{"id":11,"date":"2024-04-03T23:06:49","date_gmt":"2024-04-03T20:06:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/hindamise-pohimotted\/"},"modified":"2024-04-03T23:06:51","modified_gmt":"2024-04-03T20:06:51","slug":"hindamise-pohimotted","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/hindamise-pohimotted\/","title":{"rendered":"Hindamise p\u00f5him\u00f5tted"},"content":{"rendered":"

Laste arengu hindamisel ei ole \u00f5petajatel selles tegevuses vabad k\u00e4ed. Kuna tegemist on protsessiga, mille k\u00e4ik, aga ennek\u00f5ike tulemused, \u00a0v\u00f5ivad m\u00f5jutada lapse edasist haridus- ja eluteed v\u00e4ga olulisel m\u00e4\u00e4ral, peab hindaja tegema k\u00f5ik selleks, et need m\u00f5jud oleksid positiivsed. Mitte mingil juhul ei tohi lapsi teadlikult v\u00f5i ka teadmatusest\u00a0kuidagi<\/span>\u00a0<\/span>kahjustada. Et hindamise tagaj\u00e4rjed oleks lapse jaoks v\u00f5imalikult soodsad, tuleks alati arvestada teatud p\u00f5him\u00f5tteid ning kogu oma tegevus planeerida ja viia l\u00e4bi nendest l\u00e4htuvalt.\u00a0<\/span><\/p>\n

    \n
  1. Eetilisus ja humanism.<\/strong>\u00a0Uurimine ei tohi kuidagi kahjustada lapse huve. Testimisega kaasnevat pingeolukorda ei tohi teravdada ja testiskooride taga tuleb alati n\u00e4ha last ning p\u00fc\u00fcda saadud numbrid lahti m\u00f5testada. Kindlasti tuleb tegutseda konfidentsiaalselt ja mitte jagada saadud infot asjasse mittepuutuvatele inimestele. Hindamise kokkuv\u00f5tet s\u00f5nastades tuleb j\u00e4lgida, et see ei oleks hinnanguline.<\/span><\/li>\n
  2. Individuaalne l\u00e4henemine.<\/strong> See p\u00f5him\u00f5te t\u00e4hendab vajadust arvestada uuritava kui subjektiga, mitte v\u00f5tta teda kui uurimisalust objekti.\u00a0<\/span>Arvesta lapse vanuse, erip\u00e4rade, perekondliku ja kultuurilise taustaga.\u00a0<\/span>Suhtu uuritavasse kui koost\u00f6\u00f6partnerisse, kellega teil on \u00fchised huvid.\u00a0<\/span>Anna ka uuritavale tagasisidet selle kohta, kuidas tal l\u00e4ks v\u00f5i mida oled teada saanud.<\/span><\/li>\n
  3. Komplekssus.<\/strong> Hindamine peaks viidama l\u00e4bi selliselt, et vajadusel osaleksid selles peale haridusasutuse spetsialistide ka teiste valdkondade spetsialistid. Nt et n\u00e4gemisprobleemi kahtluse korral vaataks lapse \u00fcle ka silmaarst.<\/span><\/li>\n
  4. Konkreetsus ja terviklikkus.<\/strong>\u00a0<\/span>Uurimine peab olema piisavalt konkreetne, et j\u00f5uda arusaamisele, millised valdkonnad on probleemsed ja samas peab saama \u00fclevaate lapse tasemest ja v\u00f5imetest tervikuna.\u00a0<\/span>Uurida tuleb erinevaid arenguvaldkondi ja protsesse, kuid samas p\u00fc\u00fcda m\u00f5ista, kuidas uuritavad protsessid \u00fcksteist vastastikku m\u00f5jutavad.\u00a0<\/span>Terviklikkuse seisukohast saab palju infot anal\u00fc\u00fcsides kogu uurimise k\u00e4igus n\u00e4htut, mitte ainult seda, mille uurimiseks plaan oli tehtud. Kuiv\u00f5rd EV lapsed v\u00f5ivad k\u00e4ituda ebaootusp\u00e4raselt, siis sageli ei kulgegi uurimine plaanip\u00e4raselt ning eeldatud infot ei pruugigi saada. Siis on m\u00f5istlik anal\u00fc\u00fcsida seda, mis toimus.\u00a0<\/span>Anal\u00fc\u00fcsida tasub nt sedagi, kuidas laps suhtub uurimisel toimuvasse ja kuiv\u00f5rd on ta huvitatud oma tegevuse tulemustest\/\u00f5igsusest; millist m\u00f5ju avaldab uuringu k\u00e4igus toimetulek\/mittetoimetuleks motivatsioonile jne.<\/span><\/li>\n
  5. T\u00f5esus ja usaldusv\u00e4\u00e4rsus.<\/strong>\u00a0<\/span>Hindaja peab tegema k\u00f5ik selleks, et uurimise k\u00e4igus saadud info ning selle p\u00f5hjal tehtavad j\u00e4reldused oleksid t\u00f5esed ja usaldusv\u00e4\u00e4rsed.\u00a0<\/span>Arvesta kasutatavate uurimisvahendite omaduste ja <\/span>allikate usaldusv\u00e4\u00e4rsusega. Hindamise usaldusv\u00e4\u00e4rsust t\u00f5stab, kui kasutada erinevaid hindamisvahendeid ja pelgalt \u00fche testi p\u00f5hjal j\u00e4reldusi reeglina ei tehta. J\u00e4reldusi tehes arvesta, et laps v\u00f5ib k\u00e4ituda erinevalt \u00fcksi ja grupis v\u00f5i kodus ja koolis.<\/span><\/li>\n
  6. Rakendatavus.<\/strong>\u00a0Hindamise tulemustest peaks saama otse edasi planeerida arendus- v\u00f5i \u00f5ppetegevusi (nt hinded koolis ei teeni seda eesmarki). Selleks peab uurimine olema h\u00e4sti l\u00e4bim\u00f5eldud, et saada seda infot, millest tegelikult kasu on (ei uuri ainult neid valdkondi, mis minule meeldivad v\u00f5i mida ma paremini valdan).<\/span><\/li>\n
  7. Diagnoosi ja prognoosi seos.<\/strong> Diagnoos keskendub lapse puudustele, kuid uuring peab tuvastama ka lapse tugevad k\u00fcljed, millele sekkumise k\u00e4igus saab toetuda. Tuleks \u00a0prognoosida lapse edusamme soovitatud sekkumise korral ja kaaluda, mis v\u00f5ib johtuda sellest, kui soovitusi ei arvestata. Siin tuleb m\u00e4ngu ka lapsevanemate n\u00f5ustamine (mitte hirmutamine v\u00f5i \u00e4hvardamine).<\/span><\/li>\n
  8. Arengud\u00fcnaamika.<\/strong>\u00a0<\/span>Kui tegemist on laste hindamisega, siis huvitab hindajat kindlasti see, millised muutused l\u00e4hitulevikus v\u00f5iks toimuda. Seega on lisaks hetketasemele vajalik tuvastada ka l\u00e4hima arengu tsoon. Kindlasti tuleb anal\u00fc\u00fcsida abi vajadust, selleks peab uuringul pakutav abi olema l\u00e4bim\u00f5eldud ja uurimisvahendid peaks v\u00f5imaldama tegevuse raskusastme muutmist.<\/span><\/li>\n<\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Laste arengu hindamisel ei ole \u00f5petajatel selles tegevuses vabad k\u00e4ed. Kuna tegemist on protsessiga, mille k\u00e4ik, aga ennek\u00f5ike tulemused, \u00a0v\u00f5ivad m\u00f5jutada lapse edasist haridus- ja eluteed v\u00e4ga olulisel m\u00e4\u00e4ral, peab hindaja tegema k\u00f5ik selleks, et need m\u00f5jud oleksid positiivsed. Mitte …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":46,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/46"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidolemus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}