{"id":5,"date":"2024-04-03T23:16:01","date_gmt":"2024-04-03T20:16:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/hindamise-meetodid\/"},"modified":"2024-04-03T23:16:03","modified_gmt":"2024-04-03T20:16:03","slug":"hindamise-meetodid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/hindamise-meetodid\/","title":{"rendered":"Hindamise meetodid"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"line-height: 1.6em;font-size: small\">Laste arengu hindamisel saab kasutada erinevaid meetodeid, mille abil infot koguda: <strong>vaatlust<\/strong>, <strong>kusitlust<\/strong>, <strong>testimist<\/strong> ja <strong>mitteformaalseid hindamisprotseduure<\/strong>. Meetodid on tegelikult samad, mida peadgoogikas ja ps\u00fchholoogias kasutatakse teaduslike teadmiste saamiseks inimeste k\u00e4itumise ja \u00f5ppimise kohta. Ka konkreetse lapse uurimisel saab just nende meetoditega vajalikku infot. Iga meetodi raames saab r\u00e4\u00e4kida konkreetsetest vahenditest, nt testimisel kasutatakse erinevaid intelligentsuse teste (Raveni Progresseeruvad Maatriksid; Wechsleri test jne) v\u00f5i m\u00e4lu teste v\u00f5i isiksuse teste. K\u00f5igi meetodite ja vahendite\u00a0<\/span><span style=\"line-height: 1.6em;font-size: small\">puhul on oluline k\u00fcsimus nende valiidsusest ja reliaablusest.\u00a0<\/span><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: small;line-height: 1.6em\"><strong>valiidsus<\/strong>\u00a0ehk kehtivus n\u00e4itab m\u00e4\u00e4ra, kuiv\u00f5rd antud uurimismeetod v\u00f5i vahend v\u00f5imaldab m\u00f5\u00f5ta just seda, mida m\u00f5\u00f5ta tahetakse. Et kui tahetakse uurida nt m\u00e4lu, siis mil m\u00e4\u00e4ral antud meetod m\u00f5\u00f5dab just m\u00e4lu, mitte muid ps\u00fc\u00fchilisi omadusi.\u00a0<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<div id=\"accordion\" class=\"accordion\">\n<h3><span style=\"font-size: small\"><a href=\"#\">M\u00f5tle! Miks tekib oht, et m\u00e4lu uurimiseks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud vahend v\u00f5ib uurida hoopis midagi muud?<\/a><\/span><\/h3>\n<div><span style=\"font-size: small\">Vihje: ps\u00fc\u00fchiliste protsesside omavaheline p\u00f5imumine.<\/span><\/div>\n<\/div>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: small;line-height: 1.6em\"><strong>reliaablus<\/strong> ehk usaldusv\u00e4\u00e4rsus n\u00e4itab m\u00e4\u00e4ra, kuiv\u00f5rd on tulemused korratavad ega s\u00f5ltu mingitest juhuslikest m\u00f5juritest. Et kui uurida m\u00e4lu t\u00e4na ja n\u00e4dala p\u00e4rast, ei saadaks vastandlikke tulemusi.\u00a0<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<div id=\"accordion\" class=\"accordion\">\n<h3><span style=\"font-size: small\"><a href=\"#\">M\u00f5tle! Millised m\u00f5jurid v\u00f5ivad uurimistulemusi moonutada?<\/a><\/span><\/h3>\n<div><span style=\"font-size: small\">Vihje: uuritavast tulenevad tegurid, uurijast tulenevad tegurid ja keskkonnast tulenevad tegurid.<\/span><\/div>\n<\/div>\n<p>Meetodi valiidsus ja reliaablus s\u00f5ltub selle teoreetilisest p\u00f5hjendatusest. Et mingit ps\u00fc\u00fchilist omadust m\u00f5\u00f5ta, peame teadma, mis see t\u00e4psemalt on, mis on tema roll ps\u00fc\u00fchikas, kuidas ta v\u00e4ljendub k\u00e4itumises ja mis m\u00f5jutab tema funktsioneerimist.\u00a0<span style=\"font-size: small\">\u00a0Ps\u00fchholoogiateadus on juba \u00fcle sajandi p\u00fc\u00fcdnud meid selle infoga varustada ja ps\u00fc\u00fchiliste omaduste uurimisel tuleb nende teadmistega arvestada. Uurimisvahendite v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisel peavad nende autorid eraldi kirjeldama protseduure, mille abil p\u00fc\u00fctakse saavutada aktsepteeritavat valiidsuse ja reliaabluse taset. Samas, laste uurimisel peab meeles pidama, et mida v\u00e4iksem on laps, seda raskem on saada igati\u00a0<\/span><span style=\"font-size: small;line-height: 1.6em\">reliaabset ja valiidset infot.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: small;line-height: 1.6em\">Teoreetiliselt on k\u00f5ik eelpool mainitud neli meetodit ps\u00fc\u00fchika uurimiseks v\u00e4ga vajalikud, kuid nende efektiivsus s\u00f5ltub siiski konkreetsest kasutajast \u2013 tema teadmistest ja oskustest. Hindaja peab olema v\u00e4ga hea ettevalmistusega nii ps\u00fc\u00fchiliste omaduste osas kui konkreetsete hindamisvahendite kasutamise ja tulemuste t\u00f5lgendamise osas. Mistahes hindamisvahendeid tuleb kasutada korrektselt, targalt ja vastutustundlikult, et mitte teha nende p\u00f5hjal lapsele kahjulikke otsuseid.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em;font-size: small\">Inimeste ps\u00fc\u00fchiliste omaduste hindamises eksisteerib\u00a0<strong>\u00a0<\/strong>kaks vastandlikku suunda: <strong>ps\u00fchhomeetriline<\/strong> ja <strong>impressionistlik<\/strong>. \u00a0Esimene v\u00e4\u00e4rtustab ranget objektiivsust, standardiseeritud vahendeid ja m\u00f5\u00f5tmist\u00e4psust. Teine v\u00e4\u00e4rtustab inimese anal\u00fc\u00fcsimist tervikuna, olulised on ka uurija muljed ning info kogumisel kasutatakse \u00e4ra ka sellised\u00a0 v\u00f5imalused, mille ps\u00fchhomeetriline suund k\u00f5rvale j\u00e4tab. Samas on alati oluline kriitiline suhtumine nii kogutud andmetesse kui info allikatesse. <\/span><\/p>\n<div id=\"accordion\" class=\"accordion\">\n<h3><span style=\"font-size: small\"><a href=\"#\">Mida arvad Sina? Erivajadustega laste arengu hindamise kontekstis on impressionistlik suund\u00a0ilmselt\u00a0pisut olulisem kui eakohase arenguga laste hindamisel. Miks see nii on?<\/a><\/span><\/h3>\n<div><span style=\"font-size: small\">Sellel on v\u00e4hemalt 2 p\u00f5hjust: esiteks on erivajadustega laste hindamiseks sobivaid vahendeid v\u00e4hem v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud kui eakohase arenguga lastele m\u00f5eldud vahendeid ja teiseks, isegi kui on nt hindamisvahend kuulmispuudega laste uurimiseks, siis konkreetse lapse individuaalsete ise\u00e4rasuste tuvastamiseks v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da sellest v\u00e4heks ning uurija peab olema v\u00e4ga t\u00e4helepanelik igasuguse t\u00e4iendava info suhtes, mida ta lapse kohta uurimise k\u00e4igus saab.<\/span><\/div>\n<\/div>\n<p><span style=\"font-size: small;line-height: 1.6em\">J\u00e4rgnevalt anal\u00fc\u00fcsitakse k\u00f5iki nelja hindamise meetodit ja nende sobivust laste uurimiseks.\u00a0<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Laste arengu hindamisel saab kasutada erinevaid meetodeid, mille abil infot koguda: vaatlust, kusitlust, testimist ja mitteformaalseid hindamisprotseduure. Meetodid on tegelikult samad, mida peadgoogikas ja ps\u00fchholoogias kasutatakse teaduslike teadmiste saamiseks inimeste k\u00e4itumise ja \u00f5ppimise kohta. Ka konkreetse lapse uurimisel saab just &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":28,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/28"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}