{"id":14,"date":"2024-04-03T23:16:08","date_gmt":"2024-04-03T20:16:08","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/koolivalmiduse-hindamine\/"},"modified":"2024-04-03T23:16:12","modified_gmt":"2024-04-03T20:16:12","slug":"koolivalmiduse-hindamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/koolivalmiduse-hindamine\/","title":{"rendered":"Koolivalmiduse hindamine"},"content":{"rendered":"<p>Seoses \u00fcleminekuga lasteaiast kooli muutub laste p\u00f5hitegevuse t\u00fc\u00fcp, mille l\u00e4bi nad uusi oskusi ja teadmisi omandavad. Kui lasteaias on selleks m\u00e4ng v\u00f5i m\u00e4ngulised tegevused, siis koolis juba hoopis formaalsemad \u00f5ppimistegevused. Selline \u00fcleminek eeldab lastelt teatud arengutaset ja k<span style=\"line-height: 1.6em\">ehtiv koolieelsete lasteasutuste \u00f5ppekava paneb lasteaedadele kohustuse seda hinnata. Samuti on lasteaedadel kohustus koolivalmiduse hindamise tulemused fikseerida koolivalmiduskaardil, mis lapsevanema vahendusel edastatakse kooli. <em>Siinkohal m\u00e4rkus, et praegusel ajal\u00a0<\/em><\/span><em style=\"line-height: 1.6em\">pole\u00a0<\/em><em style=\"line-height: 1.6em\">koolidel siiski kohustust seda kaarti vastu v\u00f5tta ja seega pole ka lapsevanematel kohustust seda kaarti kooli edastada.<\/em><\/p>\n<h2><span style=\"line-height: 1.6em\">Mida hinnatakse ehk k\u00fcsimus koolivalmiduse olemusest?<\/span><\/h2>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em\">Koolivalmidus on kogum kognitiivseid, sotsiaalseid ja f\u00fc\u00fcsilisi oskusi, mis aitavad lapsel \u00fcle minna m\u00e4nguliselt p\u00f5hitegevuselt formaalsele \u00f5ppimisele. Kuna viimane eeldab p\u00e4ris kindlasti kognitiivset valmisolekut, on oht, et koolivalmiduses n\u00e4haksegi p\u00f5hiliselt kognitiivseid oskusi, mis peegelduvad selles, kuiv\u00f5rd oskab laps lugeda, arvutada v\u00f5i kirjutada. Siiski ei ole need oskused ainsad, mida koolis vaja l\u00e4heb ja nii on v\u00e4ga oluline lapse tervis ja f\u00fc\u00fcsiline suutlikkus pikalt pingis istuda ja kooliteed k\u00e4ia nagu ka lapse sotsiaalsed oskused \u2013 teha koost\u00f6\u00f6d v\u00f5\u00f5ra t\u00e4iskasvanuga, alluda juhistele, mida jagatakse tervele klassile, suhelda klassit\u00e4e v\u00f5\u00f5raste lastega jne. Koolivalmidusest saab t\u00e4psemalt lugeda nt E.Kulderknupu koostatud raamatust \u201cLaps on peagi koolilaps\u201d.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em\"><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e148e94023b-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e148e94023b-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e148e94023b-collapse\">M\u00f5tle! Kas koolivalmidus t\u00e4hendab vaid lapse valmisolekut kooliks v\u00f5i peab ka kool olema valmis konkreetse lapse \u00f5petamiseks?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e148e94023b-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e148e94023b-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">T\u00e4nap\u00e4eva koolivalmiduse m\u00f5istes on k\u00fcll t\u00e4htis koht sellel, kui valmis on laps kooliks, kuid samav\u00f5rra t\u00e4htis on see, kuidas koolieelne \u00f5petus on last kooliks ette valmistanud ning kuidas kool toetab lapse kohanemist uute \u00f5ppimistingimustega. Seega, lapse valmisolek s\u00f5ltub k\u00fcll tema v\u00f5imetest, kuid v\u00f5imete realiseerumine s\u00f5ltub omakorda keskkonnast.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/span><\/p>\n<h2><span style=\"line-height: 1.6em\">Millal hinnatakse?<\/span><\/h2>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em\">Koolivalmidust hinnatakse 5-8-aastastel lastel. <\/span><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em\">5-aastaste laste puhul saame r\u00e4\u00e4kida kujuneva koolivalmiduse hindamisest, mis ei m\u00f5\u00f5da mitte koolimineku hetkeks vajalikke oskusi-teadmisi, vaid p\u00fc\u00fcab ennustada, kas need p\u00e4devused paari aasta p\u00e4rast saavutatakse v\u00f5i on praeguste oskuste p\u00f5hjal ette n\u00e4ha, et lapsel v\u00f5ivad tekkida raskused. Selline hindamine aitab leida lapsed, kellega tuleb teha spetsiifilisemat t\u00f6\u00f6d, et nad 7-aastaseks saades saavutaksid koolivalmiduse.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em\">Koolivalmidust selle s\u00f5na k\u00f5ige otsesemas t\u00e4henduses hinnatakse lasteaia viimases r\u00fchmas, ehk 6-7-aastastel lastel. M\u00f5istlik on seda teha juba s\u00fcgisel, et t\u00e4psustada iga lapse puhul valdkonnad, mille osas koolivalmiduse kujunemist toetada. Laste puhul, kelle oskused-teadmised j\u00e4\u00e4vad selles hindamises teistest oluliselt maha, tuleks hakata m\u00f5tlema, millised v\u00f5imalused on neil kevadel oma haridusteed j\u00e4tkata \u2013 kas k\u00e4ia veel aasta lasteaias v\u00f5i minna k\u00fcll kooli, kuid sellisesse eriklassi v\u00f5i erikooli, mis tema arengut k\u00f5ige paremini toetaks. Siin on vajalik ka piisavalt varane vanemate n\u00f5ustamine nende v\u00f5imaluste osas, et neile j\u00e4\u00e4ks aega kevadel otsuse tegemiseks ennast vajaliku infoga kurssi viia. \u00a0\u00a0<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em\">8-aastaste laste koolivalmiduse hindamisest r\u00e4\u00e4gime just nende laste puhul, kes on saanud lisa-aasta lasteaias k\u00e4imiseks. Kuigi kooliminekuga enam viivitada ei saa, on lasteaeda l\u00f5petavale lapsele tarvis t\u00e4ita koolivalmiduskaart ehk ikkagi tuleb anda hinnang ka nende laste koolivalmidusele. V\u00f5imalik, et ka lisa-aasta j\u00e4rel ei ole laps valmis \u00f5ppima tavakoolis ja sel juhul alustab ta oma kooliteed nt lihtsustatud \u00f5ppekava alusel kas eriklassis v\u00f5i erikoolis. <\/span><\/li>\n<\/ul>\n<h2><span style=\"line-height: 1.6em\">Kes hindavad?<\/span><\/h2>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em\">Eakohase arenguga laste koolivalmiduse hindamisega tegelevad lasteaia \u00f5petajad, erivajadustega laste koolivalmiduse kohta annavad oma hinnangu ka lasteaia tugispetsialistid (I tasand). Laste puhul, kelle osas lasteaia \u00f5petajad, tugispetsialistid v\u00f5i lapsevanemad n\u00e4evad, et \u00a0laps ei saavuta \u00f5igeks ajaks koolivalmidust, lisandub hindamisprotsessi ka kooliv\u00e4line n\u00f5ustamismeeskond (II tasand). Just n\u00f5ustamismeeskonnal on p\u00e4devus soovitada lapsele koolivalmiduse saavutamiseks \u00fchte lisa-aastat lasteaias v\u00f5i soovitada k\u00fcll kooliminekut, kuid seda eri\u00f5petuse tingimustes (erikoolis v\u00f5i -klassis). Ka eakohasest kiirema arenguga laste koolivalmiduse hindamises osaleb n\u00f5ustamismeeskond, ilma kelle soovituseta ei saa laps alustada kooliteed aasta varem, kui ta vanuse j\u00e4rgi peaks.\u00a0<\/span><\/p>\n<h2><span style=\"line-height: 1.6em\">Kuidas hinnatakse?<\/span><\/h2>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em\">Koolivalmiduse hindamist v\u00f5ib k\u00e4sitleda lasteaias l\u00e4biviidava pideva hindamise loogilise l\u00f5puna. Koolieelse lasteasutuse riiklikus \u00f5ppekavas on toodud 6-7-aastaste laste oskuste tase. Et lasteaia l\u00f5puks sellele tasemele j\u00f5uda tehakse \u00a0lastega t\u00f6\u00f6d k\u00f5igi aastate v\u00e4ltel ja lasteaia \u00f5ppekavas fikseeritakse iga r\u00fchma l\u00f5petamisel eeldatavad oskused-teadmised. Pidev hindamine annab jooksvat infot nende p\u00e4devuste saavutamise kohta ning kui lapsed j\u00f5uavad lasteaia viimas(t)esse r\u00fchma(desse), siis ongi see info tegelikult olemas. Sellisel viisil koolivalmiduse hindamine eeldab aga seda, et lasteaedades oleks iga r\u00fchma l\u00f5petamisel oodatavad tulemused \u00f5ppekavas korralikult fikseeritud.\u00a0<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em\">Teisalt v\u00f5ib koolivalmidust ka eraldi hinnata, sel juhul on kasulik see l\u00e4bi viia s\u00f5eluuringuna, mis hindab kooliks vajalike oluliste oskuste olemasolu. Selliseks hindamiseks on Eestis viimase ajal kasutatud nt. Kontrollitud Joonistamise Vaatluse Testi. See on r\u00fchmatest ja seda v\u00f5ivad l\u00e4bi viia lasteaia \u00f5petajad. Test hindab lapse teadmisi ja ka sotsiaalseid oskusi \u2013 nt seda, kuidas laps r\u00fchmatingimustes t\u00f6\u00f6tab.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Seoses \u00fcleminekuga lasteaiast kooli muutub laste p\u00f5hitegevuse t\u00fc\u00fcp, mille l\u00e4bi nad uusi oskusi ja teadmisi omandavad. Kui lasteaias on selleks m\u00e4ng v\u00f5i m\u00e4ngulised tegevused, siis koolis juba hoopis formaalsemad \u00f5ppimistegevused. Selline \u00fcleminek eeldab lastelt teatud arengutaset ja kehtiv koolieelsete lasteasutuste &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-14","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":54,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/14\/revisions\/54"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}