{"id":4,"date":"2024-04-03T23:15:56","date_gmt":"2024-04-03T20:15:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/hindamise-objekti-maaratlus\/"},"modified":"2024-04-17T10:07:18","modified_gmt":"2024-04-17T07:07:18","slug":"hindamise-objekti-maaratlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/hindamise-objekti-maaratlus\/","title":{"rendered":"Hindamise objekti m\u00e4\u00e4ratlus"},"content":{"rendered":"<p>Lapse arengu hindamise seisukohast tuleb hindajal otsustada, mida ta peaks hindama ehk tekib k\u00fcsimus sellest, mida t\u00e4psemalt uurida. \u00a0Kui manada silme ette laps, kes kogu p\u00e4eva tegutseb ja kogu see tegevus v\u00f5ib anda\u00a0 tohutul hulgal infot lapse kohta, siis polegi v\u00e4ga lihtne otsustada, millist infot on arengu hindamise seisukohast vaja ja millist mitte.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 1267px; height: 274px;\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"50\" height=\"50\" class=\"alignnone wp-image-18\" style=\"float: left; margin-top: 10px; margin-bottom: 10px;\" title=\"motle2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/65\/motle2.png\" alt=\"motle2.png\"><span style=\"font-size: small;\">M\u00f5tle!<\/span><\/strong><span style=\"font-size: small;\">\u00a0<\/span><br>\n<span style=\"line-height: 1.6em; font-size: small;\">Kui hindamine t\u00e4hendab lapse kohta info kogumist selleks, et otsustada, kuidas teda edaspidi arendada, siis millist infot oleks selleks tarvis? Kas oleks vaja teada<\/span>\n<ul>\n<li>mitme leluga laps p\u00e4evas m\u00e4ngib? v\u00f5i n\u00e4dalas?<\/li>\n<li>mitme inimesega ta suhtleb?<\/li>\n<li>mis on tema lemmiktegevused?<\/li>\n<li>kas ta oskab ennast riietada?<\/li>\n<li>milliseid vigu ta teeb matemaatika \u00f5ppimisel?<\/li>\n<li>midagi muud \u2026<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>K\u00fcsimus hindamise objektist on k\u00fcsimus sellest, mille kohta hindamise k\u00e4igus infot kogutakse. Ehk mida on \u00f5petajal vaja teada, et otsustada, kas ja milliseid muudatusi selle lapse \u00f5petamisel teha? Arengups\u00fchholoogiast on teada, et igasuguste uute oskuste-teadmiste \u00f5ppimine tugineb hetkel olemasolevatele oskustele-teadmistele. Seega tuleb \u00f5petamisel l\u00e4htuda justnimelt sellest, millised oskused-teadmised lapsel juba olemas on ning see on ka \u00fcks osa vastusest k\u00fcsimusele, mille kohta infot koguda ehk mida hinnata.<\/p>\n<p>Seega, teadmine sellest, mida laps juba ise oskab, annab \u00fcldise ettekujutuse lapse praeguse hetke tasemest. Nt saab selle alusel lapse taset positsioneerida \u00f5ppekava suhtes \u2013 leiame \u00f5ppekavast oskused, mis lapsel on olemas. \u00d5petamise seisukohast on see k\u00fcll oluline teadmine, kuid veelgi rohkem huvitab \u00f5petajat see, mida ja kuidas lapsele edasi \u00f5petada. Pole ju m\u00f5tet \u00f5petada seda, mida ta juba oskab-teab. Kui lapse oskuste hetketase on positsioneeritud \u00f5ppekava suhtes, siis saab sealt ka j\u00e4rgi vaadata, mis on\u00a0 j\u00e4rgmised oskused, mida tuleks \u00f5petada. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib aga tekkida k\u00fcsimus, et kuigi me teame, mida lapsele edasi \u00f5petada, ei ole meil infot, mille p\u00f5hjal otsustada, kuidas t\u00e4psemalt last edasi \u00f5petada \u2013 kui pikkade sammudega saab edasi minna ehk milliseid osaoskusi \u00f5petada ja kuidas seda teha ehk milline peab olema \u00f5petaja poolne tegevus ja abi. Sisuliselt huvitab meid see, <strong>millised oskused-teadmised on hetkel lapse l\u00e4hima arengu tsoonis<\/strong>.<\/p>\n<div id=\"accordion\" class=\"accordion\">\n<p><span style=\"font-size: small;\"><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e1765bd2d31-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e1765bd2d31-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e1765bd2d31-collapse\">Meenuta! Mida t\u00e4hendab l\u00e4hima arengu tsoon ehk l\u00e4hima arengu vald?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e1765bd2d31-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e1765bd2d31-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> <span style=\"font-size: small;\">L\u00e4hima arengu tsoon moodustub neist oskustest, millega laps veel p\u00e4ris iseseisvalt hakkama ei saa, k\u00fcll aga t\u00e4iskasvanu abiga.<\/span><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/span><\/p>\n<\/div>\n<p>Edasi, \u00f5petamise seisukohast tuleb omada arusaama ka sellest, millised <strong>keskkonnategurid<\/strong> ja kuidas konkreetse lapse uute oskuste-teadmiste omandamist m\u00f5jutavad. Seda selleks, et \u00f5petaja oskaks v\u00e4hendada ebasoodsaid m\u00f5jusid ning kasutada \u00e4ra soodustavaid asjaolusid.\u00a0<\/p>\n<h2>KOKKUV\u00d5TE<\/h2>\n<p>Hindamise objektiks on lapse oskuste-teadmiste tase ja l\u00e4hima arengu tsoon, aga ka tema arengukeskkond. \u00d5petamisel tuleb arvestada lapse hetketaseme ja uute oskuste omandamise kiiruse ning erip\u00e4raga, teisalt, \u00f5petaja saab muuta just keskkonda!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Lapse arengu hindamise seisukohast tuleb hindajal otsustada, mida ta peaks hindama ehk tekib k\u00fcsimus sellest, mida t\u00e4psemalt uurida. \u00a0Kui manada silme ette laps, kes kogu p\u00e4eva tegutseb ja kogu see tegevus v\u00f5ib anda\u00a0 tohutul hulgal infot lapse kohta, siis polegi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":73,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/73"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}