{"id":12,"date":"2024-04-03T23:15:56","date_gmt":"2024-04-03T20:15:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/0-3-aastased-lapsed\/"},"modified":"2024-04-17T10:39:53","modified_gmt":"2024-04-17T07:39:53","slug":"0-3-aastased-lapsed","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/0-3-aastased-lapsed\/","title":{"rendered":"0-3-aastased lapsed"},"content":{"rendered":"<h2>Vanus 0-1 aastat<\/h2>\n<ul>\n<li>F\u00fc\u00fcsiline areng ja \u00fcldmotoorika. Olulised muutused toimuvad esimesel eluaastal laste motoorsetes oskustes. Nad hakkavad hoidma pead, haarama, keerama, istuma , seisma ning tegema esimesi samme.<\/li>\n<li>Sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Juhtiva tegevuse teooria kohaselt on esimesel eluaastal domineerivaks vahetu emotsionaalne suhtlemine t\u00e4iskasvanuga. Enamasti hakkavad beebid esimese elukuu l\u00f5pus naeratama, kui neile naeratatakse ja nendega suheldakse. Nad j\u00e4lgivad pingsalt t\u00e4iskasvanu miimikat ning matkivad seda. Ka f\u00fc\u00fcsilised reaktsioonid elavnevad ning nad hakkavad siputama, kui t\u00e4iskasvanu nendega suhtleb. Kuigi s\u00f5nu veel ei ole.<\/li>\n<li>K\u00f5ne areng. Nii nagu beebid liigutavad k\u00e4si-jalgu, hakkavad nad liigutama ka suud ja keelt. \u00a0Esialgu on need liigutused juhuslikud ja kui neile lisandub h\u00e4\u00e4l, saame r\u00e4\u00e4kida koogamisest. Edasi hakkavad lapsed kahte koogamiselementi omavahel \u00fchendama ja j\u00f5uavad lalina etappi. N\u00fc\u00fcd toovad lapsed kuuladavale justkui silpe, mis hakkavad j\u00e4rjest enam meenutama laste k\u00f5nekeskkonnas kasutatavaid silpe. Esimese eluaasta l\u00f5pus hakkavad lapsed m\u00f5istma lihtsamat neile suunatud k\u00f5net, orienteerudes k\u00fcll suurel m\u00e4\u00e4ral situatsioonile ja mitteverbaalsetele vahenditele. Enamasti \u00fctlevad lapsed oma esimesed p\u00e4ris s\u00f5nad ka esimese eluaasta l\u00f5pus.<\/li>\n<li>Objektidega tegutsemine. Kui lapsed on omandanud haaramisliigutuse, hakkavad nad esemetega tegutsema, esialgu on need tegevused k\u00fcll v\u00e4ga lihtsad ja oma olemuselt lokomotoorsed \u2013 vehkimine, raputamine, viskamine, koputamine. See k\u00f5ik v\u00f5imaldab lastel tutvuda asjadega ja \u00f5ppida nende omaduste kohta.<\/li>\n<\/ul>\n<h2>Vanus 1-3 aastat<\/h2>\n<ul>\n<li>\u00dcld- ja peenmotoorika. Teisel eluaastal muutuvad lapsed k\u00f5ndimisel kindlamaks ja kolmandal eluaastal suudab enamus lapsi ka h\u00fcpata ja joosta. Oluline areng toimub peenmotoorikas \u2013 lapse haaramisliigutus t\u00e4psustub ja v\u00f5imaldab haarata v\u00e4ga erineva kuju ja suurusega esemeid. Areneb kahe k\u00e4e koost\u00f6\u00f6.<\/li>\n<li>Esmased eneseteenindusoskused. Juba esimese eluaasta l\u00f5pus n\u00e4itab enamus lapsi \u00fcles initsiatiivi s\u00f6\u00f6misel ise lusikat v\u00f5i tassi kasutada. Need oskused t\u00e4iustuvad teisel eluaastal ning kolmandal eluaastal suudavad paljud lapsed s\u00fc\u00fca juba \u00fcsna iseseisvalt ja puhtalt. Selles vanuses \u00f5pivad lapsed ka tualetti kasutama ja k\u00e4si pesema. Riietumisel \u00f5pitakse enne riideid seljast v\u00f5tma ja kolmanda eluaasta l\u00f5pus suudab enamus lapsi ka ise lihtsamaid riideid selga panna, kuigi v\u00f5ivad veel kohati suunamist vajada.\u00a0<\/li>\n<li>K\u00f5ne areng. Teine ja kolmas eluaasta on aeg, mil \u00fcksikutest s\u00f5nadest saavad laused ja kolme-aastastega saab juba igap\u00e4evastel teemadel pikemalt arutada.<\/li>\n<li>Objektide funktsioonip\u00e4rane kasutamine ja m\u00e4<span style=\"line-height: 1.6em;\">ng. Sel perioodil \u00f5pivad lapsed kasutama asju funktsioonip\u00e4raselt ja arvestavad tegutsedes asjade omadustega \u2013 \u00fcmmargusi asju saab veeretada ja kandilisi \u00fcksteise otsa laduda; lusikaga s\u00fc\u00fcakse, pliiatsiga joonistatakse ja v\u00f5tmega avatakse uksi. \u00dcksikud tegevused seotakse kokku ka s\u00fczeega j\u00e4rgnevusteks ning imiteeritakse t\u00e4iskasvanute k\u00e4itumist \u2013 nukule antakse s\u00fc\u00fca ja pannakse ta seej\u00e4rel magama.<\/span><\/li>\n<li>Mina areng. Lapsed hakkavad end eristama t\u00e4iskasvanust ja m\u00f5istavad, et nende soovid ei pruugi t\u00e4iskasvanute omadega kokku langeda. Lapsed naudivad ise hakkama saamist ja seda, kui neil lastakse uusi tegevusi proovida.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vanus 0-1 aastat F\u00fc\u00fcsiline areng ja \u00fcldmotoorika. Olulised muutused toimuvad esimesel eluaastal laste motoorsetes oskustes. Nad hakkavad hoidma pead, haarama, keerama, istuma , seisma ning tegema esimesi samme. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Juhtiva tegevuse teooria kohaselt on esimesel eluaastal domineerivaks &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":105,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/105"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}