{"id":10230,"date":"2024-04-03T23:39:20","date_gmt":"2024-04-03T20:39:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10230"},"modified":"2026-05-26T13:42:40","modified_gmt":"2026-05-26T10:42:40","slug":"reed-morn","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/reed-morn\/","title":{"rendered":"Reed Morn"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Reed Morn (s\u00fcndinud Frieda Johanna Drewerk, 19. VIII 1898 \u2013 17. X 1978) oli eesti prosaist, kes oma loomingus maalis s\u00fcvaps\u00fchholoogilisi portreid suver\u00e4\u00e4nsetest, tugevatest ja vaimsete huvidega isiksustest, kes olid enamasti naised.<\/p>\n\n\n\n

Frieda Drewerk s\u00fcndis Tallinnas t\u00f6\u00f6liste perekonda. Teda kasvatas peamiselt ema kitsastes majanduslikes oludes. Sellest hoolimata sai Drewerk k\u00e4ia Tallinna heades koolides, \u00f5ppides 1916-1918 Lenderi erag\u00fcmnaasiumis, 1918 vene g\u00fcmnaasiumis ning l\u00f5petades 1919. aastal Tallinna Linna V T\u00fctarlaste G\u00fcmnaasiumi. Koolis ilmutas Drewerk silmapaistvat \u00f5ppeedukust. 1919 astus Tartu \u00dclikooli, kus \u00f5ppis kirjandusajalugu, filosoofiat ja romaani filoloogiat. L\u00f5petas \u00fclikooli 1924 magistrikraadiga. 1921 hakkas avaldama ajakirjanduses artikleid kirjandusest. 1924-1926 t\u00f6\u00f6tas Paide \u00fchisg\u00fcmnaasiumis eesti keele ja kirjanduse \u00f5petajana, ladina keele \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tas ta 1929 Tallinna I T\u00fctarlaste G\u00fcmnaasiumis ja 1929-1932 Kaarli era\u00fchisg\u00fcmnaasiumis. Edaspidi elas vabakutselisena, vahel andis ka eratunde.<\/p>\n\n\n\n

1932-1933 veetis Frieda Drewerk Tartu Prantsuse Teadusliku Instituudi stipendiumiga Pariisis, 1933. aasta l\u00f5pul elas ta kolm kuud Hispaanias, 1937 k\u00fclastas Itaaliat. Avaldas eesti ajakirjanduses reisikirju. 1944 p\u00f5genes Saksamaale. Veetis k\u00fcmme kuud interneerituna nn t\u0161ehhi p\u00f5rgus. 1946-1952 elas Saksamaal, 1950. aastal p\u00f5gusalt ka Rootsis. 1952 siirdus New Yorki, kus t\u00f6\u00f6tas juhut\u00f6\u00f6del ja masinakirjutajana, vahel oli ka t\u00f6\u00f6tu. 1957 l\u00e4ks elama Los Angelesse, kus peatselt pensioneerus ning elas kuni surmani.<\/p>\n\n\n\n

Frieda Drewerk hoidus eluaeg avalikust t\u00e4helepanust ning seltskondlikust suhtlusest, ta ei astunud kunagi Kirjanike Liitu. Suheldes eelistas kirjavahetust. Ta ei soetanud perekonda, elas kasinalt ning v\u00e4ljendas oma mahukas kirjavahetuses valmidust p\u00fchendada oma elu loomingule ja vaimsetele p\u00fc\u00fcdlustele.<\/p>\n\n\n\n

1927 ilmus Reed Morni pseudon\u00fc\u00fcmi all deb\u00fc\u00fctromaan \u201cAndekas parasiit\u201d, mis v\u00f5itis romaaniv\u00f5istlusel II koha (konkureerides August Jakobsoni<\/a>, Betti Alveri ja Mart Rauaga<\/a>) ning teenis kriitikutelt positiivse vastuv\u00f5tu. Romaan oli eesti kirjanduses uudne selle poolest, et vaatles haritud, vaimse ja individualistliku naise arengut, keda pelutab elu materiaalne ning praktiline pool. \u201cAndeka parasiidi\u201d lause on modernistlik, ainestik v\u00f5rdlemisi autobiograafiline. See romaan ongi j\u00e4\u00e4nud Reed Morni k\u00f5ige tuntumaks teoseks.<\/p>\n\n\n\n

1929 ilmus Reed Morni teine romaan \u201cKastreerit elu\u201d, mis s\u00fcvavaatles \u201cAndeka parasiidiga\u201d sarnase ps\u00fchholoogilise profiiliga peategelast, kelleks ent sedapuhku oli mees. Romaan on kirjutatud Andreas Orpuse p\u00e4evikuna, kes istub vanglas, kuna tappis toorutsejast hotelliomaniku, kes peksis oma naist. \u201cKastreerit elu\u201d stiil on deb\u00fc\u00fctromaaniga v\u00f5rreldes realistlikum, sisu v\u00e4hem pessimistlik. Romaan ei teeninud nii positiivset ja populaarset vastuv\u00f5ttu kui \u201cAndekas parasiit\u201d, ehkki mitmed kriitikud on pidanud seda deb\u00fc\u00fcdist paremaks.<\/p>\n\n\n\n

1929 avaldas Reed Morn Loomingus esimese novelli \u201cPrints\u201d, mis vaatleb romaanide peategelastega sarnast karakterit. Novelle kirjutas ja avaldas Reed Morn hiljemgi, enne s\u00f5da peamiselt Loomingus, novellivalimik \u201cAndke keisrile mis keisri ja Jumalale mis Jumala\u201d aga ilmus alles 2009. aastal sarjas \u201cEesti novellivara\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Peale s\u00f5da avaldas Reed Morn oma loomingut peamiselt ajakirjas Mana, ent ilmumata j\u00e4id m\u00f5nedki novellid ja romaan \u201cM\u00e4rgit hing\u201d. 1956 ilmus romaan \u201cTee ja t\u00f5de\u201d, mille esialgne versioon valmis juba 1936. aastal ja mida kirjandusteadlane Rutt Hinrikus on pidanud Reed Morni peateoseks. \u201cTees ja t\u00f5es\u201d vaadeldakse s\u00fcvitsi sarnast peategelast kui autori varasemates romaanides, ent stiil on tavakeelsem, tunda on elujaatavamat suhtumist ning leplikkust igasuguse elusaatuse suhtes. V\u00e4ljendatakse muret asjaolu suhtes, et kaasaegne inimene on unustanud, et ta on loodud Jumala n\u00e4o j\u00e4rele. Kui ennes\u00f5jaaegses loomingus peegeldus autori enesem\u00e4\u00e4ratlus kristlasena, siis \u201cTees ja t\u00f5es\u201d on m\u00e4rgatav huvi budismi ja india filosoofia vastu.<\/p>\n\n\n\n

Frieda Drewerk tegutses enne s\u00f5da ka t\u00f5lkijana, eestindades vene, hispaania ning prantsuse keelest, millest j\u00f5udis ilmuda Alphonse Daudet\u2019 romaan \u201cSappho\u201d. Tema sulest ilmus nii enne kui p\u00e4rast s\u00f5da ka mitmeid pikemaid k\u00e4sitlusi maailmakultuuri ja -kirjanduse suurkujude kohta, teiste hulgas ka eesti kultuuris v\u00e4hetuntud autorite kohta nagu Miguel de Unamuno v\u00f5i nikaraagua luuletaja, hispaaniakeelse modernismi rajaja Rub\u00e9n Dario.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/strong><\/em>
Andekas parasiit<\/strong>. Tartu: Loodus, 1927, 281 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 2008, 175 lk.]
Kastreerit elu<\/strong>. Tartu: Loodus, 1929, 227 lk.
Friida Dreverk, Tee ja t\u00f5de<\/strong>. Toronto: Orto, 1956, 317 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 2002, 295 lk.]<\/p>\n\n\n\n

Novellid<\/em><\/strong>
Andke keisrile mis keisri ja Jumalale mis Jumala<\/strong>. Koostanud Maire Liivamets. Tallinn: Eesti Raamat, 2009, 250 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Varia<\/em><\/strong>
Frieda Drewerk, Jeanne d\u2019Arc: Prantsusmaa rahvuskangelane<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935, 149 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Reed Morn (s\u00fcndinud Frieda Johanna Drewerk, 19. VIII 1898 \u2013 17. X 1978) oli eesti prosaist, kes oma loomingus maalis s\u00fcvaps\u00fchholoogilisi portreid suver\u00e4\u00e4nsetest, tugevatest ja vaimsete huvidega isiksustest, kes olid enamasti naised. Frieda Drewerk s\u00fcndis Tallinnas t\u00f6\u00f6liste perekonda. Teda kasvatas …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10230","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10230","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10230"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10230\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10232,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10230\/revisions\/10232"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10230"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}