{"id":10108,"date":"2024-04-03T23:39:53","date_gmt":"2024-04-03T20:39:53","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=10108"},"modified":"2026-05-25T14:07:16","modified_gmt":"2026-05-25T11:07:16","slug":"ellen-niit","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/n\/ellen-niit\/","title":{"rendered":"Ellen Niit"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ellen Niit (neiup\u00f5lvenimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949-1958 Ellen Niit, aastast 1958 Ellen Kross, 13. VII 1928 \u2013 30. V 2016) oli eesti lastekirjanik, luuletaja ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

Ellen Niit sai p\u00f5hihariduse Tallinnas, Tartu Riiklikus \u00dclikoolis \u00f5ppis eesti keelt ja kirjandust aastatel 1947\u20131952 ning samas uuris aspirantuuris lastekirjandust 1952\u20131956. Niit kuulus Eesti Nais\u00fcli\u00f5pilaste Seltsi. \u00dclikooli l\u00f5petamise j\u00e4rel asus Niit t\u00f6\u00f6le Kirjanike Liidu luulekonsultandina (t\u00f6\u00f6tades seal aastatel 1956\u20131961) ning seej\u00e4rel Eesti Televisiooni mittekoosseisulise toimetajana (aastatel 1961\u20131963). Alates 1954. aastast oli Ellen Niit Kirjanike Liidu liige, alates 1963. aastast vabakutseline kirjanik. Ellen Niit oli aastatel 1949\u20131958 abielus rahvaluule- ja kirjandusteadlase Heldur Niiduga ning alates 1958. aastast kirjanik Jaan Krossiga. Nende t\u00fctar on luuletaja ja kunstnik Maarja Undusk (snd 1959), kes on kirjutanud emast mitmekordselt auhinnatud monograafia \u201eHeleda m\u00f5tte laast\u201c (2022), ning pojad poliitik ja kirjanik Eerik-Niiles Kross (snd 1967) ja filmire\u017eiss\u00f6\u00f6r ning kirjanik M\u00e4rten Kross (snd 1970), kes annavad koost\u00f6\u00f6s Kirjanike Liiduga v\u00e4lja Jaan Krossi preemiat.<\/p>\n\n\n\n

Niit on kirjutanud peamiselt lastele, kuid luulet ka t\u00e4iskasvanutele. Tema esimesed luuletused ilmusid kooliajal, 1940-ndatel Ellen Hiobi nime all ajalehes Noorte H\u00e4\u00e4l ja ajakirjas Looming. Tema moodsat luulet r\u00fcnnati \u00fclikooliajal \u00e4gedalt, mist\u00f5ttu esimene luulekogu ilmus alles 1960. Hilisemas Niidu luules on oluline looduselamuste kargus ja isamaatunnetus.<\/p>\n\n\n\n

Esimene Ellen Niidu tr\u00fckis ilmunud teos oli lastele m\u00f5eldud v\u00e4rssluuletus \u201eKuidas leiti n\u00e4\u00e4ripuu\u201c (1954), peagi j\u00e4rgnes \u201eRongis\u00f5it\u201c (1957), millega on \u00fcles kasvanud mitu p\u00f5lvkonda v\u00e4ikelapsi, kelle jaoks aitas seda omasemaks laulum\u00e4nguks muuta Gustav Ernesaksa viisistus.<\/p>\n\n\n\n

Siiani on laste seas populaarsed ning algkoolideski kasutusel tema teosed, mille tegelasteks on omalaadne pika sabaga karvane loomake Kr\u00f5ll v\u00f5i kahe patsiga t\u00fctarlaps Pille-Riin ning kaksikud Triinu ja Taavi, samuti l\u00fchifilmiks saanud erip\u00e4rane v\u00e4rsslugu \u201eSuur maalrit\u00f6\u00f6\u201c maailma loomisest, v\u00e4rvidest ja v\u00e4rvitusest. Paljusid teoseid on aidanud lasteni viia kunstnik Edgar Valteri illustratsioonid. Lisaks lasteproosale on Ellen Niit kirjutanud ka lasten\u00e4idendeid, suur osa tema meisterlikust ja sisutihedast intellektuaalsest loomingust on v\u00e4rssides, mida on rohkesti viisistatud.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud luulekogudest on olulisemad \u201ePaekivi laul\u201c (1998), lasteluulest \u201eMidrimaa\u201c (1974) ja \u201eSuur suislepapuu\u201c (1983).<\/p>\n\n\n\n

Niit on t\u00f5lkinud luulet ungari, soome ja vene keelest. Tema loomingut on t\u00f5lgitud vene, soome, inglise, saksa, hollandi, l\u00e4ti, leedu, prantsuse ja poola keelde.<\/p>\n\n\n\n

Tema ja ta looming p\u00e4lvisid hulga auhindu: ENSV kirjanduse aastapreemia teose \u201eLahtiste uste p\u00e4ev\u201c eest (1971), ENSV teeneline kirjanik (1977), Juhan Smuuli<\/a> nimeline kirjanduse aastapreemia \u201eTriinu ja Taavi uued ja vanad lood\u201c eest (1978), Karl Eduard S\u00f6\u00f6di<\/a> lasteluuleauhind teoste \u201eTere, tere, lambatall!\u201c ja \u201eKuidas Kr\u00f5ll tahtis p\u00f5randat pesta\u201c eest (1993), Juhan Liivi luuleauhind kogu \u201eAeg voolab\u201c eest (1996), Valget\u00e4he III klassi teenetem\u00e4rk (1999), Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia teose \u201e\u00dchel viivul vikervalgel\u201c eest (1999), Eduard Vilde<\/a> nimeline kirjandusauhinna \u201ePaekivi laulu\u201c eest (1999), Eesti Rahvuskultuuri Fondi elut\u00f6\u00f6 t\u00e4nuauhind (2003), E. W. Ponkala Fondi elut\u00f6\u00f6preemia Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel (2005), Eesti Vabariigi kultuuripreemia elut\u00f6\u00f6 eest (2009), Tallinna vapim\u00e4rk (2010), lisaks oli ta aastatel 2004\u20132009 Astrid Lindgreni m\u00e4lestusauhinna kandidaat ning 2018. aastal White Ravensi nimekirja kantud raamatuga \u201eOnu \u00f6\u00f6bik \u00d6\u00f6sorri t\u00e4navast\u201c. 2009. aastal avati Ungaris Kisk\u00f6r\u00f6sis Sandor Pet\u00f6fi t\u00f5lkijate skulptuuripargis Ellen Niidu b\u00fcst (skulptor Erna Viitol).<\/p>\n\n\n\n

M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Maa on t\u00e4is leidmist<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 136 lk.
Linnuvoolija<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 93 lk.
Vee peal k\u00e4ija<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 112 lk.
Maailma pidevus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 285 lk.
S\u00fcgispeeglim\u00e4ng<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 25 lk.
Paekivi laul<\/strong>. Tallinn: Virgela, 1998, 368 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, 390 lk].
Aastatel on tiivad<\/strong>. Tallinn: Tammerraamat, 2019, 248 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lastekirjandus<\/em><\/strong>
Kuidas leiti n\u00e4\u00e4ripuu<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 20 lk
Rongis\u00f5it<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 14 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 13 lk; 3. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 20 lk; 4. tr\u00fckk, Tallinn: Tiritamm, 2001, 16 lk; 5. tr\u00fckk, Tallinn: Tiritamm, 2004, 16 lk; 6. tr\u00fckk: Tallinn: Tammerraamat, 2022, 36 lk]
Pille-Riini lood<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 112 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 101 lk; 3. tr\u00fckk, Tallinn: Tiritamm, 2003, 96 lk; 4. tr\u00fckk, Tallinn: TEA Kirjastus, 2008, 88 lk, 5. tr\u00fckk, Tallinn: Tammerraamat, 2013, 144 lk].
Jutt j\u00e4nesepojast, kes ei tahtnud magama j\u00e4\u00e4da<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 12 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 16 lk; 3. tr\u00fckk, Tallinn: Tiritamm, 2007, 16 lk].
Karud saavad aru<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 25 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 24 lk; 3. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 24 lk; 4. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2010, 24 lk].
P\u00e4hklist paat<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 16 lk.
\u00d5ues kasvab tiritamm<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 48 lk.
Imeline autobuss<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 16 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2009, 16 lk]
Triinu ja Taavi jutud<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 28 lk; [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1977, 2007, 2017, 2026.]
Suur maalrit\u00f6\u00f6<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 35 lk; [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1985, 2008, 2015, 2025.]
Lahtiste uste p\u00e4ev<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 12 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 62 lk.
Midrimaa<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 107 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti Raamat, 2000, 108 lk].
Triinu ja Taavi taskuteater<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 253 lk.
N\u00e4\u00e4riametid<\/strong>. Tallinn: Kunst, 1977, 25 lk.
Oma olemine, turteltulemine<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 99 lk.
Kr\u00f5lli-raamat<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 40 lk; [2. tr\u00fckk Kr\u00f5ll, Tallinn: Tammerraamat, 2016, 75 lk].
Filmikr\u00f5ll<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1980, 16 lk.
J\u00e4nesepoja\u00f5htu koos isaga<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1982, 22 lk.
Suur suislepapuu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 279 lk.
Enne punaseid palituid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 72 lk.
Seitse v\u00e4ikest kuulujuttu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 48 lk.
Meil maal<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 12 lk; [2. tr\u00fckk: Postimees Grupp, 2016, 16 lk].
T\u00f5mblukuga kass<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 16 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Argo, 2005, 16 lk].
Tere, tere, lambatall!<\/strong> Tallinn: ?, 1993, 18 lk; [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 2010, 2025.]
Kuidas Kr\u00f5ll tahtis p\u00f5randat pesta<\/strong>. Tartu: Elmatar, 1993, 14 lk.
Kr\u00f5ll ja igasugused h\u00e4\u00e4led<\/strong>. Tartu: Elmatar, 1994, 32 lk.
Kr\u00f5lli v\u00e4rviraamat \u2013 v\u00e4rvi ise!<\/strong> Tartu: Elmatar, 1994, 48 lk.
Kanaema kook<\/strong>. Tallinn: Ramona, 1996, 14 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Tormikiri, ?, 14 lk].
Onu \u00d6\u00f6biku \u00f6\u00f6p\u00e4ev<\/strong>. Tallinn: Tiritamm, 1998, 272 lk.
\u00dchel viivul vikervalgel<\/strong>. Tallinn: Tiritamm, 1999, 304 lk.
Pikk p\u00e4kapikup\u00e4ev<\/strong>. Tallinn: Tiritamm, 1999, 36 lk.
Kr\u00f5lli pannkoogitegu<\/strong>. Tartu: Elmatar, 1999, 14 lk.
Kuidas leiti j\u00f5ulupuu<\/strong>. Tallinn: Mixi, 2000, 20 lk; [2. tr\u00fckk, Tallinn: Tammerraamat, 2013, 40 lk].
Kaelasall p\u00e4kapikule<\/strong>. Tallinn: Huma, 2000, 48 lk.
Jakobi raamat<\/strong>. Tallinn: Tiritamm, 2001, 36 lk.
Veel ja veel Kr\u00f5lliga maal ja veel<\/strong>. Tartu: Elmatar, 2002, 80 lk.
Laste laulud<\/strong>. Tallinn: TEA Kirjastus, 2006, 48 lk.
Noorte lehtede p\u00e4ev<\/strong>. Tallinn: TEA Kirjastus, 2008, 54 lk.
M\u00e4nguvesi<\/strong>. Tallinn: Tammerraamat, 2013, 344 lk.
Taeva v\u00f5ti<\/strong>. Tallinn: Tammerraamat, 2015, 224 lk.
Onu \u00d6\u00f6bik \u00d6\u00f6sori t\u00e4navast.<\/strong> Tallinn: Tammerraamat, 2017, 48 lk. [2. tr\u00fckk: 2024.]
J\u00e4nkujenka<\/strong>. Paide: Kuma, ?, 8 lk.<\/p>\n\n\n\n

Reisikiri<\/em><\/strong>
Ellen Niit, Jaan Kross, Muld ja marmor<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 199 lk. [Reisikiri. 2. tr\u00fckk, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006, 252 lk].<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ellen Niit (neiup\u00f5lvenimi Ellen Hiob, kodanikunimi 1949-1958 Ellen Niit, aastast 1958 Ellen Kross, 13. VII 1928 \u2013 30. V 2016) oli eesti lastekirjanik, luuletaja ja t\u00f5lkija. Ellen Niit sai p\u00f5hihariduse Tallinnas, Tartu Riiklikus \u00dclikoolis \u00f5ppis eesti keelt ja kirjandust aastatel …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6497,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10108","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10108","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10108"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10108\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10112,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10108\/revisions\/10112"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6497"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10108"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}