{"id":6,"date":"2024-04-03T23:16:04","date_gmt":"2024-04-03T20:16:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/autismiga-lapsed\/"},"modified":"2024-04-03T23:16:07","modified_gmt":"2024-04-03T20:16:07","slug":"autismiga-lapsed","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/autismiga-lapsed\/","title":{"rendered":"Autismiga lapsed"},"content":{"rendered":"<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 100%\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"50\" height=\"50\" class=\"alignnone wp-image-19\" style=\"float: left\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/67\/motle2.png\" title=\"motle2.png\" alt=\"motle2.png\"><strong>Meenuta!<\/strong> <br>Millised on autismiga laste k\u00e4itumisise\u00e4rasused?<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em\">Autismiga laste uurimise p\u00f5hiliseks raskuseks on ilmselt see, et need lapsed ei ole huvitatud kontaktist ega koostegutsemisest. K\u00f5ne arengu probleemide t\u00f5ttu on neil raske m\u00f5ista suulisi juhiseid, samuti ei ole j\u00e4ljendamine nende tugevam k\u00fclg, mist\u00f5ttu ka \u00fclesande ette n\u00e4itamine ei pruugi anda soovitud tulemusi. Tavalised v\u00f5tted, mida uurijad kasutavad laste julgustamiseks, nagu nt naeratus, ei oma nende laste juures oodatud m\u00f5ju.<\/span><\/p>\n<h2>Kogu infot lapse suhtlemisoskuste kohta<\/h2>\n<p>Autismiga laste puhul on see eriti oluline v\u00e4hemalt kahel p\u00f5hjusel. \u00dchest k\u00fcljest on suhtlemisraskused neile lastele v\u00e4ga iseloomulikud ja samas ilma suhtlemiseta ei ole uuringu \u00f5nnestumine t\u00f5en\u00e4oline, mist\u00f5ttu tuleb kontakti loomise nimel kindlasti vaeva n\u00e4ha. \u00a0Teisest k\u00fcljest erinevad need lapsed \u00fcksteisest v\u00e4ga oluliselt oma suhtlemisviiside poolest, mist\u00f5ttu ei saa l\u00e4htuda mingist \u00fcldisest teadmisest, et k\u00f5ik autismiga lapsed suhtlevad just mingil kindlal viisil ja uurima minnes saab sellest l\u00e4htuda. M\u00f5istlik on k\u00fcsida vanematelt konkreetse lapse suhtlemisoskuste ja -ise\u00e4rasuste kohta v\u00f5i koguda neid andmeid vaatluse teel. Keskenduda tuleks j\u00e4rgmisele infole:\u00a0<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em\">mil m\u00e4\u00e4ral suudab laps j\u00e4rgida lihtsaid juhiseid, nt vaata siia!, kuula!, n\u00e4ita mulle \u2026! jne?<\/span><\/li>\n<li>kas laps suudab reageerida uurija k\u00fcsimustele vastates \u201cjah\u201d v\u00f5i \u201cei\u201d?<\/li>\n<li>milliseid kommunikatsioonivahendeid laps m\u00f5istab ja\/v\u00f5i kasutab \u2013 s\u00f5nad, zestid, viiped, piktogrammid?<\/li>\n<li>kas laps oskab lugeda?<\/li>\n<li>kas lapsel on mingeid ainult temale omaseid reageerimisviise teiste inimestega suheldes?<\/li>\n<\/ul>\n<p>Vaatluse teel v\u00f5iks j\u00e4lgida, kuidas suhtlevad lapsega talle tuttavad inimesed ning ka ise uurimisel selliseid v\u00f5tteid kasutada.<\/p>\n<h2>Soovitusi autismiga laste uurimiseks<\/h2>\n<p>Autismiga lastele on iseloomulik vaimse arengu h\u00e4irumine, mist\u00f5ttu tuleks uurimisel kasutada vahendeid, mis sobivad kronoloogilise vanuse m\u00f5ttes nooremate laste uurimiseks. V\u00f5ib osutuda vajalikuks uurimist alustada mitmeid aastaid noorematele lastele m\u00f5eldud \u00fclesannetest. Samas, Aspergeri s\u00fcndroomiga laste uurimisel v\u00f5ib olla vajadus teatud t\u00fc\u00fcpi \u00fclesanded valida just vanematele lastele m\u00f5eldute hulgast.<\/p>\n<p>Arvestades autismiga laste k\u00f5neprobleeme, peaks uurimisel kasutama \u00fclesandeid, mis v\u00f5imaldavad m\u00f5\u00f5ta eraldi k\u00f5nelisi oskusi ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud intellektuaalseid oskusi. Kui uurida nt lapse m\u00e4lu v\u00f5i m\u00f5tlemist k\u00f5ne vahendusel, saab oluliselt kehvemad tulemused kui \u00fclesannetes, kus k\u00f5ne osalus on viidud miinimumini.<\/p>\n<p>Omap\u00e4raste suhtlemisoskuste t\u00f5ttu on oht, et autismiga laste vastuseid ignoreeritakse v\u00f5i ei taibata uurimisel kasutada v\u00f5tteid, mis tunduvad olevat lapse arengust eespool. N\u00e4iteks v\u00f5ib l<span style=\"line-height: 1.6em\">apse verbaalsete oskuste arengu j\u00e4rjekord olla ebaootusp\u00e4rane. Nii v\u00f5ib n\u00e4iteks laps, kes ei r\u00e4\u00e4gi, osata lugeda. Kui n\u00fc\u00fcd otsustada tema verbaalse v\u00f5imekuse \u00fcle suulise k\u00f5ne p\u00f5hjal, ei pruugi tulla selle peale, et uurimisel saab toetuda lapse lugemisoskustele ehk kasutada kirjalikku k\u00f5net.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em\">Uurimisel v\u00f5ib segadust tekitada lapse kajak\u00f5ne. Tundub, nagu lapsed kasutavad seda t\u00e4iesti kontekstiv\u00e4liselt, kui otsustada \u00f6eldu sisu p\u00f5hjal. Samas on uuringud n\u00e4idanud, et kajak\u00f5net kasutades v\u00f5ib laps reageerida millelegi, mis hetkel toimub, kuigi teeb seda justkui t\u00e4iesti kontekstiv\u00e4liselt. Nii v\u00f5ib juhtuda, et uurija t\u00f5lgendab lapse kajak\u00f5net kui midagi, mis juhtus juhuslikult ja teha j\u00e4relduse, et laps ei m\u00f5istnud korraldust ega osanud \u00fclesannet t\u00e4ita. V\u00f5ib aga olla, et kajak\u00f5nega reageeris laps millelegi, mida ta m\u00f5istis, kuigi \u00fclesannet ta t\u00e4ita ei oska. Kuna aga kajak\u00f5ne tundub sedav\u00f5rd kontekstiv\u00e4line asi, siis pole midagi imestada, et seda t\u00f5lgendatakse pigem kui antud hetkest eemalviibimist.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Meenuta! Millised on autismiga laste k\u00e4itumisise\u00e4rasused? Autismiga laste uurimise p\u00f5hiliseks raskuseks on ilmselt see, et need lapsed ei ole huvitatud kontaktist ega koostegutsemisest. K\u00f5ne arengu probleemide t\u00f5ttu on neil raske m\u00f5ista suulisi juhiseid, samuti ei ole j\u00e4ljendamine nende tugevam k\u00fclg, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":41,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/41"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidlapsed\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}