{"id":11,"date":"2024-04-03T23:15:56","date_gmt":"2024-04-03T20:15:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/mis-viitab-arenguhalvetele\/"},"modified":"2024-04-17T10:37:34","modified_gmt":"2024-04-17T07:37:34","slug":"mis-viitab-arenguhalvetele","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/mis-viitab-arenguhalvetele\/","title":{"rendered":"Mis viitab arenguh\u00e4lvetele?"},"content":{"rendered":"<p>Erivajaduste identifitseerimise kontekstis lapse oskuste-teadmiste hindamisest r\u00e4\u00e4kides tekib k\u00fcsimus, mis viitab arenguh\u00e4lvetele? Sellele vastamisel v\u00f5ib l\u00e4htuda kahelt erinevalt aluselt:<\/p>\n<ul>\n<li>s\u00fcmptomite-keskne l\u00e4henemine. Sel juhul on eesm\u00e4rgiks leida lapse k\u00e4itumisest mingeid kindlaid s\u00fcmptomeid, mis esinevad nt autismi puhul v\u00f5i mis on omased nt n\u00e4gemispuudega lastele;<\/li>\n<li>oskuste-keskne l\u00e4henemine. Sel juhul keskendutakse oskuste-teadmiste tasemele ja hinnatakse seda, kuiv\u00f5rd need vastavad antud vanuses eeldatud tasemele.<\/li>\n<\/ul>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 100%;\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"50\" height=\"50\" class=\"alignnone wp-image-18\" style=\"float: left;\" title=\"motle2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/65\/motle2.png\" alt=\"motle2.png\">M\u00f5tle!<\/strong><br>\nKumba l\u00e4henemist kasutavad \u00f5petajad?<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>S\u00fcmptomite-keskne l\u00e4henemine v\u00f5imaldab k\u00f5rvutada lapsel t\u00e4heldatud k\u00e4itumisise\u00e4rasusi kindlate s\u00fcmtomite kogumiga, mis moodustavad m\u00f5ne h\u00e4ire. Valdavalt kasutatakse seda meditsiinis\u00fcsteemis ja lapsele v\u00f5idakse selle alusel panna diagnoos. Seega, selle l\u00e4henemise j\u00e4rgi viitavad arenguh\u00e4lvetele teatud kindlad k\u00e4itumisise\u00e4rasused.<\/p>\n<p>\u00d5petajad kasutavad valdavalt teist l\u00e4henemist ja keskenduvad lapse oskuste-teadmiste tasemele, sest nende eesm\u00e4rgiks on laste arendamine-\u00f5petamine ja selleks on vaja teada, mida laps juba oskab ja mida veel mitte. Samas ei j\u00e4ta teadlik \u00f5petaja ka k\u00e4itumisise\u00e4rasusi t\u00e4helepanuta, sest need annavad lisainfot sellest, kuidas lapsed \u00f5pivad ja kuidas neid \u00f5petada. Aga, diagnoose \u00f5petajad siiski ei pane. Nt kui \u00f5petaja on kursis autismi s\u00fcmptomitega ja m\u00e4rkab neid m\u00f5ne lapse puhul, siis lisaks sellele, et ta planeerib \u00f5petamist l\u00e4htuvalt lapse oskuste tasemest, planeerib ta ka kindlad viisid \u00f5petamiseks, mis autismiga laste puhul on tulemuslikud. Seda infot kasutatakse ka vanemate n\u00f5ustamisel.<\/p>\n<p>J\u00e4tkates oskuste-keskse l\u00e4henemisega tekib\u00a0k\u00fcsimus sellest, milliseid oskusi eri vanustes pidada \u00a0eakohaseks \u00a0v\u00f5i \u00a0normaalseks \u00a0ja mida enam mitte?<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 100%;\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"50\" height=\"50\" class=\"alignnone wp-image-18\" style=\"float: left; margin-top: 10px; margin-bottom: 10px;\" title=\"motle2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/65\/motle2.png\" alt=\"motle2.png\"><strong>M\u00f5tle!<\/strong><br>\nKuidas v\u00f5i mille alusel otsustaksid Sina, milline oskuste-teadmiste tase ei vasta sellele, mida antud vanuses lapselt v\u00f5iks oodata?\u00a0Kas kusagil on aastate kaupa \u00fcles loetletud need oskused-teadmised, mis eri vanustes lastel peaksid olemas olema?<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Sellist \u00fcldist loetelu, mis h\u00f5lmaks k\u00f5iki Eesti lapsi, k\u00f5iki vanuseid ja k\u00f5iki oskuste valdkondi, meil ei ole. \u00a0Muuseas, s\u00fcmptomite-keskses l\u00e4henemises on niisugused loetelud t\u00e4iesti olemas ja Eestis kasutatakse Rahvusvahelist Haiguste Klassifikaatorit (RHK-10) <a href=\"https:\/\/www.tai.ee\/et\/instituudist\/meditsiiniterminoloogia-kompetentsikeskus\/who-klassifikaatorid\/rhk-ehk-rahvusvaheline\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.tai.ee\/et\/instituudist\/meditsiiniterminoloogia-kompetentsikeskus\/who-klassifikaatorid\/rhk-ehk-rahvusvaheline<\/a>.<\/p>\n<p>Kuidas siis ikkagi otsustada, mis on eakohane ja mis mitte? \u00dcldised raamid annab ette <strong>riiklik \u00f5ppekava<\/strong>, kus on toodud laste eeldatavad oskused-teadmised kindlate vanusperioodide l\u00f5pus. Nii on koolieelse lasteasutuse \u00f5ppekavas kooliminevate laste eeldatavad oskused-teadmised ja p\u00f5hikooli \u00f5ppekavas esimese, teise ja kolmanda kooliastme l\u00f5pus eeldatavad p\u00e4devused. Laste taset tuleb aga hinnata iga-aastaselt. Selleks annab t\u00e4psemad orientiirid <strong>konkreetse lasteaia v\u00f5i kooli \u00f5ppekava<\/strong>, kus on just selle lasteaia v\u00f5i kooli tasemel kokku lepitud r\u00fchmade v\u00f5i klasside kaupa laste eeldatavad oskused-teadmised. Ja \u00f5petajad saavad lapsi hinnates v\u00f5ttagi selle dokumendi aluseks ning kasutada seda loogikat, et v\u00f5imalikule arenguh\u00e4lbele viitab see, kui lapsel on osad oskused kujunemata v\u00f5i kujunevad raskustega. Hindamisel tuleks t\u00e4helepanu alla v\u00f5tta just nende valdkondade oskused, mis antud vanuses on k\u00f5ige aktuaalsemad \u2013 mida laps k\u00f5ige enam kasutab v\u00f5i vajab. Nt on m\u00e4nguoskused oluliseks arengu n\u00e4itajaks koolieelses eas, kuid koolieas on oma olulisust minetamas. Koolieas muutuvad aktuaalseks hoopis \u00f5pioskused.<\/p>\n<p>Tabelis on vanuser\u00fchmade kaupa toodud oskuste valdkonnad, mis eri vanustes olulised on. Kaldkirjas on valdkondlikke oskusi t\u00e4psustatud ja toodud suund, kuidas need oskused kujunevad. Nt on eneseteenindusoskused olulised k\u00f5igis vanustes, kuid pisemate laste puhul on olulised esmased eneseteenindusoskused ja mida vanemaks lapsed saavad, seda olulisemaks muutuvad teisesed eneseteenindusoskused.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"840\" height=\"602\" class=\"alignnone wp-image-21\" style=\"margin-left: auto; margin-right: auto;\" title=\"tunnused\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/65\/halbed_3.png\" alt=\"tunnused\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/65\/halbed_3.png 840w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/65\/halbed_3-300x215.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/65\/halbed_3-768x550.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 840px) 100vw, 840px\"><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;\">J\u00e4rgnevates alapeat\u00fckkides on vanusr\u00fchmade kaupa l\u00fchidalt toodud oskused, mis peaksid lastel olemas olema ning juhul, kui neid ei ole, viitab see potentsiaalselt m\u00f5nele arenguh\u00e4lbele.\u00a0<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Erivajaduste identifitseerimise kontekstis lapse oskuste-teadmiste hindamisest r\u00e4\u00e4kides tekib k\u00fcsimus, mis viitab arenguh\u00e4lvetele? Sellele vastamisel v\u00f5ib l\u00e4htuda kahelt erinevalt aluselt: s\u00fcmptomite-keskne l\u00e4henemine. Sel juhul on eesm\u00e4rgiks leida lapse k\u00e4itumisest mingeid kindlaid s\u00fcmptomeid, mis esinevad nt autismi puhul v\u00f5i mis on omased &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":102,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidobjekt\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}