KOKKUVÕTE

Selle, mida hinnata, võtab kokku allolev skeem:

Keskkonna hindamine on kohane just erivajadustega lastel.

Oskusi-teadmisi võib jagada erinevateks valdkondadeks sõltuvalt sellest, mis vanuses lastest käib jutt ning mis eesmärgil jaotus on tehtud. Õpetajatel on kasulik lähtuda laste arengu hindamisel riiklikust õppekavast, mis jaotab oskused kaheks suureks rühmaks: üldoskused ja valdkondlikud oskused. Koolieelses eas ja koolieas on nende kahe valdkonna edasine jagunemine pisut erinev. 

Mõtle! Miks on kasulik lähtuda riiklikust õppekavast, mitte mõnest muust jaotusest?

Õpetamine toimub just riikliku õppekava põhjal ja mõistlik on ka hindamist teostada samal alusel, et ei juhtuks nii, et õpetatakse ühtesid asju, aga hinnatakse midagi muud.

Potentsiaalsed arenguhälvete tunnused paistavad õpetaja jaoks välja eelkõige lapse oskustest, mis ei vasta eeldatud eakohasele tasemele. Eri vanustes tuleb keskenduda erinevatele oskustele sõltuvalt sellest, mis on just selles vanuses kõige aktuaalsemad - mida lapsed kõige enam kasutavad ja mis just selles vanuses kõige kiiremini peaksid arenema. Arenguhäirete tunnuste teadmine tuleb kindlasti kasuks, kuid ainult neile keskendumisel võib lapse individuaalsus märkamata jääda. Samas, õpetada tuleb just sellest lähtuvalt ja ka neid lapsi, kes ühegi arenguhäire diagnoosile päriselt ei vasta (ehk ametlikult on justkui erivajadusteta).

back forward