{"id":6,"date":"2024-04-03T23:15:56","date_gmt":"2024-04-03T20:15:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/voimed\/"},"modified":"2024-04-17T10:49:33","modified_gmt":"2024-04-17T07:49:33","slug":"voimed","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/voimed\/","title":{"rendered":"V\u00f5imed"},"content":{"rendered":"<div id=\"accordion\" class=\"accordion\">\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e15dab7d786-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e15dab7d786-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e15dab7d786-collapse\">Mida arvad Sina? Oletame, et lapse oskused ja teadmised on kindlaks tehtud. Kas selle alusel saab planeerida edasist \u00f5petamist ehk vastata k\u00fcsimusele mida ja kuidas \u00f5petada?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e15dab7d786-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e15dab7d786-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> Ilmselt mitte, sest me ei tea, kuidas laps need oskused-teadmised omandas ja kuidas teda seejuures on \u00f5petatud.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<\/div>\n<p>V\u00f5tame n\u00e4iteks 2 last, kes m\u00f5lemad on p\u00e4he \u00f5ppinud \u00fche luuletuse. Kui me hindamisel keskendume ainult sellele, et m\u00f5lemal on see luuletus peas, siis saame teha j\u00e4relduse, et nende laste oskused on v\u00f5rdsed \u2013 m\u00f5lemal on luuletus peas. N\u00fc\u00fcd, kui tahame neile m\u00f5nda uut luuletust \u00f5petada, siis kas selle olemasoleva teabe valgel saame ennustada, kuidas kummalgi lapsel selle uue luuletuse \u00f5ppimine l\u00e4heb ja mis roll peaks olema \u00f5petajal?<\/p>\n<p>See, kuidas lapsed uusi oskusi-teadmisi omandavad, s\u00f5ltub nende v\u00f5imetest. Kui \u00f5ppimine s\u00f5ltub v\u00f5imetest, siis peaks \u00f5petamisel nendega arvestama. Seda saab aga teha siis, kui lapse v\u00f5imeid tunda. Siit tulenebki vajadus hinnata ka laste v\u00f5imeid.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 100%;\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"50\" height=\"50\" class=\"alignnone wp-image-18\" style=\"float: left;\" title=\"motle2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/65\/motle2.png\" alt=\"motle2.png\">M\u00f5tle!<\/strong><br>\nMis on v\u00f5imed? Ehk, kui r\u00e4\u00e4gime vajadusest hinnata v\u00f5imeid, siis mida me peaksime hindama?<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>V\u00f5imed on isiku erinevate ps\u00fc\u00fchiliste ja f\u00fc\u00fcsiliste omaduste poolt m\u00e4\u00e4ratletud potentsiaalid, mis v\u00f5ivad realiseeruda konkreetsete oskustena. Isiku ps\u00fc\u00fchilised omadused tulenevad tema ps\u00fc\u00fchiliste protsesside funktsioneerimisest \u2013 nt kui p\u00fcsiv on tema t\u00e4helepanu, kui t\u00f5husalt suudab kogetut m\u00e4llu salvestada, kui tulemuslikult m\u00e4lust vajaliku info k\u00e4tte saab, millistel alustel r\u00fchmitab, kuidas teeb j\u00e4reldusi jne, aga ka tema emotsioonidest ja teda motiveerivatest asjaoludest.<\/p>\n<p>Kogu meie k\u00e4itumine eeldab ps\u00fc\u00fchiliste protsesside funktsioneerimist, kuid erinevates tegevustes kasutame oma ps\u00fc\u00fchiliste protsesside erinevaid aspekte. Selle alusel on ps\u00fchholoogias hakatud eristama eri t\u00fc\u00fcpi v\u00f5imekusi. Nii nt eristatakse verbaalseid ja\u00a0mitteverbaalseid\u00a0v\u00f5imeid, ruumilisi v\u00f5imeid, matemaatilisi v\u00f5imeid, muusikalisi ja kunstilisi v\u00f5imeid jne, aga ka \u00fcldist vaimset v\u00f5imekust. Nende v\u00f5imete uurimiseks on ps\u00fchholoogias v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud spetsiaalsed testid, mis v\u00f5imaldavad isiku \u00fcht v\u00f5i teist t\u00fc\u00fcpi v\u00f5imetest \u00fclevaate saada. Taoliste testide kasutamise \u00f5igus on ps\u00fchholoogidel, kes on l\u00e4binud vastava v\u00e4lja\u00f5ppe. \u00d5petajatel reeglina ei ole\u00a0oskusi\u00a0ega \u00f5igust nende testide kasutamiseks.<\/p>\n<div id=\"accordion\" class=\"accordion\">\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e15dab7d78c-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e15dab7d78c-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e15dab7d78c-collapse\">Mida arvad Sina? Kuidas saaksid lapse v\u00f5imeid hinnata \u00f5petajad, kui selleks otstarbeks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud teste nad enamasti kasutada ei saa?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e15dab7d78c-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e15dab7d78c-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> \u00d5petaja p\u00e4devuseks on \u00f5petamine ja seda saabki hindamisel \u00e4ra kasutada \u201cpikendades\u201d oskuste hindamist ja uurides ka neid oskusi, mis lapsel on hetkel alles kujunemas.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<\/div>\n<div>Kuna uute oskuste omandamine s\u00f5ltub lapse v\u00f5imetest, siis v\u00f5ib eeldada, et uute oskuste kujunemist j\u00e4lgides ja anal\u00fc\u00fcsides saame samuti infot lapse v\u00f5imete kohta. Nii saavad \u00f5petajad l\u00e4heneda lapse v\u00f5imete hindamisele pisut teise nurga alt kui ps\u00fchholoogid. Nad \u00f5petavad lapsi igap\u00e4evaselt ja n\u00e4evad, kuidas \u00fchel v\u00f5i teisel lapsel oskused kujunevad. Pakkudes teadlikult omapoolset abi ja anal\u00fc\u00fcsides selle m\u00f5ju lapse oskuste kujunemisele, saavad nad tegelikult hinnata ka lapse v\u00f5imeid.<\/div>\n<div><\/div>\n<div>Sisuliselt on v\u00f5imete hindamine seotud l\u00e4hima arengu tsooni ideega. Lev V\u00f5gotski (1993) on \u00f6elnud: \u201cTegeliku arengu tase (oskused, mis on juba omandatud) kirjeldab vaimset arengut tagasiulatuvalt, samal ajal kui l\u00e4hima arengu tsoon kirjeldab arengut ettepooleulatuvalt\u201d. \u00d5petamise seisukohast on aga kindlasti vaja teada seda viimast, sest sekkumist planeerides peame m\u00f5tlema just ettepoole.<\/div>\n<div><\/div>\n<p>Tulles tagasi n\u00e4ite juurde kahest lapsest, kes olid \u00e4ra \u00f5ppinud luuletuse, v\u00f5ib \u00f6elda, et oluline oleks n\u00fc\u00fcd edasi uurida, kuidas lapsed \u00f5pivad \u00e4ra uue luuletuse. V\u00f5ib selguda, et \u00fchele lastest j\u00e4\u00e4b see meelde juba m\u00f5ne kordamise j\u00e4rel, aga teine v\u00f5ib vajada\u00a0oluliselt rohkem juhendatud kordusi v\u00f5i veelgi spetsiifilisemat abi.\u00a0Kui seda teada, saab siit j\u00e4reldada, et neid lapsi ei saa edasi \u00fchtemoodi \u00f5petada, vaid et \u00f5petust tuleb diferentseerida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mida arvad Sina? Oletame, et lapse oskused ja teadmised on kindlaks tehtud. Kas selle alusel saab planeerida edasist \u00f5petamist ehk vastata k\u00fcsimusele mida ja kuidas \u00f5petada? Ilmselt mitte, sest me ei tea, kuidas laps need oskused-teadmised omandas ja kuidas teda &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":116,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/116"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}