{"id":7,"date":"2024-04-03T23:16:01","date_gmt":"2024-04-03T20:16:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/kusitlus\/"},"modified":"2024-04-03T23:16:03","modified_gmt":"2024-04-03T20:16:03","slug":"kusitlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/kusitlus\/","title":{"rendered":"K\u00fcsitlus"},"content":{"rendered":"

Meetodi olemus<\/span><\/h2>\n

Infot saadakse kellegagi r\u00e4\u00e4kides, kasutades seejuures nii verbaalse kui mitteverbaalse suhtlemise v\u00f5imalusi. Seega, kui tahame midagi teada, siis saame seda kelleltki k\u00fcsida. K\u00fcsitlus v\u00f5ib olla \u00a0erineval m\u00e4\u00e4ral eelnevalt l\u00e4bi m\u00f5eldud. Nii on struktureeritud intervjuu t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ette paika pandud ja kusitluse ajal ei ole v\u00f5imalik enam k\u00fcsimusi muuta. Struktureerimata intervjuu \u00a0v\u00f5imaldab sisuliselt arendada vaba vestlust ja on k\u00f5ige paindlikum. Poolstruktureeritud intervjuus on eelnevalt paigas kusitluse suund ja p\u00f5hilised k\u00fcsimused, kuid muus osas v\u00f5ib vestlus kulgeda s\u00f5ltuvalt sellest, mida intervjureeritav vastab. Laste uurimisel kasutatakse enamasti poolstruktureeritud v\u00f5i struktureerimata intervjuud.<\/span><\/p>\n

Mida kusitlus v\u00f5imaldab?<\/span><\/h2>\n

K\u00fcsitlus v\u00f5imaldab hankida infot uuritava erinevate arenguvaldkondade kohta \u2013 teadmised, hoiakud, eelistused, emotsioonid.\u00a0<\/span>K\u00fcsitlusega saab infot koguda nii suuliselt kui kirjalikult, viimasel juhul r\u00e4\u00e4gime ankeedist.\u00a0<\/span>Ankeedi kasutamine v\u00f5imaldab koguda infot korraga paljude laste kohta.\u00a0<\/span><\/p>\n

Eelised teiste meetodite ees laste uurimisel\u00a0<\/span><\/h2>\n
    \n
  • K\u00fcsitluse kaudu on v\u00f5imalik saada infot selle kohta, mis on juba toimunud ja mida pole enam v\u00f5imalik vaadelda v\u00f5i testida. Laste puhul saame niimoodi infot nende senise arenguloo kohta.\u00a0<\/span><\/li>\n
  • K\u00fcsitledes saame infot ka selliste ps\u00fc\u00fchiliste n\u00e4htuste kohta, mis v\u00e4ga selgelt k\u00e4itumises ei pruugi v\u00e4ljenduda, nt\u00a0minapilt ja\u00a0enesehinnang, motivatsioon, huvid jne.\u00a0<\/span><\/li>\n
  • Info allikana ei pea kasutama ainult last vaid infot saab paljude inimeste k\u00e4est, kes lapsega kokku puutuvad.<\/span><\/li>\n
  • Intervjuud lapsega annavad olulist infot lapse enda arvamuste ja hoiakute kohta \u2013 kuidas suhtub hindamisprotsessi (kui motiveeritud on, kuidas suhtub tulemustesse), mida arvab enda edusammudest v\u00f5i kuidas ise oma probleemi n\u00e4eb. Intervjuu vanematega \u2013 kuidas nemad n\u00e4evad lapse probleemi, vanema teadmised lapse h\u00e4lbe v\u00f5i probleemi kohta, pere ressursid sekkumiseks, lapse k\u00e4itumist m\u00f5jutada v\u00f5ivad keskkondlikud tegurid, lapse arengulugu jne. Intervjuu \u00f5petajaga \u2013 milles probleem v\u00e4ljendub, millistes tingimustes, mis faktorid soodustavad, mis p\u00e4rsivad probleemi v\u00e4ljendumist, millised tugevused\/n\u00f5rkused avalduvad \u00f5ppet\u00f6\u00f6s.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n

    Meetodi piirangud<\/span><\/h2>\n
      \n
    • Arvestada tuleb sellega, et k\u00fcsitlemise teel saadud info ei pruugi peegeldada seda, kuidas tegelikult asjad on v\u00f5i mis tegelikult toimus vaid k\u00fcsitletava n\u00e4gemust ja arvamusi sellest. Seet\u00f5ttu ei ole see meetod sobilik nt oskuste uurimiseks.\u00a0<\/span><\/li>\n
    • Meetod eeldab k\u00f5ne valdamist ja seet\u00f5ttu peab olema ettevaatlik v\u00e4iksemate ja erivajadustega laste uurimisel, kelle verbaalsed vahendid on (veel) napid.\u00a0<\/span><\/li>\n
    • Saadava info t\u00f5esus ja usaldusv\u00e4\u00e4rsus s\u00f5ltub sellest, kuiv\u00f5rd sisulise ja usaldusliku kontakti uurija suudab luua. Kui lastel tekib t\u00f5rge uurijaga suhtlemise vastu, siis v\u00e4iksemad enamasti vaikivad ja suuremad annavad infot valikuliselt.\u00a0<\/span><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Meetodi olemus Infot saadakse kellegagi r\u00e4\u00e4kides, kasutades seejuures nii verbaalse kui mitteverbaalse suhtlemise v\u00f5imalusi. Seega, kui tahame midagi teada, siis saame seda kelleltki k\u00fcsida. K\u00fcsitlus v\u00f5ib olla \u00a0erineval m\u00e4\u00e4ral eelnevalt l\u00e4bi m\u00f5eldud. Nii on struktureeritud intervjuu t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ette paika …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":30,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/30"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}