{"id":14,"date":"2024-04-03T23:15:56","date_gmt":"2024-04-03T20:15:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/7-14-aastased-lapsed\/"},"modified":"2024-04-17T10:48:07","modified_gmt":"2024-04-17T07:48:07","slug":"7-14-aastased-lapsed","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/7-14-aastased-lapsed\/","title":{"rendered":"7-14-aastased lapsed"},"content":{"rendered":"<h2>Vanus 7-10 aastat<\/h2>\n<ul>\n<li>Teisesed eneseteenindusoskused. Kooli minnes saab enamus lapsi peaaegu t\u00e4iesti iseseisvalt hakkama esmase eneseteenindusega ja v\u00e4ga oluliseks muutuvad n\u00fc\u00fcd teisesed eneseteenindusoskused \u2013 hoida korras oma asjad ja \u00f5ppida iseseisvalt organiseerima oma kooliga seotud tegevusi (nt et kotti saaksid just homme vajaminevad asjad).<\/li>\n<li>Tunnetustegevus. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on m\u00e4lu, millele toetudes lapsed omandavad uusi oskusi-teadmisi \u00fcsna lihtsalt. Valdavaks m\u00f5tlemisvormiks on veel kaemuslik-kujundiline, kuid lapsed on uudse teabe m\u00f5testamises oskuslikumad kui enne kooli. Samas opereeritakse p\u00f5hiliselt konkreetse infoga ja abstraktse info t\u00f6\u00f6tlemine pole v\u00e4ga tulemuslik.\u00a0<\/li>\n<li>\u00d5pioskused, \u00a0metatunnetuse\u00a0ja eneseregulatsiooni kujunemine. Selles vanuses lapsed \u00f5pivad \u00f5ppima \u2013 kuidas olla t\u00e4helepanelik, kuidas j\u00e4tta meelde ja kuidas nt luua seoseid uudse ja tuttava info vahel. Lapsed hakkavad neid protsesse teadvustama, millele saab ehitada enesejuhtimisoskused.\u00a0<\/li>\n<li>Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuste kujunemine. Algklassides peaksid lapsed omandama tugeva baasi lugemise, kirjutamise ja arvutamise oskustele.\u00a0<\/li>\n<li>Teadmistes l\u00e4hi\u00fcmbrusest ja maailmast.\u00a0<\/li>\n<li>Motivatsioon, enesehinnang ja sotsiaalne areng. Lapsed m\u00e4ngivad endiselt meelsasti, kuid neil on ka tugev vajadus osaleda formaalses \u00f5ppimises ja olla selles edukas. Enesehinnang on seotud kooliedukusega ja lapse suhtlusringkonna moodustavad klassikaaslased, kellega hakatakse end v\u00f5rdlema ja kellega suheldes arenevad nende sotsiaalsed oskused. \u00a0<\/li>\n<\/ul>\n<h2>Vanus 10-14 aastat<\/h2>\n<ul>\n<li>Eneseregulatsioonioskused. Lapsed \u00f5pivad tulemuslikumalt juhtima oma k\u00e4itumist ja tavap\u00e4rastes oludes on suutelised teadlikult korraldama oma igap\u00e4evaseid tegevusi ning v\u00f5tma vastutust ka kodustes kohustustes.\u00a0<\/li>\n<li>Tunnetus, metatunnetus ja \u00f5pioskused. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on ikka veel m\u00e4lu, kuid selle vanuse teises pooles v\u00f5tab juhtiva rolli \u00fcle m\u00f5tlemine. See v\u00f5imaldab lastel t\u00f5husamalt t\u00f6\u00f6delda uut infot ja kasutada ka meelde j\u00e4tmiseks s\u00fcgavama t\u00f6\u00f6tluse strateegiaid. M\u00f5tlemises toimub nihe kujundiliselt verbaalsele, mist\u00f5ttu saavad lapsed \u00f5ppimisel enam toetuda tekstidele ja vajavad v\u00e4hem illustreerivaid materjale.\u00a0<\/li>\n<li>Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskused. Need peaksid olema piisavad, et neid saaks kasutada ka teiste ainete omandamisel.<\/li>\n<li>Motivatsioon, enesehinnang ja sotsiaalne areng.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vanus 7-10 aastat Teisesed eneseteenindusoskused. Kooli minnes saab enamus lapsi peaaegu t\u00e4iesti iseseisvalt hakkama esmase eneseteenindusega ja v\u00e4ga oluliseks muutuvad n\u00fc\u00fcd teisesed eneseteenindusoskused \u2013 hoida korras oma asjad ja \u00f5ppida iseseisvalt organiseerima oma kooliga seotud tegevusi (nt et kotti saaksid &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-14","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":113,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions\/113"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}