{"id":22,"date":"2024-04-03T23:16:14","date_gmt":"2024-04-03T20:16:14","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eviddiferents\/individuaalne-abi\/"},"modified":"2024-04-03T23:16:18","modified_gmt":"2024-04-03T20:16:18","slug":"individuaalne-abi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eviddiferents\/individuaalne-abi\/","title":{"rendered":"Individuaalne abi"},"content":{"rendered":"

Erivajadustega lastele abi pakkumise k\u00f5ige esimene tasand on kohaldada nende \u00f5petamist tavar\u00fchma\/klassi tingimustes \u2013 teha midagi nende laste \u00f5petamisel teisiti kui teistega.\u00a0<\/p>\n\n\n\n
\"motle2.png\"M\u00f5tle!<\/strong> \u00a0
Mida saab \u00f5petaja teha erivajadustega laste \u00f5petamisel teisiti v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud laste \u00f5petamisega?<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Pakkuda t\u00e4iendavat tuge k\u00f5igis \u00f5pitegevuse etappides:<\/span><\/h2>\n
    \n
  • orienteerumisel \u00fclesandele<\/strong>. Suunata last uue tegevusega alustamisel \u2013 kuhu peab vaatama, mis vahendeid l\u00e4heb tarvis jne;<\/span><\/li>\n
  • \u00fclesande m\u00f5istmisel.<\/strong> Paluda lapsel oma s\u00f5nadega \u00f6elda, mida ta tegema peab ja kui vaja, siis t\u00e4psustada juhiseid;<\/span><\/li>\n
  • tegevuse kavandamisel<\/strong>. See on etapp, mis erivajadustega lastel v\u00f5ib sootuks vahele j\u00e4\u00e4da, mist\u00f5ttu on \u00f5petaja abi siin eriti teretulnud. \u00d5petaja abiga v\u00f5iks lapsed r\u00e4\u00e4kida etteulatuvalt, mida nad tegema hakkavad;<\/span><\/li>\n
  • sooritamisel<\/strong>. J\u00e4lgida, et laps p\u00fcsiks kavandatu raames ja sekkuda, kui midagi l\u00e4heb valesti;<\/span><\/li>\n
  • enesekontrollil<\/strong>. Ka see etapp kipub erivajadustega lastel meelest minema. N\u00fc\u00fcd tuleks \u00f5petaja abiga kontrollida tehtu \u00fcle ja veenduda, et k\u00f5ik l\u00e4ks nii nagu kavandatud. \u00d5petaja v\u00f5ib ka suunata last r\u00e4\u00e4kima tagasivaatavalt, mida sai tehtud ja kas see oli ikka see, mida sai enne kavandatud.\u00a0<\/span><\/li>\n<\/ul>\n

    Need etapid on \u00f5pitegevustes \u00fcsna universaalsed ja mida vanemaks lapsed saavad, seda iseseisvamalt nad hakkavad neid etappe l\u00e4bima. Nooremad lapsed vajavad suures osas \u00f5petaja suunamist ning selles m\u00f5ttes on erivajadustega laste abistamine nagu nooremate laste \u00f5petamine.<\/span><\/p>\n

    Suurendada t\u00e4iskasvanu osalust lapse tegevuses<\/h2>\n

    \u00d5petamisel osaleb \u00f5petaja alati mingis ulatuses lapse tegevuses ja mida vanemaks lapsed saavad, seda v\u00e4iksemaks \u00f5petaja osalus muutub. J\u00e4rgnevalt on toodud viisid, kuidas t\u00e4iskasvanu lapse tegevuses osaleb j\u00e4rjestatuna k\u00f5ige v\u00e4hesemast osalusest k\u00f5ige suuremani. \u00a0<\/p>\n

      \n
    • verbaalsed juhised<\/strong>. See t\u00e4hendab k\u00f5ige v\u00e4hemat osalust lapse tegevuses. \u00d5petaja annab ainult verbaalseid juhiseid v\u00f5i vihjeid ja \u00fclej\u00e4\u00e4nuga saab laps ise hakkama;<\/span><\/li>\n
    • n\u00e4idis<\/strong>. Kui suulised juhised last vajalikul m\u00e4\u00e4ral ei aita, siis on m\u00f5istlik anda n\u00e4idis. Selle all m\u00f5eldakse, et lapsele antakse ette valmis n\u00e4idis ja tema peab p\u00f5him\u00f5tteliselt samasuguse tegema. Seda saab palju kasutada nt t\u00f6\u00f6\u00f5petuse ja kunstitunnis, aga ka teoreetilisemates tundides, nagu matemaatika v\u00f5i emakeel.<\/span><\/li>\n
    • t\u00e4iskasvanu tegevuse matkimine<\/strong>. Kui ka n\u00e4idise etteandmisest pole oodatud kasu, siis teeb \u00f5petaja lapse n\u00e4hes vajaliku tegevuse ette ja palub lapsel samamoodi teha. V\u00f5rreldes eelmisega on t\u00f5husam, sest laps n\u00e4eb ka protsessi, kuidas tulemuseni j\u00f5utakse.<\/span><\/li>\n
    • t\u00e4iskasvanu teeb koos lapsega<\/strong>. Kui ka matkimine ei \u00f5nnestu, saab t\u00e4iskasvanu last aidata sel viisil, et teeb kogu protsessi l\u00e4bi koos lapsega.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n

      S\u00f5ltuvalt lapsest ja valdkonnast, mille oskusi parasjagu omandatakse, saab \u00f5petaja erivajadustega last aidata just sel viisil, et kui teised nt t\u00f6\u00f6tavad n\u00e4idise j\u00e4rgi, siis erivajadusega lapsele n\u00e4itab \u00f5petaja ka protsessi ette ehk laseb tal tegutseda matkides.\u00a0<\/p>\n

      Jagada \u00f5pitavad oskused-teadmised osadeks<\/h2>\n

      Kui eakohase arenguga laste \u00f5petamisel saab uusi oskusi \u00f5petada \u00fcsna terviklikult toetudes n\u00e4idisele, siis n\u00f5rgemate laste \u00f5petamisel v\u00f5ib osutuda vajalikuks kujundada igat uut oskust v\u00e4ikeste sammude kaupa<\/strong>.\u00a0Kui uus oskus on kujundatud, siis tuleb seda kindlasti ka harjutada ja kinnistada, muidu kipub see \u00fcsna kiirelt \u00a0ununema.\u00a0<\/p>\n

      Tugineda lapse arengulisele vanusele<\/span><\/h2>\n

      See on tegelikult k\u00f5ige \u00fcldisem reegel, millest l\u00e4htutakse \u00f5petamise j\u00f5ukohastamisel. See t\u00e4hendab, et kogu \u00f5petamine peaks l\u00e4htuma lapse arengulisest vanusest ja kuna erivajadustega lastel on see v\u00e4hemal v\u00f5i suurema m\u00e4\u00e4ral kronoloogilisest vanusest tagapool, siis peaks nende laste \u00f5petamine sarnanema vanuselt nooremate laste \u00f5petamisele. Suunised selles osas, mida \u00f5petamisel muuta, annab \u00fcldjoontes k\u00e4tte lapse juhtiv tegevus ja juhtiv tunnetusprotsess<\/strong> ning seda tema arengulisest vanusest l\u00e4htudes. Kuna need on eakaaslastega v\u00f5rreldes madalamad, siis on lastel raskusi verbaalse ja abstraktse info t\u00f6\u00f6tlemisel ning oma tegevuse juhtimisel. Sellest tulenevalt on enamasti vaja:<\/span><\/p>\n

        \n
      • v<\/span>\u00e4hendada verbaalsete juhiste, selgituste ja kirjelduste mahtu ning keerukust;<\/span><\/li>\n
      • kasutada tegevustes teiste lastega v\u00f5rreldes enam n\u00e4itlikke abivahendeid (reaalsed asjad, pildid, skeemid jne);\u00a0<\/span><\/li>\n
      • teadlikult suuremas ulatuses korraldada, reguleerida ja peegeldada lapse tegevusi.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n

        <\/h2>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        Erivajadustega lastele abi pakkumise k\u00f5ige esimene tasand on kohaldada nende \u00f5petamist tavar\u00fchma\/klassi tingimustes \u2013 teha midagi nende laste \u00f5petamisel teisiti kui teistega.\u00a0 M\u00f5tle! \u00a0Mida saab \u00f5petaja teha erivajadustega laste \u00f5petamisel teisiti v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud laste \u00f5petamisega? Pakkuda t\u00e4iendavat tuge k\u00f5igis \u00f5pitegevuse …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-22","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eviddiferents\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eviddiferents\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eviddiferents\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eviddiferents\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eviddiferents\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eviddiferents\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":68,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eviddiferents\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions\/68"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eviddiferents\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}