{"id":10178,"date":"2024-04-03T23:39:55","date_gmt":"2024-04-03T20:39:55","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10178"},"modified":"2026-05-26T11:04:28","modified_gmt":"2026-05-26T08:04:28","slug":"arvo-magi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/arvo-magi\/","title":{"rendered":"Arvo M\u00e4gi"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/arvo_magi_kalju_suur.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"673\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/arvo_magi_kalju_suur-673x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6104\" style=\"aspect-ratio:0.6572341396622546;width:230px;height:auto\" title=\"Foto: Kalju Suur\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/arvo_magi_kalju_suur-673x1024.jpg 673w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/arvo_magi_kalju_suur-197x300.jpg 197w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/arvo_magi_kalju_suur-768x1169.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/arvo_magi_kalju_suur-1009x1536.jpg 1009w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/arvo_magi_kalju_suur-1345x2048.jpg 1345w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/arvo_magi_kalju_suur.jpg 1474w\" sizes=\"auto, (max-width: 673px) 100vw, 673px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Arvo M\u00e4gi (13. VI\/31. V 1913 \u2013 27. XI 2004, pseudon\u00fc\u00fcm Juhan Timmukuru) oli v\u00e4liseesti prosaist, kirjandusuurija ja publitsist.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcndis Tartumaal, \u00f5ppis Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumis ning 1932-1939 Tartu \u00fclikooli filosoofiateaduskonnas ning 1939 \u00f5igusteaduskonnas. \u00d5ppinud ka Helsingi \u00fclikoolis. T\u00f6\u00f6tas aastatel 1939-1941 Eesti Rahva Muuseumis teadurina ning 1941-1943 Postimehe toimetuses. P\u00f5genes 1943. aastal Soome, kus t\u00f6\u00f6tas ajalehe Malevlane toimetuses ning Soome raadio eestikeelsete saadete toimetajana. 1944. aastast elas Rootsis, kus muuhulgas t\u00f6\u00f6tas ajalehtede Vabariiklane (1945-1947) ja Eesti P\u00e4evaleht (1976-1982) toimetustes. Oli Eesti Kirjanike Kooperatiivi juhatuses, V\u00e4lismaise Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Pen-klubi ja mitme teise organisatsiooni liige. Eesti Kirjanduse Seltsi auliige ja korp! Fraternitas Liviensis auvilistlane. Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind 1970 ja 1998 ning Eesti Komitee auhind 1976, Riigivapi IV klassi teenetem\u00e4rk 1998. Suri Rootsis, tuhk puistati laiali.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dche eesti pagulaskirjanduse produktiivsema autori loometee alguses on publitsistika, millega ta tegi algust 1930. aastate l\u00f5pus Eestis ning j\u00e4tkas paguluses. Perekonnaromaani traditsioone j\u00e4rgiv deb\u00fc\u00fctromaan \u201eH\u00f5bedane noorus\u201c (1949) k\u00e4sitleb Karovanide perekonda keskmesse seades 1930. aastate Tartut. Suguv\u00f5sa kestmise, p\u00f5lvkondade j\u00e4rgnevuse temaatika, \u00fcks keskseid teemasid M\u00e4gi loomingus, ilmutab end juba esikromaanis. Moodsa romaani v\u00f5ttestikku rakendav ps\u00fchholoogiline romaan \u201eRingid vees\u201c (1952) kujutab Tartu agulipoisi eluteed. Romaan \u201eEsimesed read\u201c (1953, Orto romaaniv\u00f5istluse esimene auhind) vaatleb koolinoorte eluvaateid; arhailises v\u00f5tmes romaan \u201ePeep Koordipoja p\u00f5listalu\u201c (1953, Orto romaaniv\u00f5istluse kolmas auhind) k\u00e4sitleb metsa elama asunud perekonna lugu. S\u00fcmboli j\u00f5u omandab v\u00f5itlus liigveega romaanis \u201eUputus\u201c (1954), kus kahe venna vahelises vastuolus peitub arhet\u00fc\u00fcpne konflikt.<\/p>\n\n\n\n<p>1960. aastate algusse j\u00e4\u00e4b M\u00e4gi loomingu eksperimenteerivam j\u00e4rk, mil ta katsetab nii erinevate teemade kui vormidega. Romaan \u201eParadiisi v\u00e4ravad\u201c (1960) vaatleb kunstniku loomingulisi ja sisemisi probleeme, kahel ajatasandil toimuvas romaanis \u201eKarneval\u201c (1962) vaetakse mitmesuguseid \u00fchiskondlikke k\u00fcsimusi ning piirsituatsiooni asetatuna avaneb inimloomus. Romaanis \u201eTants h\u00e4marusse\u201c (1964) avatakse keskaegsel Saksamaal toimuva \u00fclest\u00f5usu s\u00fcndmused l\u00e4bi erinevate vaatepunktide.<\/p>\n\n\n\n<p>Satiirilises v\u00f5tmes vaatleb pagulaskonda Kalju Lepikuga kahasse pseudon\u00fc\u00fcmi Rein Kaljum\u00e4gi all ilmunud romaan \u201eTuuleveski\u201c (1967). Pagulastemaatikat k\u00e4sitlevad ka M\u00e4gi romaanid \u201eEpiloog\u201c (1977) ja \u201eKolm koda\u201c (1987).<\/p>\n\n\n\n<p> M\u00e4gile omase realistliku perekonnaromaani \u201eTaalrim\u00e4ng\u201c (1968) tegevustik toimub taas Tartus viie p\u00f5lvkonna v\u00e4ltel. Tartu ja Tartumaa on \u00fcks M\u00e4gi loomingu keskseid tegevuspaiku, selles osas on teda k\u00f5rvutatud teise Tartu-ainest kasutava eesti pagulaskirjaniku <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/bernard-kangro\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6965\">Bernard Kangroga<\/a>. M\u00e4gi peateosena k\u00e4sitletav neljaosaline \u201eKarvikute kroonika\u201c, mis koosneb romaanidest \u201eRisti riik\u201c (1970), \u201eUued isandad\u201c (1971), \u201e\u00d5igus h\u00f5lma all\u201c (1972) ja \u201eLippude vahetus\u201c (1973), vaatleb alalhoidlikke Karvikuid keskmesse seades eestlaste lugu 31 p\u00f5lvkonna v\u00e4ltel, k\u00e4sitledes aega Sigtuna vallutamisest eestlaste poolt 1187 kuni 1970. aastateni. Tegelaste elusaatuse k\u00f5rval jookseb ka ajas\u00fcndmuste kroonika. Romaanide ajalooliste kommentaaride p\u00f5hjal koostas M\u00e4gi populaarteaduslikud teosed \u201eEesti rahva ajaraamat\u201c (1979) ja \u201eEuroopa rahvaste ajaraamat\u201c (1984).<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00e4gi oli ka viljakas novellist, novellilik alge on iseloomulik ka tema romaanidele. Nii nagu romaane, iseloomustab ka novelle rahvalik stiil ning v\u00e4rvikas s\u00f5navara. M\u00e4gi l\u00fchiproosast leiab nii maa- kui linnaainelisi, on armastuslugusid ja krimijutte. L\u00fchiproosast annavad \u00fclevaate valimikud \u201eLugu lahti\u201c (1994) ja \u201eTeine tera\u201c (1998).<\/p>\n\n\n\n<p>Proosa, luule ja n\u00e4idendite kirjutamise k\u00f5rval on M\u00e4gi olnud viljakas ka kirjandusuurija ja -kriitikuna. On kirjutanud nii \u00fclevaateteoseid (nt \u201eL\u00fchike eesti kirjanduslugu\u201c I-II, 1965) kui ka monograafiaid (nt \u201e<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/karl-ristikivi\/\" data-type=\"page\" data-id=\"9325\">Karl Ristikivi<\/a>\u201c, 1962, \u201eGert Helbem\u00e4e\u201c, 1968, \u201eKalju Lepik\u201c, 1970), esseid koondab \u201eAeg kirju ei kuluta\u201c (1986). Koostanud ka luulekogumikke, nt \u201eEesti l\u00fc\u00fcrika\u201c I-II (1958-59) ja <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/v\/henrik-visnapuu\/\" data-type=\"page\" data-id=\"6849\">Henrik Visnapuu<\/a> \u201eKogutud luuletused\u201c I-II (1963-64).<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><em><strong>Romaanid<\/strong><\/em><br><strong>H\u00f5bedane noorus<\/strong>: peat\u00fckke Karovonide perekonna kroonikast. Vadstena: Orto, 1949, 316 lk.<br><strong>Ringid vees<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 287 lk.<br>Juhan Timmukuru, <strong>Esimesed read<\/strong>: romaan \u00fche v\u00f5itluse algusest. Toronto: Orto, 1953, 350 lk.<br>Juhan Timmukuru, <strong>Peep Koordipoja p\u00f5listalu<\/strong>. Toronto: Orto, 1953, 320 lk.<br><strong>Uputus<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1954, 269 lk. [2. tr\u00fckk: 1999.]<br><strong>Paradiisi v\u00e4ravad<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960, 292 lk.<br><strong>Karneval<\/strong>: romaan vahem\u00e4ngudega. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 312 lk.<br><strong>Tants h\u00e4marusse<\/strong>: lugu kolmes jaos. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 310 lk.<br>Rein Kaljum\u00e4gi, <strong>Tuuleveski<\/strong>: nelik\u00fcmmend ja \u00fcks koltunud kirja lisadega. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 262 lk.<br><strong>Taalrim\u00e4ng<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 299 lk. [2. tr\u00fckk: 2005.]<br><strong>Risti riik: Karvikute kroonikat 1<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 272 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1992, 2008.]<br><strong>Uued isandad. Karvikute kroonikat 2<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1971, 278 lk. [2. tr\u00fckk: 1992.]<br><strong>\u00d5igus h\u00f5lma all: Karvikute kroonikat 3<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 259 lk. [2. tr\u00fckk: 1997.]<br><strong>Lippude vahetus: Karvikute kroonikat 4<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 294 lk. [2. tr\u00fckk: 1997.]<br><strong>Epiloog<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1977, 232 lk.<br><strong>Kolm koda<\/strong>: romaan Stockholmi suvest 1980. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 259 lk.<br><strong>Suvitusromaan<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1989, 199 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>L\u00fchiproosa<\/strong><\/em><br><strong>Ei lasta elada<\/strong>: novelle. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1956, 303 lk.<br><strong>Kiusaja<\/strong>: novelle. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 312 lk.<br><strong>Viimane paar<\/strong>: kaksk\u00fcmmend viis variatsiooni. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 288 lk.<br><strong>Neli emandat<\/strong>: novelle. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, 274 lk.<br><strong>Vana Testament<\/strong>: kaksteistk\u00fcmmend s\u00fcndinud lugu: jutustused. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, 219 lk.<br>Arvo M\u00e4gi, Silvia Rannu, <strong>Kaksk\u00fcmmend \u00fcks moraalset m\u00f5rvajuttu<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1979, 199 lk.<br><strong>Liivimaa jutud<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983, 221 lk.<br><strong>Hingede helin<\/strong>: seitseteist armulugu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985, 253 lk.<br><strong>Nigulap\u00e4ev<\/strong>: k\u00fcmme variatsiooni. Novellid. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1988, 233 lk.<br><strong>Lugu lahti<\/strong>: valimik novelle aastaist 1949-89. Tallinn: Perioodika [Loomingu Raamatukogu], 1994, 135 lk.<br><strong>Kolmas v\u00f5imalus<\/strong>: jutte, novelle ja episoode 1988-96. Stockholm: A. M\u00e4gi, 1996, 96 lk.<br><strong>Teine tera<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 291 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019.]<br><strong>P\u00e4rast pidu<\/strong>: 19 variatsiooni tungival teemal. Tartu: Ilmamaa, 2000, 245 lk.<br><strong>Katk ja koolera<\/strong>: kilde ajalooketta servadelt. Novellid. Tartu: Ilmamaa, 2003, 206 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Luule<\/strong><\/em><br><strong>Regiv\u00e4rsid<\/strong>: luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 88 lk.<br><strong>Vastuhelgid<\/strong>: luuletusi 1964-69. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, 80 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>N\u00e4idendid<\/strong><\/em><br><strong>Jeruusalemmast Tallinna<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983, 244 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Ajalugu, kirjanduslugu<\/strong><\/em><br><strong>Karl Ristikivi: l\u00fchimonograafia<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 64 lk.<br><strong>L\u00fchike eesti kirjanduslugu. Algusest kuni iseseisvusaja l\u00f5puni. 1. osa<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 64 lk.<br><strong>L\u00fchike eesti kirjanduslugu. Algusest kuni iseseisvusaja l\u00f5puni. 2. osa<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 63 lk.<br><strong>Gert Helbem\u00e4e: l\u00fchimonograafia<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 63 lk.<br><strong>Kalju Lepik: l\u00fchimonograafia<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 64 lk. [2. tr\u00fckk: 1993.]<br><strong>Eesti rahva ajaraamat<\/strong>. Stockholm: Eesti P\u00e4evaleht, 1979, 256 lk. [2. tr\u00fckk: 1993.]<br><strong>Euroopa rahvaste ajaraamat<\/strong>. Stockholm: Eesti P\u00e4evaleht, 1984, 264 lk. [2. tr\u00fckk: 1992.]<br><strong>Aeg kirju ei kuluta: vaatlusi kirjandusest ja ajaloost<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1986, 255 lk.<br>Arvo M\u00e4gi, Karl Ristikivi, Bernard Kangro, <strong>Eesti kirjandus paguluses 1944-1972<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 180 lk.<br><strong>Endisaja elu-olu: kuidas elati P\u00f5hja-Tartumaal 1920-40<\/strong>. Stockholm: A. M\u00e4gi, 1994, 48 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>M\u00e4lestused<\/strong><\/em><br><strong>Mis meelde on j\u00e4\u00e4nud<\/strong>: episoode ja meeleolusid. Tartu: Ilmamaa, 2001, 310 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Arvo M\u00e4gi kohta<\/strong><\/em><br>Helmi Eller, <strong>Arvo M\u00e4gi: l\u00fchimonograafia<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 64 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Arvo M\u00e4gi (13. VI\/31. V 1913 \u2013 27. XI 2004, pseudon\u00fc\u00fcm Juhan Timmukuru) oli v\u00e4liseesti prosaist, kirjandusuurija ja publitsist. S\u00fcndis Tartumaal, \u00f5ppis Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumis ning 1932-1939 Tartu \u00fclikooli filosoofiateaduskonnas ning 1939 \u00f5igusteaduskonnas. \u00d5ppinud ka Helsingi \u00fclikoolis. T\u00f6\u00f6tas aastatel 1939-1941 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10178","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10178","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10178"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10178\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10181,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10178\/revisions\/10181"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10178"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}