Laste arengu j\u00e4lgimine ja hindamine on oluline kohe, kui laps haridussusteemi j\u00f5uab, ehk juba lasteaias. Varajane hindamine v\u00f5imaldab koheselt rakendada vajalikke meetmeid, et lapse arengut toetada tema individuaalsetest vajadustest l\u00e4htuvalt. \u00a0<\/p>\n
Lasteaias on laste arengu hindamine plaanip\u00e4rane ja pidev protsess. \u00dcldine hindamine puudutab k\u00f5iki lapsi ja erivajaduste hindamine neid, kelle arengus on m\u00e4rgatud k\u00f5rvalekaldeid. Vastavalt koolieelse lasteasutuse riiklikule \u00f5ppekavale j\u00e4lgitakse ja hinnatakse lasteaias k\u00f5igi laste arengut, selleks kavandatakse ja viiakse l\u00e4bi hindamistegevused, millele j\u00e4rgneb kogutud info anal\u00fc\u00fcs. Kui selle protsessi k\u00e4igus m\u00e4rgatakse m\u00f5ne lapse arengus k\u00f5rvalekaldeid, siis on tarvis tuvastada, milles need k\u00f5rvalekalded seisnevad ja me r\u00e4\u00e4gime erivajaduste hindamisest. See kujutab endast \u00a0t\u00e4psemat ja suunatumat hindamist, mis peaks andma ammendava \u00fclevaate, millistes arenguvaldkondades esineb mahaj\u00e4\u00e4must, milliseid oskusi see puudutab ja kui t\u00f5sine see on, aga ka sellest, millised valdkonnad on suhteliselt paremini arenenud. Andekate laste puhul on vaja j\u00f5uda arusaamani, millised valdkonnad ja kui palju on eakaaslaste tasemest eespool. <\/span><\/p>\n Seega hinnatakse lasteaias pidevalt k\u00f5igi laste arengut ja k\u00f5rvalekallete m\u00e4rkamisel rakendatakse koheselt suunatumat hindamist. Kummagi hindamise sarnasusi ja erinevusi kajastab j\u00e4rgnev tabel, milles on v\u00e4lja toodud hindamisprotsessi tegevused ja nende j\u00e4rjekord.<\/span><\/p>\n JRK NR<\/strong><\/span><\/p>\n<\/td>\n TEGEVUS<\/strong>\u00a0<\/strong><\/span><\/p>\n<\/td>\n 1.<\/p>\n<\/td>\n Taustainfo kogumine<\/p>\n<\/td>\n Selles etapis koondatakse info, mis lapse kohta \u00fcldiselt teada on.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n \u00d5petajal on kasulik esimeste kontaktide k\u00e4igus lapsevanemalt k\u00fcsida, millist \u00f5petust laps on saanud enne lasteaeda tulekut \u2013 kas on k\u00e4inud m\u00f5nes teises lasteaias v\u00f5i on olnud kodus. See annab infot, millist oskuste-teadmiste taset enam-v\u00e4hem v\u00f5iks lapselt oodata. Esmase info kogumise variandina kasutatakse sageli k\u00fcsimustikku, mille t\u00e4idavad k\u00f5igi laste vanemad, kui lapsed lasteaias hakkavad k\u00e4ima.<\/p>\n<\/td>\n Enne, kui asuda lapse arengutaset t\u00e4psustama, m\u00f5eldakse l\u00e4bi, milliseid probleeme v\u00f5i vastupidi, tugevusi, on lapse arengus \u00fcldise hindamise k\u00e4igus seni t\u00e4heldatud.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n 2.<\/p>\n<\/td>\n Hindamis-tegevuste kavandamine<\/span><\/p>\n<\/td>\n Otsustatakse, mida ja kuidas hinnata ning valmistatakse ette uuringu kava. Viimast on mugav teha tabeli vormis, kuhu hindamise k\u00e4igus protokollitakse lapse sooritus, hindaja poolsed kommentaarid ja kokkuv\u00f5tted ning j\u00e4reldused.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n Lasteaia \u00f5ppekavas on kokku lepitud, millal ja milliste hindamistegevuste l\u00e4bi t\u00e4psustatakse iga lapse tugevad ja (suhteliselt) n\u00f5rgemad k\u00fcljed. \u00a0Samuti on lasteaias kokku lepitud uuringu kava vorm, mida nimetatakse nt vaatlusleheks v\u00f5i\u00a0 vaatlusplaaniks, millesse \u00f5petajad saavad t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus laste oskuste-teadmiste kujunemise kohta m\u00e4rkmeid teha. Lisaks \u00f5petajate t\u00f6\u00f6le reguleerib lasteaia \u00f5ppekava ka tugispetsialistide (nt logopeedi) rolli laste arengu hindamisel.<\/p>\n<\/td>\n Lapse puhul, kelle oskustes-teadmistes v\u00f5i k\u00e4itumises on t\u00e4heldatud probleeme, tuleb p\u00f5hjalikumalt kaaluda, kuidas teha kindlaks, milles t\u00e4psemalt probleem seisneb ja kuidas j\u00f5uda selle lapse oskuste ja v\u00f5imete taseme kirjelduseni. See t\u00e4hendab konkreetse lapse puhul l\u00e4bi m\u00f5tlemist, milliste arenguvaldkondade kohta on vaja p\u00f5hjalikumat infot koguda ning milliseid meetodeid seejuures rakendada \u2013 milliseid tegevusi v\u00f5i olukordi t\u00e4psemalt vaadelda, milliseid uurimis\u00fclesandeid lapsele esitada v\u00f5i kellelt ja mille kohta saaks infot k\u00fcsitlemise teel. Siin on eriti oluline kaasata hindamisse teisi lasteaia spetsialiste, sest k\u00f5igi arenguvaldkondade p\u00f5hjalikuks hindamiseks j\u00e4\u00e4b \u00f5petaja p\u00e4devusest v\u00e4heks.<\/p>\n EV lapse puhul tuleb kavandada ka arengukeskkonna kohta vajaliku info kogumine.<\/p>\n Kuna teiste lastega v\u00f5rreldes on EV laste hindamine detailsem, siis peaks ka neile m\u00f5eldud uuringu kava olema p\u00f5hjalikum. <\/em><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n 3.<\/p>\n<\/td>\n Hindamis-tegevuste l\u00e4biviimine<\/p>\n<\/td>\n Selles etapis toimub reaalselt info kogumine eelnevalt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud kava alusel ja saadud info protokollimine.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n Laste kohta on kasulik teha m\u00e4rkmeid igan\u00e4dalaselt (pidev hindamine). Kevadeti tehakse kogutud infost kokkuv\u00f5tted ning viiakse l\u00e4bi ka p\u00f5hjalikum hindamine selleks, et otsustada, kas aastaks seatud arengueesm\u00e4rgid said t\u00e4idetud.\u00a0 Kooli minevate lastega viiakse t\u00e4psem hindamine l\u00e4bi ka viimase aasta s\u00fcgisel, et selgitada v\u00e4lja koolivalmiduse kujunemise kitsaskohad.<\/p>\n<\/td>\n Kui \u00fcldise hindamise k\u00e4igus on m\u00e4rgatud probleeme, viiakse koheselt l\u00e4bi p\u00f5hjalikum hindamine.<\/p>\n S\u00f5ltuvalt sellest, mitut valdkonda, kui p\u00f5hjalikult ja kui paljusid spetsialiste kaasates t\u00e4psemalt uuritakse, v\u00f5ib selle etapi pikkus erinevate laste puhul oluliselt varieeruda.<\/p>\n Lapsega, kellel on EV juba m\u00e4\u00e4ratletud,\u00a0 on m\u00f5istlik igal s\u00fcgisel\u00a0 \u00f5ppetegevuse planeerimiseks t\u00e4psustada laste oskuste-teadmiste taset, mis v\u00f5rreldes kevadega v\u00f5ib olla oluliselt muutunud.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n 4.<\/p>\n<\/td>\n Saadud info anal\u00fc\u00fcs ja t\u00f5lgendamine<\/p>\n<\/td>\n See etapp toimub suuresti paralleelselt eelnevaga ja siin p\u00fc\u00fctakse kogutud infot anal\u00fc\u00fcsida selliselt, et tuleks v\u00e4lja lapse oskuste tase ja l\u00e4hima arengu tsoon<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n Kuna iga laps areneb veidi isemoodi, on k\u00f5igi laste oskuste-teadmiste kujundamisel vaja omada arusaama, mis tasemel see hetkel on. Kogutud info anal\u00fc\u00fcsil ja t\u00f5lgendamisel peaksid osalema k\u00f5ik vastava\u00a0 r\u00fchma \u00f5petajad, et lapse kohta tekkiv pilt oleks k\u00f5igil temaga igap\u00e4evaselt t\u00f6\u00f6tavatel pedagoogidel \u00fchesugune. See v\u00f5imaldab seada ka \u00fchiseid sihte lapse arendamiseks.\u00a0<\/p>\n<\/td>\n EV lapse puhul tuleb j\u00f5uda arusaamani,<\/p>\n *\u00a0 millised on p\u00f5hilised arendamist vajavad valdkonnad ja milliste oskuste kujunemist neis tuleb spetsiifiliselt toetada,<\/p>\n *\u00a0 millised\u00a0 arenguvaldkonnad on suhteliselt paremal tasemel,<\/p>\n * millist abi \u00f5petamisel rakendada.<\/p>\n Lisaks v\u00f5iks keskenduda selliste k\u00e4itumis-ise\u00e4rasuste anal\u00fc\u00fcsile, mis v\u00f5imaldaks t\u00e4psustada lapse erivajaduse t\u00fc\u00fcpi \u2013 kas tegemist v\u00f5ib olla nt. meelepuudega, intellekti arengu h\u00e4irega v\u00f5i leitakse hoopis autismile viitavaid jooni.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n 5.<\/p>\n<\/td>\n \u00d5ppe- ja kasvatus-tegevuste\u00a0 kavandamine<\/p>\n<\/td>\n Kui on teada, mille arendamisega tuleb spetsiifilisemalt tegelda, m\u00f5eldakse l\u00e4bi, mil viisil oleks seda k\u00f5ige parem teha. Mida ja kuidas muuta f\u00fc\u00fcsilises keskkonnas, kasutatavates vahendites ning \u00f5petaja tegevuses?<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n Ka selles etapis on oluline r\u00fchma pedagoogide \u00fchine arusaam sellest, mida ja kuidas teha, et k\u00f5igi laste individuaalsus saaks \u00f5ppe- ja kasvatustegevusi planeerides arvesse v\u00f5etud.\u00a0<\/p>\n<\/td>\n EV lapse puhul tuleb lisaks kaaluda, kas ja milliste tugispetsialistide abi ta vajab ja kuidas seda kindlustada. Just EV lapse puhul on \u00e4\u00e4rmiselt oluline k\u00f5igi spetsialistide \u00fchine arusaam lapse probleemi olemusest ja sellest, kuidas tema arengut toetada. Olukord, kus iga spetsialist k\u00fcll teeb midagi m\u00f5ne konkreetse valdkonna arendamiseks, aga kus need tegevused omavahel ei haaku ja mida r\u00fchma\u00f5petajate igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6 ei toeta, v\u00f5ib lapse jaoks kujuneda p\u00e4ris pingutavaks, aga kasu sellest on minimaalne. Hoopis enam kasu on sellest, kui erinevaid tegevusi kavandatakse v\u00e4hem, kuid nad k\u00f5ik on suunatud kindlate oskuste kujundamisele ja toetavad \u00fcksteist.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n 6.<\/p>\n<\/td>\n Vanemate n\u00f5ustamine<\/p>\n \u00a0<\/p>\n<\/td>\n Vanemate n\u00f5ustamine toimub enamasti arenguvestluste k\u00e4igus, mil lapsevanemaga jagatakse hindamise tulemusi, selgitatakse omapoolseid plaane lapse edasiseks arendamiseks ja seda, mida lapsevanemad saaksid kodus oma lapse toetamiseks teha.\u00a0<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n Arenguvestlusi on soovitav l\u00e4bi viia kevadel, mil tehakse kokkuvote aasta jooksul saavutatust ja seatakse sihid j\u00e4rgmiseks aastaks.<\/p>\n<\/td>\n Vanemaid teavitatakse hindamisel leitud erisustest\u00a0 ning selgitatakse, mida need lapse arengu ja \u00f5petamise seisukohast t\u00e4hendavad. Samuti suunatakse lapsevanemaid, kuidas leida lisainfot lapsel esinevate probleemide kohta. Kui peetakse vajalikuks konsultatsioone spetsialistidega v\u00e4ljaspool lasteaeda, siis arutatakse koos, kuidas seda korraldada.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n 7.<\/p>\n<\/td>\n Kavandatu elluviimine<\/p>\n<\/td>\n \u00d5petajate, tugispetsialistide ja lapsevanemate koost\u00f6\u00f6s kavandatud tegevused lapse arenguliste ise\u00e4rasuste arvestamiseks viiakse ellu. Rangelt v\u00f5ttes ei ole see enam hindamisprotsessi osa, vaid igap\u00e4evane \u00f5ppe-kasvatustegevus, mis arvestab juba lapse arengu erisusi (olgu need siis v\u00e4iksed v\u00f5i suured).<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n \u00a0<\/p>\n<\/td>\n V\u00e4ga oluline on tugispetsialistide juures \u00f5pitavate oskuste igap\u00e4evane harjutamine ja kinnistamine r\u00fchma\u00f5petajate juhendamisel. See eeldab muidugi tugispetsialistide ja r\u00fchma\u00f5petajate tihedat koost\u00f6\u00f6d.\u00a0 Paralleelselt pedagoogilise sekkumisega teostatakse ka progressi hindamist eesm\u00e4rgiga j\u00e4lgida, kas lapse edasij\u00f5udmine on ootusp\u00e4rane ja kas valitud sekkumismeetodid end \u00f5igustavad v\u00f5i peab neis midagi muutma.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n Palts, K.,\u00a0<\/span>H\u00e4idkind, P. (2013). Lapse arengu hindamine. Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. \u00a0<\/em>http:\/\/www.hm.ee\/index.php?0512221<\/a> \u00a0 \u00a0<\/p>\n Teise tasandi hindamist pakuvad Rajaleidja keskused. Keskustesse v\u00f5ivad p\u00f6\u00f6rduda:<\/p>\n <\/p>Meenuta! Millist t\u00fc\u00fcpi hindamine annab vastuse k\u00fcsimusele, millistes arenguvaldkondades esineb mahaj\u00e4\u00e4mus ja millised valdkonnad on suhteliselt paremini arenenud?<\/a><\/h3>\n
\n\n
\n \n \n K\u00d5IK LAPSED<\/strong><\/span><\/td>\n ERIVAJADUSTEGA LAPSED<\/strong><\/span><\/td>\n<\/tr>\n \n Laste arengutaseme j\u00e4lgimine ja hindamine<\/span><\/strong><\/td>\n Erivajaduste (EV) hindamine\u00a0koost\u00f6\u00f6s tugispetsialistidega<\/span><\/strong><\/td>\n<\/tr>\n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n \n Hindamise teine tasand<\/h2>\n
\n
\n