{"id":10,"date":"2024-04-03T23:16:08","date_gmt":"2024-04-03T20:16:08","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/sotsiaalsusteem\/"},"modified":"2024-04-03T23:16:12","modified_gmt":"2024-04-03T20:16:12","slug":"sotsiaalsusteem","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/sotsiaalsusteem\/","title":{"rendered":"Sotsiaals\u00fcsteem"},"content":{"rendered":"

Sotsiaals\u00fcsteemis tegeldakse laste arengu toetamisega rehabilitatsioonimeeskondade<\/strong> baasil, mis tegutsevad kas meditsiini- v\u00f5i haridusasutuste juures v\u00f5i on t\u00e4iesti iseseisvad. Rehabilitatsioonimeeskonnad on ellu kutsutud selleks, et hinnata kompleksselt isiku abivajadust ning pakkuda teenuseid, mis toetaks inimeste tervenemist v\u00f5i toimetulekut v\u00f5imalikult laiap\u00f5hjaliselt. Idee oli ka selles, et riigi poolt rahastatavad rehabilitatsiooniteenused vastaksid isiku individuaalsetele vajadustele ja tagaksid sel viisil k\u00f5ige optimaalsema toetuse. Et ei oleks nii, et n\u00e4gemispuudega isikud saavad k\u00f5ik \u00fchesuguseid teenuseid, mida k\u00f5ik nendest ei pruugi vajada ja m\u00f5ned neist vajaksid hoopis teisi teenuseid. Meeskondadesse kuuluvad\u00a0sotsiaalt\u00f6\u00f6taja<\/strong>,\u00a0arst<\/strong>,\u00a0e<\/strong><\/span>ripedagoog<\/strong>,\u00a0<\/span>logopeed<\/strong>\u00a0ja \u00a0<\/span>ps\u00fchholoog.<\/strong> Rehabilitatsiooniprotsessi algatab lapsevanem, kes p\u00f6\u00f6rdub vastavasse rehabilitatsiooniasutusse.<\/span><\/p>\n

Puude m\u00e4\u00e4ramine ja rehabilitatsiooniplaani koostamine<\/h2>\n
    \n
  1. Rehabilitatsioonimeeskonnad\u00a0<\/span>hindavad<\/span>\u00a0i<\/span>siku toimetulekut ja abivajadust ning annavad omapoolsed soovitused puude raskusastme m\u00e4\u00e4ramiseks. Puude raskusastme tuvastab Sotisaalkindlustusameti ekspertarst. Puude raskusastmeid on sotsiaalsusteemis kolm ja nendega m\u00e4\u00e4ratletakse isiku abivajadus selle baasil, kas abi vajatakse \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt, igal \u00f6\u00f6p\u00e4eval v\u00f5i v\u00e4hemalt korra n\u00e4dalas. Puue on selles kontekstis defineeritud kui inimese anatoomilise, f\u00fcsioloogilise v\u00f5i ps\u00fc\u00fchilise struktuuri v\u00f5i funktsiooni kaotus v\u00f5i k\u00f5rvalekalle. Puude raskusastme m\u00e4\u00e4rab rehabilitatsioonimeeskonna hinnangutele toetudes arstliku ekspertiisi komisjon v\u00f5i ekspertarst. Puude omistamisega tekib lapsel \u00f5igus saada igakuiselt puudega lastele m\u00f5eldud rahalist toetust, mis makstakse v\u00e4lja lapse vanemale.<\/span><\/li>\n
  2. Lisaks ettevalmistustele puude raskusastme m\u00e4\u00e4ramiseks, annavad rehabilitatsioonimeeskonnad hindamise tulemusena ka soovitused teenuste osas, mida laps v\u00f5iks vajada, et \u00a0tema toimetuleku- ja arenguv\u00f5imalused paraneksid. Meeskonna hinnangud ja soovitused vormistatakse ametliku dokumendina \u2013 isikliku rehabilitatsiooniplaanina.<\/span><\/li>\n<\/ol>\n

    Rehabilitatsiooniteenuste osutamine<\/h2>\n

    Kui lapsele on koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan, siis tekib tal \u00f5igus saada riigi poolt rahastatud teenuseid, mis plaanis sisalduvad. Rehabilitatsiooniasutused\u00a0<\/span>pakuvad eripedagoogilist, logopeedilist ja ps\u00fchholoogilist teenust, tegevusteraapiat ja f\u00fcsioteraapiat ning sotsiaalt\u00f6\u00f6taja n\u00f5ustamist. Lisaks konkreetsete teenuste v\u00f5imaldamisele\u00a0<\/span>juhendavad meeskonnad peresid\u00a0<\/span>rehabilitatsiooniplaani t\u00e4itmisel, et teenustest saadav kasu oleks v\u00f5imalikult maksimaalne ja\u00a0<\/span>pere jaoks<\/span>\u00a0<\/span>v\u00f5imalikult\u00a0<\/span>v\u00e4hese ressursikuluga.<\/span><\/p>\n

    Rehabilitatsiooniplaanid koostatakse teatud perioodi peale, mis laste puhul on 0,5 kuni 3 aastat. Perioodi pikkus s\u00f5ltub lapse probleemist. Selle aja jooksul v\u00f5ib siis laps saada etten\u00e4htud teenuseid, misj\u00e4rel hinnatakse tema abivajadust uuesti. Kui leitakse, et teenuseid tuleks j\u00e4tkata v\u00f5i soovitatakse uusi teenuseid, siis koostatakse j\u00e4rgmine rehabilitatsiooniplaan.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Sotsiaals\u00fcsteemis tegeldakse laste arengu toetamisega rehabilitatsioonimeeskondade baasil, mis tegutsevad kas meditsiini- v\u00f5i haridusasutuste juures v\u00f5i on t\u00e4iesti iseseisvad. Rehabilitatsioonimeeskonnad on ellu kutsutud selleks, et hinnata kompleksselt isiku abivajadust ning pakkuda teenuseid, mis toetaks inimeste tervenemist v\u00f5i toimetulekut v\u00f5imalikult laiap\u00f5hjaliselt. Idee …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":50,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/50"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evidkorraldus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}