{"id":6,"date":"2024-04-03T23:16:01","date_gmt":"2024-04-03T20:16:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/vaatlus\/"},"modified":"2024-04-03T23:16:03","modified_gmt":"2024-04-03T20:16:03","slug":"vaatlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/vaatlus\/","title":{"rendered":"Vaatlus"},"content":{"rendered":"

Meetodi olemus\u00a0<\/span><\/h2>\n

J\u00e4lgitakse\u00a0<\/span>lapsi ja nende tegutsemist. Vaadelda saab nii eelnevalt ettevalmistatud situatsioonis kui lapse loomulikus keskkonnas. \u00a0Esimesel juhul \u00a0valmistatakse ette mingi olukord, kuhu laps siis satub ja j\u00e4lgitakse tema tegutsemist, nt viiakse laps m\u00e4nguruumi, kus on veel m\u00f5ned lapsed v\u00f5i tekitatakse olukord, kus laps j\u00e4\u00e4b ilma tuttava t\u00e4iskasvanuta v\u00f5\u00f5rasse keskkonda. Teisel juhul j\u00e4lgitakse last tema loomulikus keskkonnas ilma lapse tegevusi suunamata. Vaatleja v\u00f5ib olla t\u00e4iesti k\u00f5rvalseisev isik, kes ainult registreerib lapse k\u00e4itumisi v\u00f5i lapsega samal ajal tegutsev t\u00e4iskasvanu. Vaatluse kui hindamismeetodi puhul on oluline, et uurijal oleks kindel plaan, mida j\u00e4lgida ning et n\u00e4htu kuidagi fikseeritakse. Seega peaks hindamiseks olema kava ja hindamisel saadud info tuleb protokollida. S\u00f5ltuvalt sellest, mida j\u00e4lgitakse, on protokollimise v\u00f5imalused erinevad. Lisaks v\u00f5ib kasutada ka videosalvestamist.<\/span><\/p>\n

Mida vaatlus v\u00f5imaldab?<\/span><\/h2>\n

Vaatlus\u00a0v\u00f5imaldab registreerida kindlaid k\u00e4itumisi, nende esinemissagedust, kestust ja vallandumis- ning vaibumismistingimusi. Samuti v\u00f5rrelda lapse k\u00e4itumist teiste lastega.<\/span>\u00a0<\/span>Nt annab\u00a0<\/span>vaatlus<\/span>\u00a0<\/span>infot,\u00a0<\/span><\/span>kuidas laps planeerib, otsustab, milline on tema t\u00e4helepanu, kuidas kasutab m\u00e4lu jmt ka v\u00e4ljaspool nende protsesside otsest uurimist;\u00a0<\/span>kuidas laps reageerib sotsiaalsele ja keskkondlikule stressile, nt kui tekivad lahkhelid teistega v\u00f5i kui keskkonnas on m\u00fcra;\u00a0<\/span>kuidas lapse k\u00e4itumine p\u00e4eva jooksul muutub. \u00a0<\/span><\/p>\n

Eelis teiste meetodite ees laste uurimisel<\/span><\/h2>\n
    \n
  • Annab \u00fclevaate lapse ja konkreetse keskkonna interaktsioonist \u2013 millised faktorid tingivad, s\u00e4ilitavad v\u00f5i v\u00f5imendavad probleemset k\u00e4itumist ning aitab planeerida sekkumist arvestades lapse igap\u00e4evaseid tegevusi, konkreetseid suhteid teistega ning probleemi leevendavaid asjaolusid.\u00a0<\/span><\/li>\n
  • Mida v\u00e4iksem on laps, seda enam avalduvad tema m\u00f5tlemine ja oskused otseselt k\u00e4itumises. Vanemaks saades \u00f5pivad lapsed m\u00f5tlema nii\u00f6elda vaimses plaanis ja nende m\u00f5ttek\u00e4ik ei pruugi enam k\u00e4itumises otseselt v\u00e4ljenduda. Nii v\u00f5ivad suuremad lapsed istuda ja m\u00f5elda, kuidas mingit probleemolukorda lahendada, samal ajal kui pisemad lapsed hakkavad kohe tegutsema ja katsetavad selle k\u00e4igus erinevaid lahendusv\u00f5imalusi.<\/span><\/li>\n
  • Ei eelda k\u00f5ne osalust ja sobib seega pisemate laste uurimiseks, kelle verbaalsed vahendid on veel napid ja kes ei saa nt koos uurijaga asjade \u00fcle arutleda. Kuna k\u00f5ne arengu probleemid on erivajadustega lastel \u00fcsna sagedased, siis sobib see meetod h\u00e4sti ka niisuguste laste uurimiseks.<\/span><\/li>\n
  • Erivajaduste kontekstis huvitavad meid ka laste k\u00e4itumuslikud ise\u00e4rasused ja need on k\u00f5ige vahetumalt hinnatavad just vaatluse teel.<\/span><\/li>\n
  • Kuiv\u00f5rd lapsed ei ole alati altid v\u00f5tma kontakti ja suhtlema\/tegutsema v\u00f5\u00f5raste t\u00e4iskasvanutega, siis on vaatlus hea meetod seet\u00f5ttu, et see ei eelda tingimata lapsega kontakti loomist.\u00a0<\/span><\/li>\n<\/ul>\n

    Meetodi piirangud<\/span><\/h2>\n
      \n
    • Raske on tagada objektiivsust. Erinevad hindajad v\u00f5ivad n\u00e4ha \u00fches ja samas situatsioonis erinevaid asju. Tulemusi v\u00f5ivad k\u00f5igutada hindaja hoiakud ja arvamused sellest, millised k\u00e4itumised on informatiivsed uuritava n\u00e4htuse seisukohast. Nt kui uuritakse agressiivset k\u00e4itumist, siis v\u00f5ib erinevatel uurijatel olla erinev arusaam sellest, milline k\u00e4itumine on agressiivne ja milline mitte. \u00a0<\/span><\/li>\n
    • Vead v\u00f5ivad tekkida t<\/span>ulemuste t\u00f5lgendamisel ja \u00fcldistamisel. Kuigi lapsed pakuvad tegutsedes vaatlejale palju infot, ei ole selle t\u00f5lgendamine ja taandamine ps\u00fc\u00fchilistele omadustele sugugi lihtne. Selleks peab uurija omama v\u00e4ga h\u00e4id teadmisi ps\u00fc\u00fchika ja k\u00e4itumise seoste kohta.\u00a0<\/span><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Meetodi olemus\u00a0 J\u00e4lgitakse\u00a0lapsi ja nende tegutsemist. Vaadelda saab nii eelnevalt ettevalmistatud situatsioonis kui lapse loomulikus keskkonnas. \u00a0Esimesel juhul \u00a0valmistatakse ette mingi olukord, kuhu laps siis satub ja j\u00e4lgitakse tema tegutsemist, nt viiakse laps m\u00e4nguruumi, kus on veel m\u00f5ned lapsed v\u00f5i …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":29,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/29"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}