{"id":4,"date":"2024-04-03T23:16:01","date_gmt":"2024-04-03T20:16:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/hindamise-tuubid\/"},"modified":"2024-04-03T23:16:02","modified_gmt":"2024-04-03T20:16:02","slug":"hindamise-tuubid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/hindamise-tuubid\/","title":{"rendered":"Hindamise t\u00fc\u00fcbid"},"content":{"rendered":"

N\u00e4gime, et hindamisel v\u00f5ib kasutada erinevaid meetodeid. S\u00f5ltuvalt sellest, miks konkreetse lapse puhul hindamist teostatakse, eristatakse ka erinevaid hindamise t\u00fc\u00fcpe. \u00a0
<\/em><\/span><\/p>\n

Skriining- ehk s\u00f5eluuringud<\/span><\/h2>\n

viiakse l\u00e4bi lastega, kelle puhul on vaja otsustada, kas nad nt (a)\u00a0<\/span>sobivad teatud \u00f5petamisprogrammidesse,<\/span>\u00a0(b)\u00a0<\/span>vajavad t\u00f5en\u00e4oliselt \u00f5piabi v\u00f5i\u00a0<\/span>\u00a0(c)\u00a0<\/span>vajavad p\u00f5hjalikumat uurimist. Sellised uuringud on suhteliselt l\u00fchikesed ja neid viiakse sageli l\u00e4bi paljude lastega \u00fcheaegselt. Seet\u00f5ttu pole need uuringud enamasti v\u00e4ga ressursimahukad, kuid v\u00f5imaldavad k\u00e4tte saada otsustamiseks esmase info.\u00a0<\/span>Nt v\u00f5ib nii hinnata koolivalmidust. Midagi v\u00e4ga detailset sellistest uuringutest lapse kohta j\u00e4reldada ei saa. Otsused, mis sellise hindamise tulemuste p\u00f5hjal tehakse, ei peaks olema l\u00f5plikud, neid peaks saama mistahes hetkel \u00fcle vaadata.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kompleksne ehk diagnostiline hindamine<\/span><\/h2>\n

on lapse detailsem hindamine k\u00f5igis arenguvaldkondades (<\/span>nt. tunnetustegevus, akadeemiline v\u00f5imekus, k\u00f5ne, sotsiaalsed oskused jne)<\/span>, mis v\u00f5imaldab tuvastada lapse tugevad ja n\u00f5rgad k\u00fcljed. Nii saadakse k\u00e4tte lapse v\u00f5imete-oskuste profiil, mille alusel tehakse ettepanekuid sekkumiseks.\u00a0<\/span><\/p>\n

Fokusseeritud ehk probleemilahendushindamine<\/span><\/h2>\n

on \u00fcksikasjalik hindamine \u00fches kindlas valdkonnas. Sellise hindamise eelduseks on h\u00fcpotees lapse probleemide olemuse suhtes. N\u00e4iteks kahtlustatakse ATH-d v\u00f5i l\u00fchim\u00e4lu probleemi ja hinnataksegi spetsiifiliselt neid ps\u00fc\u00fchilisi omadusi.<\/span><\/p>\n

Rehabilitatsiooni prognoosimin<\/span>e<\/span><\/h2>\n

on etteulatuvalt lapse kohanemisv\u00f5ime hindamine sekkumisega kaasnevate muutuste korral.\u00a0<\/span>Sisuliselt on tegemist p\u00fc\u00fcdega n\u00e4ha ette, mis v\u00f5ib juhtuda, kui rakendatakse \u00fcht v\u00f5i teist sekkumise viisi. <\/span>Hinnatakse lapse v\u00f5imalikke reaktsioone uutele tingimustele v\u00f5i uuel viisil \u00f5petamisele ning potentsiaali probleemide \u00fcletamiseks.\u00a0<\/span><\/p>\n

Progressi hindamine<\/span><\/h2>\n

on sekkumisega kaasnev pidev muutuste hindamine, mida kasutatakse lapse edusammude ja sekkumisprotseduuride kasulikkuse anal\u00fc\u00fcsimiseks.<\/span><\/p>\n

\n

M\u00f5tle! Millist hindamise t\u00fc\u00fcpi kasutatakse k\u00f5ige ulatuslikumalt erivajaduste identifitseerimise k\u00e4igus?<\/a><\/span><\/h3>\n
Vihje \u2013 tugevad ja n\u00f5rgad k\u00fcljed.<\/span><\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

N\u00e4gime, et hindamisel v\u00f5ib kasutada erinevaid meetodeid. S\u00f5ltuvalt sellest, miks konkreetse lapse puhul hindamist teostatakse, eristatakse ka erinevaid hindamise t\u00fc\u00fcpe. \u00a0 Skriining- ehk s\u00f5eluuringud viiakse l\u00e4bi lastega, kelle puhul on vaja otsustada, kas nad nt (a)\u00a0sobivad teatud \u00f5petamisprogrammidesse,\u00a0(b)\u00a0vajavad t\u00f5en\u00e4oliselt \u00f5piabi …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":27,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/27"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}