/strong>. Koostanud Aija Sakova, Mart Velsker. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2024, 475 lk.
Tetraeeder karjamaal : Ene Mihkelsoni eluraamat<\/strong>. Koostanud Marju Lauristin, Sirje Olesk. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2024, 512 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ene Mihkelson (21. X 1944 \u2013 20. IX 2017) oli eesti luuletaja, prosaist ja kirjanduskriitik. Mihkelsoni loomingu esteetikat peetakse \u00fcheks isep\u00e4rasemaks eesti kirjanduses. Tema loomingu keskmeks on inimese keerukas reaalsusetunnetus, peamiselt seoses valulike isikliku ja eesti rahva mineviku s\u00fcndmustega. Ene …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10279","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10279","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10279"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10279\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10283,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10279\/revisions\/10283"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10279"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}