{"id":6,"date":"2025-09-01T14:21:59","date_gmt":"2025-09-01T11:21:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evadip\/?page_id=6"},"modified":"2025-10-23T15:01:05","modified_gmt":"2025-10-23T12:01:05","slug":"uurimisgrupp","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evadip\/uurimisgrupp\/","title":{"rendered":"Uurimisr\u00fchm"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Kaarel Piirim\u00e4e<\/strong>, projektijuht<\/p>\n\n\n\n

Kaarel Piirim\u00e4e on uusima aja kaasprofessor ajaloo ja arheoloogia instituudis. Doktorikraadi sai ta 2009. aastal Cambridge\u2019i \u00fclikoolis dissertatsiooni eest, mis k\u00e4sitles liitlaste suhteid ning Balti k\u00fcsimust Teises maailmas\u00f5jas. T\u00f6\u00f6 ilmus raamatuna \u201cRoosevelt, Churchill and the Baltic Question: Allied Relations during the Second World War\u201d (Palgrave Macmillan 2014, eesti keeles 2020. a.). Piirim\u00e4e on kirjutanud nii s\u00f5jaajaloo kui ideedeajaloo teemadel, kuid p\u00f5hihuviks on Balti riikide roll 20. sajandi rahvusvahelises ajaloos. Viimasel ajal on ta uurinud Eesti riigi naasmist rahvusvahelistesse suhetesse 1990. aastatel, samuti V\u00e4lis-Eesti aktivistide osalemist k\u00fclma s\u00f5ja aegses globaalses poliitikas. Piirim\u00e4e on juhtinud v\u00f5i osalenud Eesti teadusagentuuri, Euroopa Teadusn\u00f5ukogu, Soome akadeemia jpt projektides. Alates 2020. aastast on ta edukalt juhtinud mitut riigi rahastatud ja v\u00e4lisministeeriumi tellitud teadusprojekti Eesti v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitika ajaloost. Projektide k\u00f5rvalt kirjutab Piirim\u00e4e monograafiat Eesti rahvuslikust liikumisest, NSV Liidu kokkuvarisemisest ning Eesti \u201etagasip\u00f6\u00f6rdumisest L\u00e4\u00e4nde\u201c.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Mart Kuldkepp<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mart Kuldkepp on Eesti ja P\u00f5hjamaade ajaloo professor Londoni \u00dclikooli kolled\u017eis (UCL) Suurbritannias. Ta on t\u00f6\u00f6tanud k\u00fclalisprofessorina ka Tartu \u00dclikoolis ja Yale\u2019i \u00dclikoolis. Peamiselt uurib ta 20. sajandi L\u00e4\u00e4nemereregiooni poliitilist ja ideedeajalugu, keskendudes Eesti ja P\u00f5hjamaade vahelistel suhetele. 2024. aastal ilmus temalt monograafia \u201cP\u00f5hjamaine Eesti. Rahvusriigi s\u00fcnd\u201d, mis k\u00e4sitleb p\u00f5hjamaisuse idee m\u00f5ju Eesti iseseisvumisprotsessile, ning 2025. aastal populaarteaduslik \u201cSkandinaavia l\u00fchim ajalugu\u201d. Projektis on tema \u00fclesandeks tegelemine L\u00e4\u00e4nemeremaade N\u00f5ukogu problemaatikaga. Tema varasemate asjassepuutuvate publikatsioonide seas on \u201cBaltic Liberation First-Hand: The Pro-Baltic Shift in Swedish Diplomatic Reporting in 1989-1991\u201d, Scandinavian Journal of History, 2022, 47:3, 325-346 ning \u201cSwedish political attitudes towards Baltic independence in the short twentieth century\u201d, Ajalooline Ajakiri, 2016, 3\/4, 397-430.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Alar Streimann<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Alar Streimann \u00fchines Eesti v\u00e4listeenistusega 1991. aastal ja on alates sellest osalenud paljude Eesti v\u00e4lispoliitikas oluliste otsuste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel ja elluviimisel \u2013 kaubandusl\u00e4bir\u00e4\u00e4kijana 1990ndatel, peal\u00e4bir\u00e4\u00e4kijana Euroopa Liidu liitumisk\u00f5nelustel, suursaadikuna Rootsis, Prantsusmaal, Saksamaal, Euroopa N\u00f5ukogus, OECd-s jm. ning ka v\u00e4lisministeeriumi kantslerina. Viimased kaks aastat on Alar olnud Tartu \u00dclikooli Skytte Instituudi k\u00fclalis\u00f5ppej\u00f5ud ja Eesti esindaja Balti-P\u00f5hjamaade K\u00f5rgetasemelises N\u00f5ustajate Grupis, eesm\u00e4rgiga abistada Ukraina valitsust liitumisk\u00f5nelustel Euroopa Liiduga. Uurimisr\u00fchmas annab Alar praktilist n\u00f5u eesti v\u00e4lispoliitilise suuna kujunemise kohta 90ndatel aastatel ja anal\u00fc\u00fcsib tegevusi, mis viisid liitumisele Euroopa Liiduga.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Timo Aava<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Timo Aava on uusima aja teadur ajaloo ja arheoloogia instituudis. Aaval on doktorikraad Viini \u00dclikoolist (2023). Tema peamised uurimishuvid on m\u00f5ttelugu ja poliitiline ajalugu 20. sajandil. Ta on uurinud v\u00e4hemusrahvuste \u00f5iguste teooriat ja praktikat Austria-Ungari impeeriumis, Romanovi impeeriumis ning s\u00f5dadevahelises Eestis, samuti rahvusvahelisi organisatsioone nagu Rahvasteliit. Oma teaduskarj\u00e4\u00e4ri jooksul on Aava olnud uurija Viini \u00dclikoolis, Jeruusalemma Heebrea \u00dclikoolis, Yale\u2019i \u00dclikoolis ja Harvardi \u00dclikoolis.\u00a0K\u00e4esolevas projektis uurib Aava Eesti liitumist \u00dchinenud Rahvaste Organisatsiooniga.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Thomas Michael Linsenmaier<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Thomas Linsenmaier (MA, Berliini Vaba \u00dclikool) on rahvusvaheliste suhete anal\u00fc\u00fctik Johan Skytte poliitikauuringute instituudis, kus ta praegu kirjutab doktorit\u00f6\u00f6d piirkondlike rahvusvaheliste \u00fchiskondade ja korra saatuse kohta k\u00fclma s\u00f5ja j\u00e4rgses Euroopas. Tema laiemad uurimisvaldkonnad h\u00f5lmavad rahvusvaheliste suhete teooriat, rahvusvahelist korda, norme ja normide d\u00fcnaamikat maailmapoliitikas ning L\u00e4\u00e4nemere piirkonna poliitilist d\u00fcnaamikat. Tema varasemate publikatsioonide hulka kuuluvad: \u201cThe United States and the Entry of the Baltic States into International Society\u201d (2024) ja \u201cThe Baltic Sea Region: Practicing Security at the Overlap of the European and the Post-Soviet Society of States\u201d (2016).<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Robert Varik<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Robert Varik on doktorant Euroopa \u00dclikooli Instituudis Itaalias. Tema peamine uurimisteema on 20. sajandi alguse Eesti, Venemaa ja Euroopa m\u00f5ttelugu, t\u00e4psemalt periood 1905. aasta revolutsioonist I maailmas\u00f5jani. Samuti on ta uurinud haritlaste kohanemist N\u00f5ukogude v\u00f5imuga 1940. aastal. Oma karj\u00e4\u00e4ri jooksul on ta ennast t\u00e4iendanud Freiburgi ja Berliini \u00fclikoolides. K\u00e4esolevas uurimisr\u00fchmas keskendub Robert Varik Eesti liitumisele ja kohanemisele Euroopa N\u00f5ukogus 1990. aastate alguses.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Helena Eglit<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Helena Eglit on k\u00fclalisuurija Washingtoni \u00fclikooli Skandinaavia uuringute osakonnas (2024-2025). Eglit l\u00f5petas 2024. aastal Stanfordi \u00fclikooli Ida-Euroopa regiooniuuringute magistriprogrammi Francis Fukuyama juhendamisel. Tema ekspertiis lasub Venemaa v\u00e4lispoliitika, h\u00fcbriids\u00f5ja ja k\u00fcberohtude uurimisel, millele on ta keskendunud muuhulgas Minerva ja Princetoni \u00fclikooli uurimisprojektides. Eglit on keskendunud OSCE Eesti missiooni uurimisele, mille tarbeks k\u00fclastas ta residentuurijana OSCE Dokumentatsioonikeskust Prahas (2023). Egliti potentsiaali valdkonna spetsialistina on tunnustanud Siseministeerium (2019), Rahvusarhiiv (2024) ja Eesti Haridus- ja Noorteamet (Kristjan Jaagu Stipendium, 2024).\u00a0<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Joonas Veerme<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Joonas Veerme on Tartu \u00dclikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis uusima aja magistrant ning projektispetsialist. Magistrit\u00f6\u00f6 raames on ta keskendunud v\u00e4lisbalti poliitilisele aktivismile, t\u00e4psemalt organisatsiooni BATUN tegevusele Balti k\u00fcsimuse teadvustamisel \u00dcRO-s inim\u00f5iguste v\u00f5tmes. K\u00e4esolevas projektis uurib Joonas Veerme taasiseseisvunud Eesti esimeste vabakaubanduslepingute m\u00f5ju Euroopa-suunalisele integreerumisprotsessile. \u00dchtlasi on tema \u00fclesandeks assisteerida projektijuhti EVaDip projekti juhtimise juures.<\/p>\n<\/div><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaarel Piirim\u00e4e, projektijuht Kaarel Piirim\u00e4e on uusima aja kaasprofessor ajaloo ja arheoloogia instituudis. Doktorikraadi sai ta 2009. aastal Cambridge\u2019i \u00fclikoolis dissertatsiooni eest, mis k\u00e4sitles liitlaste suhteid ning Balti k\u00fcsimust Teises maailmas\u00f5jas. T\u00f6\u00f6 ilmus raamatuna \u201cRoosevelt, Churchill and the Baltic Question: …<\/p>\n","protected":false},"author":884,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evadip\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evadip\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evadip\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evadip\/wp-json\/wp\/v2\/users\/884"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evadip\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evadip\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":256,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evadip\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/256"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/evadip\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}