{"id":8,"date":"2024-04-03T23:16:01","date_gmt":"2024-04-03T20:16:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/testimine\/"},"modified":"2024-04-03T23:16:03","modified_gmt":"2024-04-03T20:16:03","slug":"testimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/testimine\/","title":{"rendered":"Testimine"},"content":{"rendered":"

Meetodi olemus<\/span><\/h2>\n

<\/span>Testimine t\u00e4hendab uuritavale k\u00fcsimuste v\u00f5i probleemide kogumi (testi) esitamist selleks, et m\u00f5\u00f5ta tema oskusi, teadmisi v\u00f5i v\u00f5imeid.\u00a0<\/span>Enamasti saadakse mingi arvuline n\u00e4itaja, mis (a) kirjeldab lapse hetke funktsioneerimist v\u00f5rreldes teiste omaealistega, (b) n\u00e4itab k\u00e4tte kognitiivsed, k\u00e4itumuslikud ja motoorsed tugevused ja n\u00f5rkused, (c) pakub l\u00e4htealust m\u00f5\u00f5tmaks edasiminekut pedagoogilise sekkumise v\u00f5i ravi tulemusel.\u00a0<\/span>\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

Oluline on, et kogu testi l\u00e4bi viimise protseduur oleks standardiseeritud. See t\u00e4hendab, et kindlalt on paigas testi sisu, selle esitamine ja tulemuste kokku lugemine ehk skoorimine. Selliseid uurimisvahendeid nimetatakse standardiseeritud testideks ning testimise kui meetodi all peetakse silmas just selliseid uurimisvahendeid. \u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

Mida testimine v\u00f5imaldab? \u00a0<\/span><\/span><\/span><\/h2>\n

Testide abil saab uurida peaaegu k\u00f5iki ps\u00fc\u00fchilisi n\u00e4htusi, oskuseid ja teadmisi ning eriti kasulikud on nad tunnetusoskuste uurimisel. \u00a0Testimine v\u00f5imaldab lapsi omavahel kindlatel alustel v\u00f5rrelda. Siin on abiks testi normid, mis kajastavad seda, millistele tulemustele antud kultuuriruumis eri vanuses inimesed seda testi teevad. Testi normid saadakse uurides antud testiga suurt hulka inimesi, mille p\u00f5hjal arvutatakse v\u00e4lja keskmised tulemused ja tulemuste k\u00f5ikumine. Konkreetse lapse tulemust saabki seej\u00e4rel v\u00f5rrelda antud kultuuriruumi keskmiste tulemustega ning positsioneerida lapse oskusi eakaaslaste suhtes. Nii on nt \u00a0Raveni Progresseeruvate Maatriksite kohta kogutud normid Eesti koolilaste hulgas ja antud testiga saab m\u00e4\u00e4ratleda kooliealiste laste intelligentsuse taset.\u00a0<\/span><\/span><\/p>\n

Eelised v\u00f5rreldes teiste meetoditega laste hindamisel<\/span><\/h2>\n
    \n
  • Teooriap\u00f5hisus. Ilmselt toetuvad testid \u00fclej\u00e4\u00e4nud hindamismeetoditest k\u00f5ige enam kindlale teoreetilisele alusp\u00f5hjale. Ehk et testi\u00fclesanded ei ole juhuslikult sellised nagu nad on, vaid nad on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud m\u00f5\u00f5tmaks kindlat ps\u00fc\u00fchilist n\u00e4htust arvestades seda, kuidas ps\u00fchholoogiateadus seda ps\u00fc\u00fchilist n\u00e4htust k\u00e4sitleb.\u00a0<\/span><\/li>\n
  • Objektiivsus \u2013 testi tulemused ei s\u00f5ltu testi l\u00e4bi viijast, sest k\u00f5igi jaoks on samad materjalid ja juhised.<\/span><\/li>\n
  • Testid v\u00f5imaldavad hinnata lapse v\u00f5imeid kindlamalt kui \u00fckski teine meetod. Paljud testid ongi just selleks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud, et mitte hinnata konkreetsetid oskusi, vaid oskuste aluseks olevaid v\u00f5imeid.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n

    Meetodi piirangud<\/span><\/h2>\n
      \n
    • Maailmas on \u00a0v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud\u00a0palju teste, kuid nende kasutamine konkreetses kultuurikontekstis eeldab nende kohandamist kohalikele oludele. Verbaalset infot sisaldavate testide puhul t\u00e4hendab see ennek\u00f5ike t\u00f5lkimist, kuid lisaks tuleb\u00a0\u00a0kontrollida\u00a0k\u00f5igi testi\u00fclesannete sobivust ja t\u00f6\u00f6tamist antud kultuurikontekstis. See aga on v\u00e4ga ressursimahukas ja sisaldab ohtu, et teste kasutatakse \u00a0ilma, et need oleks korrektselt kohandatud. Samuti ei ole lubatav lapse tulemusi v\u00f5rrelda m\u00f5nes teises kultuuriruumis kogutud normidaga. \u00a0 \u00a0<\/span><\/li>\n
    • Kuna testidel on enamasti ranged juhised selle kohta, kuidas neid l\u00e4bi viia, siis ei ole nad piisavalt paindlikud kohandumaks erinevate laste individuaalsete vajaduste ja kogemustega. See on p\u00f5hjuseks, miks k\u00f5iki teste ei saa kasutada erivajadustega laste hindamisel.<\/span><\/li>\n
    • Konkreetse testitava tulemuste usaldusv\u00e4\u00e4rsust v\u00f5ivad m\u00f5jutada mitmed n\u00f6 \u201cjuhuslikud\u201d asjaolud, mis v\u00f5ivad n\u00e4idata last v\u00e4hem v\u00f5imekana:<\/span><\/li>\n
        \n
      • testitava v\u00e4hene motivatsioon;<\/span><\/li>\n
      • kehv tervislik seisund v\u00f5i v\u00e4simus testimise ajal;<\/span><\/li>\n
      • v\u00e4lised segavad stiimulid;<\/span><\/li>\n
      • raskused juhiste m\u00f5istmisel;<\/span><\/li>\n
      • v<\/span>arasem kokkupuude sarnaste \u00fclesannetega v\u00f5ib tulemust moonutada positiivses suunas;<\/span><\/li>\n
      • vastamismuster (sisuliselt v\u00f5i juhuslikult);<\/span><\/li>\n
      • toimetulek v\u00f5\u00f5ras situatsioonis.\u00a0<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<\/ul>\n

        Sellised asjaolud on ka p\u00f5hjuseks, miks isegi v\u00e4ga heade ps\u00fchhomeetriliste n\u00e4itajatega testi tulemustesse tuleb ikkagi suhtuda teatud kriitikaga ja kasutada hindamiseks ka teisi vahendeid.\u00a0<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        Meetodi olemus Testimine t\u00e4hendab uuritavale k\u00fcsimuste v\u00f5i probleemide kogumi (testi) esitamist selleks, et m\u00f5\u00f5ta tema oskusi, teadmisi v\u00f5i v\u00f5imeid.\u00a0Enamasti saadakse mingi arvuline n\u00e4itaja, mis (a) kirjeldab lapse hetke funktsioneerimist v\u00f5rreldes teiste omaealistega, (b) n\u00e4itab k\u00e4tte kognitiivsed, k\u00e4itumuslikud ja motoorsed tugevused …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":31,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/31"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}