{"id":10,"date":"2024-04-03T23:16:01","date_gmt":"2024-04-03T20:16:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/kokkuvote\/"},"modified":"2024-04-03T23:16:03","modified_gmt":"2024-04-03T20:16:03","slug":"kokkuvote","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/kokkuvote\/","title":{"rendered":"KOKKUV\u00d5TE"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-size: small\">Laste arengutaseme hindamisel saab kasutada nelja erinevat meetodit. K\u00f5igil neil on omad plussid ja miinused, millega tuleb reaalselt lapsi hinnates kindlasti arvestada. \u00a0Oma uuringu j\u00e4relduste usaldusv\u00e4\u00e4rsuse t\u00f5stmiseks on\u00a0<span style=\"line-height: 1.6em\">kasulik neid meetodeid kombineerida, mitte toetuda vaid \u00fchele. Ja tegelikult kehtib hindamisel \u00fcldine p\u00f5him\u00f5te, et <strong>\u00fche testi v\u00f5i \u00fclesande l\u00e4bi viimisest on v\u00e4he<\/strong> selleks, et teha p\u00f5hjapanevaid j\u00e4reldusi lapse oskuste ja v\u00f5imete kohta. \u00a0<\/span><\/span><\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 100%\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><span><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"50\" height=\"50\" class=\"alignnone wp-image-14\" style=\"float: left\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/66\/motle2.png\" title=\"motle2.png\" alt=\"motle2.png\">M\u00f5tle!<\/strong> <br>Millised k\u00e4sitletud hindamise meetodid esindavad pigem ps\u00fchhomeetrilise ja millised impressionistliku hindamise suuna p\u00f5him\u00f5tteid?<\/span><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p><span style=\"font-size: small\">Meetod v\u00f5ib olla kuitahes hea, aga kui seda valesti kasutada, siis adekvaatseid andmeid lapse taseme kohta ei saa. Seet\u00f5ttu on oluline, et <\/span><strong style=\"font-size: small;line-height: 1.6em\">hindajal oleks<\/strong><span style=\"font-size: small\"> v\u00e4hemalt <\/span><strong style=\"font-size: small;line-height: 1.6em\">korralik<\/strong><span style=\"font-size: small\"> <\/span><strong style=\"font-size: small;line-height: 1.6em\">teoreetiline<\/strong><span style=\"font-size: small\"> <\/span><strong style=\"font-size: small;line-height: 1.6em\">ettevalmistus<\/strong><span style=\"font-size: small\">, kuid eriti kasulik on <\/span><strong style=\"font-size: small;line-height: 1.6em\">praktiline v\u00e4lja\u00f5pe<\/strong><span style=\"font-size: small\">. Viimane on v\u00e4ltimatu eeltingimus paljude testide kasutamiseks.\u00a0<\/span><span style=\"font-size: small\">Hindamise tulemus s\u00f5ltub ka sellest, <\/span><strong style=\"font-size: small\">mida hindaja teab lapse arengust<\/strong><span style=\"font-size: small\"> <\/span><strong style=\"font-size: small\">ja hinnatavatest n\u00e4htustest<\/strong><span style=\"font-size: small\">. See on oluline tulemuste t\u00f5lgendamisel, mida isegi standardiseeritud testide puhul ei saa teha pealiskaudselt v\u00f5i automaatselt. Kokkuv\u00f5tteks, k\u00f5ige \u00f5igemaid tulemusi annab uuring, mille teostaja tunneb p\u00f5hjalikult uuritavat n\u00e4htust ja valdab k\u00f5rgel tasemel uurimismeetodeid, mida ta kasutab.\u00a0<\/span><\/p>\n<div id=\"accordion\" class=\"accordion\">\n<h3><span style=\"font-size: small\"><a href=\"#\">M\u00f5tle! Millise meetodi kasutamiseks on \u00f5petaja paremas positsioonis kui m\u00f5ni teine hindamisega tegelev spetsialist? Miks?<\/a><\/span><\/h3>\n<div><span style=\"font-size: small\">Vihje: lapsega koos oldud aeg.<\/span><\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Laste arengutaseme hindamisel saab kasutada nelja erinevat meetodit. K\u00f5igil neil on omad plussid ja miinused, millega tuleb reaalselt lapsi hinnates kindlasti arvestada. \u00a0Oma uuringu j\u00e4relduste usaldusv\u00e4\u00e4rsuse t\u00f5stmiseks on\u00a0kasulik neid meetodeid kombineerida, mitte toetuda vaid \u00fchele. Ja tegelikult kehtib hindamisel \u00fcldine &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":33,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/33"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidmeetod\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}