{"id":10193,"date":"2024-04-03T23:39:44","date_gmt":"2024-04-03T20:39:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10193"},"modified":"2026-05-26T12:03:50","modified_gmt":"2026-05-26T09:03:50","slug":"mihkel-mutt","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/mihkel-mutt\/","title":{"rendered":"Mihkel Mutt"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Mihkel Mutt (s. 18. II 1953) on eesti kirjanik, esseist ja kriitik.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Tartus, tema isa oli Tartu \u00dclikooli inglise filoloogia \u00f5ppej\u00f5ud Oleg Mutt. \u00d5ppis Tartu 8. keskkoolis kirjanduse eriklassis ning Tartu Riikliku \u00dclikoolis (TR\u00dc) eesti filoloogiat ja ajakirjandust. T\u00f6\u00f6tas aastatel 1976\u20131977 kirjastuses Eesti Raamat laste- ja noorsookirjanduse toimetajana, 1977\u20131986 ajakirja Looming toimetajana, 1988\u20131990 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana, 1991\u20131992 v\u00e4lisministeeriumi infob\u00fcroo juhatajana, 1992\u20131993 ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht ning 1997\u20132005 ajalehe Sirp ja 2005\u20132016 ajakirja Looming peatoimetajana. Aastatel 2016\u20132018 sai Mutt riigilt kirjanikupalka.<\/p>\n\n\n\n

1980. aastast on Mihkel Mutt Eesti Kirjanike Liidu liige, kuulunud mitmel korral liidu juhatusse; 1992. aastast Eesti PEN-klubi liige, olnud ka selle president.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandusse tuli Mutt 1966. aastal, kui koolialmanahhis \u201eTipa-Tapa\u201c ilmus tema esimene novellit\u00f5lge inglise keelest. \u00dclikooli ajal v\u00f5ttis osa Tartu Noorte Autorite Koondise tegevusest. Rohkem t\u00e4helepanu kogus seitsme- ja kaheksak\u00fcmnendatel, proosakirjaniku karj\u00e4\u00e4ri alguses. Hilisemas loomes, mida peetakse kriitiliseks ja irooniliseks sissevaateks parodeeritud \u00fchiskonda ning mida on nimetatud ka alternatiivkirjanduseks, on ta v\u00e4ljendanud end oma alter ego<\/em> Fabiani kaudu, mis \u00fchendab tema teoseid omavahel.<\/p>\n\n\n\n

Muti loomingut on t\u00f5lgitud soome, vene, inglise, saksa jt keeltesse. Romaani \u201ePingviin ja raisakass\u201c (1992) j\u00e4rgi on tehtud telefilm (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Ingo Normet).<\/p>\n\n\n\n

Mihkel Mutt on t\u00f5lkinud inglise keelest Tom Stoppardi, Arnold Weskeri, Neil Simoni, Eugene O\u2019Neilli ja David Pownalli n\u00e4idendeid ning kirjutanud telestsenaariumeid. Ta on olnud viljakas kirjandus- ja teatrikriitik ning nii Eesti P\u00e4evalehe kui ka Postimehe p\u00fcsikolumnist.<\/p>\n\n\n\n

1981. ja 2008. aastal sai Mihkel Mutt Friedebert Tuglase<\/a> novelliauhinna (vastavalt novellide \u201e\u00d5pilane Fabian\u201c ja \u201eSiseemigrant\u201c eest), 1987. aastal Juhan Smuuli<\/a> nimelise preemia (teose \u201eN\u00e4\u00e4rivana\u201c eest), 1994. aastal ja 2013. aastal Virumaa kirjandusauhinna (vastavalt raamatute \u201eRahvusvaheline mees\u201c ja \u201eKooparahvas l\u00e4heb ajalukku\u201c eest) ning 2013. aastal Eduard Vilde<\/a> nimelise kirjandusauhinna \u201eEesti \u00fcmberl\u00f5ikaja\u201c eest. Sama teose eest nimetati ta samal aastal ka aasta kirjanikuks.<\/p>\n\n\n\n

1999. aastal p\u00e4lvis ta Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia \u201eMuti tabloidi\u201c ning 2014. aastal \u201e\u00d5htumaa Eesti I\u201c eest. 2020. aastal anti talle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia Eesti M\u00f5tteloo sarjas ilmunud esseekogumiku \u201eMaailmas peegelduv veetilk. Arutlusi Eestist, kultuurist, ajaloost\u201c eest. Monograafia \u201eLiblikas, kes lendas liiga l\u00e4hedale: Mati Unt<\/a> ja tema aeg\u201d (2023) t\u00f5i Mutile Eesti Vabariigi kultuuripreemia ja Priit P\u00f5ldroosi nimelise teatriauhinna.<\/p>\n\n\n\n

Mitu korda on teda p\u00e4rjatud ka teatripreemiatega: 1978. ja 1982. aastal riikliku kriitikapreemiaga teatrikriitika eest, 1994. ja 2000. aastal Eesti Teatriliidu kriitikaauhinnaga, 1990. aastal Aleksander Kurtna nimelise auhinnaga (Tom Stoppardi \u201eRosencrantz ja Guildenstern on surnud\u201c t\u00f5lkimise eest).<\/p>\n\n\n\n

2000. aastal anti talle Valget\u00e4he III klassi teenetem\u00e4rk ning stipendium \u201eEla ja s\u00e4ra\u201c, 2001. aastal Koosmeele auhind. 2008. aastal nimetati ta Postimehe aasta arvamusliidriks.<\/p>\n\n\n\n

M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Hiired tuules. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 207 lk; [2. tr\u00fckk, Muti raamat, 2001, 264 lk; 3. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2009, 256 lk.]
Keerukuju. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 160 lk.
Kallid generatsioonid. <\/strong>Tallinn: Perioodika (LR), 1986, 152 lk.
Pingviin ja raisakass. <\/strong>Tallinn:Kupar, 1992, 94 lk. [2. tr\u00fckk: Fabian, 2013, 150 lk.]
Rahvusvaheline mees. <\/strong>etf, 1994, 205 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2009, 278 lk.]
Progressiivsed hiired. <\/strong>Tallinn: Muti raamat, 2001, 272 lk.
K\u00f5rtsikammija. <\/strong>Tallinn: Muti raamat, 2005, 152 lk.
Rahvusvaheline mees. <\/strong>Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2009, 207 lk. [4. tr\u00fckk: 2023.]
Kooparahvas l\u00e4heb ajalukku. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2012, 464 lk.
Eesti \u00fcmberl\u00f5ikaja. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2016, 208 lk.
M\u00e4grad hernes. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2020, 206 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Fabiani \u00f5pilane. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 152 lk.
Mehed. <\/strong>Tallinn: Perioodika (LR), 1981, 56 lk.
Kerge meel. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 127 lk.
Vana Fabiani nutulaul. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 256 lk.
\u00dcleminekuaeg. <\/strong>Tallinn: Kupar, 1995, 111 lk.
Elu allikad. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2002, 112 lk. [3. tr\u00fckk: 2023.]
K\u00f5ik roosid ma kingiksin. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2004, 162 lk.
Siseemigrant. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2007, 189 lk.
Fabian. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2015, 152 lk.<\/p>\n\n\n\n

Esseed ja artiklid<\/em><\/strong>
K\u00f5ik on \u00fcks ja seesama. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 382 lk.
Muti tabloid. <\/strong>Tallinn: Kupar, 1999, 240 lk.
\u00d5htumaa Eesti I. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2014, 416 lk.
Meedia, mu meedia. <\/strong>Tallinn: Tuum, 1996, 312 lk.
V\u00e4\u00e4rikusest. <\/strong>Tallinn: Muti raamat, 2001, 64 lk.
Eestlusest. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2002, 87 lk.
Sise ja v\u00e4li. <\/strong>Tallinn: Sirp, 2003, 132 lk.
M\u00f5tted. <\/strong>Tallinn: Kultuurileht (LR), 2017, 104 lk.
\u00d5htumaa Eesti II. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2017, 368 lk.
K\u00f5ik on h\u00e4sti. M\u00f5tted II. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2018, 192 lk.
Maailmas peegelduv veetilk. <\/strong>Tartu: Ilmamaa, 2020, 336 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019. 2., parandatud tr\u00fckk: 2021.]
\u00d5htumaa Eesti. III, Sotsiaalkultuurilist esseistikat<\/strong>. Tallinn: Fabian, 2022, 407 lk.<\/p>\n\n\n\n

Reisikirjad<\/em><\/strong>
Reisid ehk Kolm korda Aasias, muust r\u00e4\u00e4kimata. <\/strong>Tallinn: Kupar, 1990, 236 lk.
Inglismaa p\u00e4evik. <\/strong>Tallinn: Kupar, 1995, 88 lk.
Tartu tuld toomas: linnauitaja \u00fclest\u00e4hendusi taaskohtumisel<\/strong>. Illustratsioonid: Tiina Tammetalu. Tallinn: Fabian, 2025, 253 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/em><\/strong>
M\u00e4lestused 1. osa. Eesti doomino. Eelm\u00e4lestused. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2009, 132 lk.
M\u00e4lestused 2. osa. V\u00f5ru t\u00e4nav. Lapsep\u00f5lv. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2009, 205 lk.
M\u00e4lestused 3. osa. Sitik s\u00fcgab. Kooliaeg. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2010, 207 lk.
M\u00e4lestused 4. osa. Kandilised sambad. \u00dclikool. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2010, 239 lk.
M\u00e4lestused 5. osa. P\u00e4ikesepoolel. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2011, 247 lk.
M\u00e4lestused 6. osa. Elukott. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2011, 223 lk.<\/p>\n\n\n\n

Children\u2019s literature<\/em><\/strong>
Franz\u00f6sisch. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 64 lk.
N\u00e4\u00e4rivana. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 64 lk.<\/p>\n\n\n\n

Monograafiad<\/em><\/strong>
T\u00f6\u00f6 ja armastus. Tammsaaret tuulates. <\/strong>Tallinn: Fabian, 2019, 207 lk.
Liblikas, kes lendas liiga l\u00e4hedale: Mati Unt ja tema aeg<\/strong>. Tallinn: Fabian, 2023, 471 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mihkel Mutt (s. 18. II 1953) on eesti kirjanik, esseist ja kriitik. S\u00fcndis Tartus, tema isa oli Tartu \u00dclikooli inglise filoloogia \u00f5ppej\u00f5ud Oleg Mutt. \u00d5ppis Tartu 8. keskkoolis kirjanduse eriklassis ning Tartu Riikliku \u00dclikoolis (TR\u00dc) eesti filoloogiat ja ajakirjandust. T\u00f6\u00f6tas …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10193","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10193","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10193"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10193\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10196,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10193\/revisions\/10196"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10193"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}