{"id":9,"date":"2024-04-03T23:16:04","date_gmt":"2024-04-03T20:16:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/kuulmispuudega-lapsed\/"},"modified":"2024-04-03T23:16:07","modified_gmt":"2024-04-03T20:16:07","slug":"kuulmispuudega-lapsed","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/kuulmispuudega-lapsed\/","title":{"rendered":"Kuulmispuudega lapsed"},"content":{"rendered":"\n\n\n
\"motle2.png\"Meenuta!<\/strong>
Milliseid raskusi tekitab lapsele kuulmispuue?<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

P\u00f5hiliseks, millega kuulmispuudega laste uurimisel peab arvestama, on nenden suhtlemise ise\u00e4rasused ja verbaalsed oskused. Suhtlemisviisi alusel jagunevad kuulmispuudega lapsed kaheks r\u00fchmaks \u2013 kurdid, kes suhtlevad viipekeeles ja kuulmislangusega lapsed, kes kasutades kuulmisabivahendeid suhtlevad s\u00f5nadega. Kurdi lapse uurimiseks on vajalik viipekeele oskus, kui seda pole, siis peab kasutama t\u00f5lgi abi. Kui pole p\u00e4ris selge, mida laps on v\u00f5imeline kuulma, siis tuleks uurimisel kasutada v\u00e4ga erinevaid suhtlemisviise veendumaks, et laps saab juhistest aru ning on v\u00f5imeline kaasa t\u00f6\u00f6tama \u2013 k\u00f5ne, viiped, zestid, pantomiim, kirjutamine, s\u00f5rmendamine, joonistamine.\u00a0<\/span><\/p>\n

Potentsiaalsed ohukohad kuulmislangusega laste uurimisel<\/h2>\n
    \n
  • Kuulmislangusega lapsed v\u00f5ivad k\u00e4ituda nagu t\u00e4helepanuprobleemiga lapsed \u2013 nad ei j\u00e4lgi uurijat ega t\u00e4ida tema korraldusi, nad v\u00f5ivad tormata ruumis ringi ja uudistada seal erinevaid m\u00e4nguasju, nad v\u00f5ivad j\u00e4tta \u00fclesandeid pidevalt pooleli jne.\u00a0<\/span>\u00a0Seda juhtub enamasti siis, kui laps ei kasuta kuulmisabivahendeid, mist\u00f5ttu temani j\u00f5udvad helid on l\u00fcnklikud ja tekitavad temas segadust ning ta ei m\u00f5sita, mida temalt oodatakse.<\/li>\n
  • Kuulmislangusega laste k\u00e4itumine v\u00f5ib j\u00e4tta mulje intellektipuudest \u2013 nad ei pruugi m\u00f5ista neile antud juhiseid ja v\u00f5ivad seet\u00f5ttu tegutseda juhuslikult.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
    \"motle2.png\"Meenuta!<\/strong>
    Kuidas on omavahel seotud kuulmislangus ja vaimne v\u00f5imekus?<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

    Soovitusi kuulmislangusega laste uurimiseks<\/h2>\n

    P\u00fc\u00fca v\u00e4lja selgitada, millisel tasemel laps kuuleb ja kuidas ta suhtleb (verbaalne kommunikatsioon v\u00f5i viiped). K\u00fcsi seda eelnevalt lapsevanematelt v\u00f5i j\u00e4lgi last tema loomulikus keskkonnas. Nii saad infot laiemalt ka selle kohta,\u00a0kuidas laps m\u00f5istab juhiseid erinevates tingimustes \u2013 \u00fcks-\u00fcheses suhtlusolukorras, kui ruumis on palju lapsi, kui lapsed r\u00e4\u00e4givad l\u00e4bisegi jne.\u00a0<\/span><\/p>\n

    Enne, kui asud lapsega t\u00f6\u00f6tama, veendu, et tal on olemas vajalikud kuulmisabivahendid ning et need on t\u00f6\u00f6korras ja sisse l\u00fclitatud.<\/p>\n

    Kuna kuulmislangusega lapsed toetuvad info hankimisel n\u00e4gemismeelele enam kui kuuljad lapsed, siis peab sellega arvestama ka uurimissituatsioonis \u2013 lapsed v\u00f5ivad otsida oma soorituse \u00f5igsuse kohta vihjeid uurija n\u00e4oilmest v\u00f5i liigutustest. Uurija peab olema teadlik oma n\u00e4ov\u00e4ljendustest ja sellest, millist infot ta nende kaudu lapsele v\u00f5ib edastada. Ka kannatamatus v\u00f5ib n\u00e4ost p\u00e4ris h\u00e4sti v\u00e4lja paista ning kuulmislangusega lapsed v\u00f5ivad selle kiirelt \u00fcles leida. Just kuulmislangusega lapsi uurides peab h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5tlema, kas kiita v\u00f5ib ka \u00f5igete vastuste eest, sest kui seda ei peaks tegema, siis tuleb oma miimikat v\u00e4ga h\u00e4sti kontrollida.\u00a0<\/p>\n

    Kuigi kuulmislangusega lapsed v\u00f5ivad j\u00e4tta mulje, et nad said juhistest aru, siis l\u00e4hemal uurimisel ei pruugi see nii olla. Tagamaks seda, et laps v\u00f5imalikult h\u00e4sti korraldusi m\u00f5istaks, tuleb veenduda, et laps j\u00e4lgib uurijat, mitte ei vaata juhiste andmise ajal kuhugi mujale. K\u00f5nelda tuleb selgelt, optimaalse valjusega ja samas v\u00f5imalikult loomulikult. Lapsega suheldes tuleb veenduda, et miski ei takistaks lapsel j\u00e4lgimast uurija suuliigutusi \u2013 \u00e4ra pane juhuslikult k\u00e4tt v\u00f5i m\u00f5nd paberit suu ette ja veendu, et Su n\u00e4gu oleks valgustatud, mitte et valgus langeb selja tagant.<\/p>\n

    Kuulmislangusega laste uurimisel on soovitav\u00a0<\/span>kasutada selliseid uurimisvahendeid, kus laps peab midagi f\u00fc\u00fcsiliselt tegema, mitte suuliselt vastama.<\/span>\u00a0See n\u00e4itab lapse tegelikke oskusi vahetumalt ja v\u00e4hendab v\u00f5imalust, et lapse vastused j\u00e4\u00e4vad tema v\u00e4heste verbaalsete v\u00f5imete taha. \u00a0<\/span><\/p>\n

    Standardiseeritud testide kasutamine v\u00f5ib olla problemaatiline, sest neis on enamasti v\u00e4ga suur osa verbaalsel infol \u2013 nii juhised kui vastamine on sageli verbaalsed.\u00a0<\/span>Kuuljate laste jaoks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud standardiseeritud testid <\/span>ei anna \u00f5iget pilti kuulmislangusega laste v\u00f5imetest, sest kui lapsed ei saa t\u00e4pselt aru, mida teha v\u00f5i ei vasta seet\u00f5ttu, et ei saa suuliselt k\u00f5nelda, siis ei v\u00e4ljenda tulemus mitte lapse tegelikke v\u00f5imeid vaid v\u00e4heseid verbaaleid oskusi. P\u00f5him\u00f5tteliselt iga test, mis kasv\u00f5i osaliselt on \u00fcles ehitatud verbaalsele kommunikatsioonile, seab kuulmispuudega lapsed teistega v\u00f5rreldes ebasoodsasse olukorda ning nende tulemused pole teiste lastega v\u00f5rreldavad samadel alustel.\u00a0<\/span>Standardiseeritud testide kasutamisel tuleks muuta testi esitamise tingimusi \u2013 v\u00e4hem s\u00f5nu, rohkem zeste, n\u00e4idata ette, teha koos m\u00f5ned n\u00e4idis\u00fclesanded, lisada m\u00f5ned tr\u00fckitud s\u00f5nakaardid jne. Samas, kui standardiseeritud testi l\u00e4biviimise tingimusi muuta, siis tuleb arvestada, et ka l\u00f5ppskoorid ei ole p\u00e4ris \u00fcks-\u00fcheselt v\u00f5rreldavad testinormidega. See t\u00e4hendab tegelikult enam sisulist lapse soorituse anal\u00fc\u00fcsi.\u00a0<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Meenuta! Milliseid raskusi tekitab lapsele kuulmispuue? P\u00f5hiliseks, millega kuulmispuudega laste uurimisel peab arvestama, on nenden suhtlemise ise\u00e4rasused ja verbaalsed oskused. Suhtlemisviisi alusel jagunevad kuulmispuudega lapsed kaheks r\u00fchmaks \u2013 kurdid, kes suhtlevad viipekeeles ja kuulmislangusega lapsed, kes kasutades kuulmisabivahendeid suhtlevad s\u00f5nadega. …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":44,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/44"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}