{"id":3,"date":"2024-04-03T23:06:49","date_gmt":"2024-04-03T20:06:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/ajaloo-ulevaade\/"},"modified":"2024-04-11T11:50:19","modified_gmt":"2024-04-11T08:50:19","slug":"ajaloo-ulevaade","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/ajaloo-ulevaade\/","title":{"rendered":"\u00dclevaade laste arengu hindamise ajaloost"},"content":{"rendered":"<p>Hindamine terminina on p\u00e4rit ingliskeelsest s\u00f5nast <em style=\"line-height: 1.6em;\">assessment\u00a0<\/em> ja seda on hakatud kasutama alles viimasel aastak\u00fcmnel. Varem oli eesti keeles k\u00e4ibel termin ps\u00fchhodiagnostika, mis t\u00e4hendab \u00f5petust inimese ps\u00fc\u00fchiliste omaduste m\u00f5\u00f5tmisest eesm\u00e4rgiga\u00a0 m\u00e4\u00e4ratleda tema ps\u00fc\u00fchilise funktsioneerimise tase v\u00f5rrelduna teiste samade demograafiliste tunnustega (sugu, vanus, haridustase, rahvus) inimestega. Seda nii tunnetustegevuse, isiksuse omaduste kui ps\u00fchhof\u00fc\u00fcsilise arengu aspektist.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69f335b0439f0-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69f335b0439f0-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69f335b0439f0-collapse\">Kas Sa tead? Millal hakati ps\u00fc\u00fchika omadusi teaduslikult m\u00f5\u00f5tma?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69f335b0439f0-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69f335b0439f0-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Esimesed teaduslikud m\u00f5\u00f5tmised tehti Berliini \u00dclikoolis 1879 aastal asutatud ps\u00fchholoogia laboris. H. Ebbinghaus viis seal l\u00e4bi oma teedrajavad katsed \u00f5ppimise ja unustamise sedusp\u00e4rasuste uurimiseks. Kuigi neis katsetes oli ta ise ainus katseisik ja saadud tulemuste usaldusv\u00e4\u00e4rsus oli seet\u00f5ttu vaieldav, siis olid tema katsed ometi t\u00f5estuseks, et ka inimese ps\u00fc\u00fchilisi omadusi on p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik teaduslikult uurida. Varasemalt oli valitsev arusaam, et ps\u00fc\u00fchikat ei saa samamoodi teaduslikult uurida nagu nt f\u00fc\u00fcsikalisi n\u00e4htusi.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p>Ps\u00fchhodiagnostilises m\u00f5ttes esimesed m\u00f5\u00f5tmisvahendid (\u00fclesanded)\u00a0<span style=\"line-height: 1.6em;\">olid<\/span><span style=\"line-height: 1.6em;\">\u00a0<\/span><span style=\"line-height: 1.6em;\">m\u00f5eldud vaimsete v\u00f5imete m\u00f5\u00f5tmiseks. Nii p\u00fc\u00fcti \u00fcles leida lapsed, kes koolis tavaprogrammi alusel \u00f5ppides h\u00e4tta j\u00e4id. <strong>Alfred Binet ja Theodore Simon<\/strong> koostasid 1904 aastal skaala, mille aluseks oli kontseptsioon intelligentsusest kui v\u00f5imest planeerida, kriitiliselt m\u00f5elda ja otsuseid langetada. Sisuliselt samad v\u00f5imed on aluseks ka t\u00e4nap\u00e4evastele IQ teooriatele ning ka Binet ja Simoni test on praeguseni t\u00e4iendatud kujul kasutusel.<\/span><\/p>\n\n\n\n<p>Laste oskuste kujunemise m\u00f5istmisel on olulise panuse andnud <strong>Arnold Gesell<\/strong>. Teda huvitas, millises j\u00e4rjekorras laste oskused tekivad. Varasemalt<span style=\"line-height: 1.6em;\">\u00a0oli laste oskuste areng kirjeldamata.<\/span><span style=\"line-height: 1.6em;\">\u00a0Oli k\u00fcll kirjeldusi \u00fcksikute laste arengust (nt Darwini laps) kuid s\u00fcstemaatiline ja teaduslik \u00fclevaade sellest, mis j\u00e4rjekorras laste oskused arenevad, puudus. Tema oli ka see, kes v\u00f5ttis laste uurimisel kasutusele \u00fchepoolse peegli \u2013 sai j\u00e4lgida lapsi segamata. Ta alustas oma t\u00f6\u00f6d vaimupuudega lastest ning seej\u00e4rel tegeles eakohase arenguga lastega. Kokku uuris ta<\/span><span style=\"line-height: 1.6em;\">\u00a012\u00a0000 last. Saadud info p\u00f5hjal t\u00f6\u00f6tas\u00a0<\/span><span style=\"line-height: 1.6em;\">Gesell <\/span><span style=\"line-height: 1.6em;\">v\u00e4lja skaala, millega sai hinnata erinevate valdkondade oskuste arengut lastel vanuses 1 kuu kuni 6 aastat \u2013 1934. a. \u201eAn Atlas of Infant Behavior\u201c. Geselli skaala hindas motoorikat, keelt, kohanemist, isiksuslikku ja sotsiaalset arengut. Kuigi seda skaalat ei saanud pidada v\u00e4ga usaldusv\u00e4\u00e4rseks, andis selle abil kogutud andmestik \u00fcsna s\u00fcsteemse pildi v\u00e4ikelaste v\u00f5imete kujunemisest.\u00a0<\/span><\/p>\n\n\n\n<p>Laste oskuste kirjeldamisele lisaks huvitas paljusid teadlasi see, kuidas ja miks need oskused tekivad ning millised muutused ps\u00fc\u00fchikas on nende v\u00f5imete kujunemise aluseks. Nii t\u00f6\u00f6tati \u00a0 20. sajandi esimesel poolel v\u00e4lja mitmed teooriad,\u00a0<span style=\"line-height: 1.6em;\">mis p\u00fc\u00fcavad selgitada arenguliste muutuste tagamaid.<\/span><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"50\" height=\"50\" class=\"alignnone wp-image-18\" style=\"float: left;\" title=\"motle2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/motle2.png\" alt=\"motle2.png\"><strong>Meenuta!<\/strong> <br>Kes olid need teadlased, kes tulid v\u00e4lja arengut seletavate teooriatega ja milliste valdkondade arengut need teooriad selgitasid?<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">20. sajandi teisel poolel tekkis praktiline vajadus laiema hindamis- ja n\u00f5ustamiss\u00fcsteemi j\u00e4rele, sest j\u00e4rjest enam arenguh\u00e4lvetega lapsi j\u00f5udis hariduss\u00fcsteemi, samuti muutus alusharidus laialt k\u00e4ttesaadavaks. Samas arenesid ka teoreetilised teadmised, mille p\u00f5hjal uusi hindamisvahendeid v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada.\u00a0<\/span><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\"><strong style=\"line-height: 1.6em;\">David Wechsleril <\/strong>valmis\u00a01949 a \u00a0laste vaimsete v\u00f5imet hindamiseks m\u00f5eldud skaala<em>\u00a0Wechsler Intelligence Scale for Children (WISC)<\/em>\u00a0ning 1967 a\u00a0<em>Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence (WPPSI). <\/em>Esimene neist oli m\u00f5eldud 6-16 aastaste laste hindamiseks ja teine 2,5-7,3 aastaste laste hindamiseks.\u00a0<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\"><strong style=\"line-height: 1.6em;\">Nancy Bayley <\/strong>avaldas\u00a01969a\u00a0v\u00e4ikelaste arengu hindamise vahendi<\/span><span style=\"line-height: 1.6em;\">\u00a0<em>Bayley Scales of Infant Development<\/em>, mis v\u00f5imaldas hinnata motoorikat, k\u00f5net ja kognitiivset arengut lastel vanuses 1-42 kuud.<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\"><strong>\u00a0Alan S. Kaufman<\/strong>\u00a0ja\u00a0<strong>Nadeen L. Kaufman<\/strong> said 1980-te algul valmis\u00a0<em>Kaufman Assessment Battery for Children<\/em>\u00a0(K-ABC), mis oli m\u00f5eldud\u00a0\u00a0laste\u00a0kognitiivse arengu hindamiseks vanuses 2,5-12 aastat.\u00a0<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">1990-tel r\u00f5hutati vajadust n\u00f6 \u00f6koloogilise hindamise j\u00e4rele, mis v\u00f5imaldaks hindamist teostada igap\u00e4evaste tegevuste kontekstis ja pakuks infot otseselt \u00f5petamise tarvis. Sellised hindamisvahendid on seotud \u00f5ppekavaga ning hindamist saavad l\u00e4bi viia ka \u00f5petajad (eelpoolmainitud m\u00f5\u00f5tmisvahendeid kasutavad ps\u00fchholoogid). \u00dcheks esimeseks seda t\u00fc\u00fcpi hindamisvahendiks on\u00a0<strong><em>Assessment, Evaluation and Programming System for Infants and Children (AEPS)<\/em><\/strong>, mille v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist alustati USA-s juba 1974 aastal ja mille viimane osa publitseeriti 1996 aastal. See test on korralike ps\u00fchhomeetriliste n\u00e4itajatega ning seda kasutatakse laste arengu hindamiseks vanuses 0-6 aastat. \u00a0\u00a0<\/span><\/li>\n\n\n\n<li><span style=\"line-height: 1.6em;\">Kuna arengu hindamine on eriti oluline tavap\u00e4rasest h\u00e4lbiva arenguga laste puhul, siis on teste koostades m\u00f5eldud ka sellele, kuidas muuta hindamist tundlikumaks erinevate arenguh\u00e4lvete suhtes. Nt 1990-tel valminud <strong><em>Psychoeducational Profile Revised (PEP-R)<\/em><\/strong> sobib t\u00f5sisema mahaj\u00e4\u00e4musega ja autistlike laste hindamiseks vanuses 0,5-7 aastat. Kergemate erivajadustega v\u00f5imaldavad arvestada ka K-ABC ja AEPS.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">Kuigi Ebbinghausi esimestest katsetustest m\u00f5\u00f5ta inimese ps\u00fc\u00fchilisi omadusi on m\u00f6\u00f6das juba \u00fcle 130 aasta, ei ole ps\u00fc\u00fchika hindamist ikka veel rangetele teaduslikele kriteeriumitele allutatud. Kui laboritingimustes on see veel v\u00f5imalik, siis praktikas laste arengut hinnates j\u00e4tab objektiivsus paljuski soovida.\u00a0<\/span><span style=\"line-height: 1.6em;\">\u00a0Kuna ps\u00fc\u00fchikat f\u00fc\u00fcsiliselt ei eksisteeri ja seda saab hinnata kaudselt \u2013 kas ajutegevuse v\u00f5i k\u00e4itumise p\u00f5hjal, siis\u00a0<\/span><span style=\"line-height: 1.6em;\">eeldab see kas aparaatide kasutamisv\u00f5imalust v\u00f5i tugevat teoreetilist ettevalmistust k\u00e4itumise t\u00f5lgendamiseks. <\/span><span style=\"line-height: 1.6em;\">Ps\u00fchhodiagnostika edusammud s\u00f5ltuvad eelk\u00f5ige ps\u00fchholoogia teooria arengust \u2013 mida t\u00e4psemalt piiritletakse ps\u00fc\u00fchiline n\u00e4htus, seda t\u00e4psema m\u00f5\u00f5tvahendi saab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada selle n\u00e4htuse uurimiseks. Kuna aga hetkel ei ole \u00fchtset arenguteooriat, siis pole ka \u00fchte kindlat viisi laste ps\u00fc\u00fchika arenguliste muutuste hindamiseks. Nii t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja j\u00e4rjest uusi ja moodsamaid uurimise v\u00f5tteid, kuid endiselt on k\u00e4ibel ka vanu teste, mida on kaasajastatud ja kohandatud erinevate kultuurikontekstide tarvis. Eesti oludele on kohandatud K-ABC-d ja katsetatud PEP-R-i sobivust meie kultuuriruumis laste arengu hindamiseks. Praktikas kasutatakse meil ka Wechsleri ja Bayley skaalasid.<\/span><span style=\"line-height: 1.6em;\"><br><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hindamine terminina on p\u00e4rit ingliskeelsest s\u00f5nast assessment\u00a0 ja seda on hakatud kasutama alles viimasel aastak\u00fcmnel. Varem oli eesti keeles k\u00e4ibel termin ps\u00fchhodiagnostika, mis t\u00e4hendab \u00f5petust inimese ps\u00fc\u00fchiliste omaduste m\u00f5\u00f5tmisest eesm\u00e4rgiga\u00a0 m\u00e4\u00e4ratleda tema ps\u00fc\u00fchilise funktsioneerimise tase v\u00f5rrelduna teiste samade demograafiliste tunnustega &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":82,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/82"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}