![\"Minek\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/436\/minek_bw.jpg\" "\\"minek_bw.jpg\\"")
<\/p>\n<\/p>\n
\u00dcha rohkem Eesti keskkoolil\u00f5petajaid omandavad k\u00f5rghariduse v\u00e4lismaal. N\u00e4htus on osa globaalsest k\u00f5rghariduse rahvusvahelistumisest, mille esirinnas on Ameerika \u00dchendriigid ja \u00dchendkuningriigid, kus \u00f5pib k\u00f5ige rohkem v\u00e4listudengeid maailmas.<\/p>\n
Valdavalt hindavad \u00fcli\u00f5pilased v\u00e4lismaal \u00f5ppimise kogemust seoses keele\u00f5ppe ja kultuuridevahelise suhtlusega k\u00f5rgelt. Ent \u00fcha sagedamini j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lis\u00fclipilased p\u00e4rast \u00f5pingute l\u00f5petamist vastuv\u00f5tvasse riiki elama, kus tihti terendavad atraktiivsed karj\u00e4\u00e4riperspektiivid. \u00d5ppet\u00f6\u00f6ga paralleelselt arenevad isiklikud suhted\u00a0ning toimub kultuuriline kohanemine. Nii seisavad paljud v\u00e4lisk\u00f5rgkoolis \u00f5ppinud noored valiku ees \u2013 kas p\u00f6\u00f6rduda tagasi Eestisse v\u00f5i mitte?<\/p>\n
Lisaks k\u00f5rgharidusr\u00e4ndes osalenutele on reisimisv\u00f5imaluste kasvu, paindlike t\u00f6\u00f6tingimuste ja globaalsete subkultuuriliste arengute taustal tekkinud mobiilne grupp v\u00e4lismaal elavaid noori, keda v\u00f5ib kirjeldada diginomaadide\u00a0v\u00f5i kosmopoliitsete maailmar\u00e4nduritena. Nende motiiv v\u00e4lismaale elama minemiseks on oma elutingimuste \u00fcmberkujundamine globaalse turu v\u00f5imalustest l\u00e4htuvalt, eesm\u00e4rgiga suurendada isiklikku vabadust.<\/p>\n
Ent sageli ei ole v\u00e4lismaale minek sugugi seotud ratsionaalselt kaalutletud valikutest seoses karj\u00e4\u00e4ri, t\u00f6\u00f6 v\u00f5i haridusega, vaid see v\u00f5ib olla ajendatud pealtn\u00e4ha v\u00e4gagi juhuslikest v\u00f5i s\u00fcgavalt isiklikest p\u00f5hjustest.\u00a0Eestist\u00a0lahkutakse ka seet\u00f5ttu, et siin ei tunta end koduselt, aktsepteeritud ja hoituna.<\/p>\n
Erinevatest ajenditest t\u00f5ukunud v\u00e4ljar\u00e4nne moodustab osa eestlaste kasvavast diasporaast, ent senini pole p\u00f5hjalikku teaduslikku t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud, kuidas need noored kirjeldavad oma enesem\u00e4\u00e4ratlust suhtes Eestisse ja ajendeid seoses elukohavalikuga.<\/p>\n
Selles uurimisprojektis keskendume pikemaajalise v\u00e4lismaal elamise ja\/v\u00f5i \u00f5ppimise kogemusega noortele eestlastele (vanuses 20-35). Projekti eesm\u00e4rgiks on selgitada v\u00e4lja nende noorte seas valdavad hoiakud seoses rahvusliku kuuluvusega ja elukohavalikut m\u00f5jutavad ajendid.\u00a0Seejuures tugineme nii kvantitatiivsele kui kvalitatiivsele uurimismeetodile.<\/p>\n
N\u00e4htus on laiemal \u00fchiskondlikul tasandil\u00a0p\u00f5hjustanud mitmeid sotsiaalseid \u00e4revusi,<\/span> ennek\u00f5ike seoses globaalse t\u00f6\u00f6turu, r\u00e4nde ja rahvusliku kuuluvuse kokkupuutepunktidega.<\/span> Sihtriigis karj\u00e4\u00e4riga j\u00e4tkavaid noori on k\u00e4sitletud\u00a0ajude v\u00e4ljavooluna (brain drain). Meie uurimus v\u00f5imaldab\u00a0nendesse teravatesse aruteludesse tuua inimlikku kogemusep\u00f5hist dimensiooni<\/span>, luues seejuures lihtsale \u00fcldistusele allumatu pildi sellest rahvus\u00fclese kogemusega p\u00f5lvkonnast. <\/span><\/p>\n Noored selle vanuselises l\u00f5ikes ca 20-35 eluaastat v\u00e4\u00e4rivad t\u00e4helepanu, kuna v\u00f5rreldes eelnevatega ilmestab seda p\u00f5lvkonda oluliselt k\u00f5rgem mobiilsus. Oma vanuse t\u00f5ttu on nad ka teatud m\u00f5ttes liminaalses seisundis seoses paiksema elukohavalikuga pikemas perspektiivis. <\/span><\/p>\n Laiemas sotsiaalmajanduslikus perspektiivis on oluline noorte r\u00e4ndele sisulist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, kuna kogu Euroopas toimub j\u00f5udsalt rahvastiku vananemine \u2013 see on t\u00f6\u00f6ealise elanikkonna v\u00e4henemine suhtes \u00fclalpeetavate arvuga. Ent arvestades\u00a0inimeste migratsiooni Ida-Euroopa riikidest L\u00e4\u00e4ne-Euroopasse, v\u00f5ivad\u00a0Euroopa Liidu 2019. aasta raporti[1]<\/span><\/a> j\u00e4rgi\u00a0rahvastiku vananemise tagaj\u00e4rjed olla oluliselt tr\u00f6\u00f6stitumad just Ida-Euroopa riikidele. Kuigi Eesti \u00fcldine\u00a0r\u00e4ndesaldo on alates 2015. aastast olnud positiivne, on Eesti kodakondsusega noorte (vanuser\u00fchmas 20-34)\u00a0v\u00e4ljar\u00e4nne\u00a0statistikaameti andmetel j\u00e4tkuvalt suurem kui sisser\u00e4nne.\u00a0<\/span><\/p>\n Samas on inimeste k\u00f5rgem mobiilsus, sellega sageli seonduvad kultuuridevahelised perekondlikud kooslused ja kasvav diasporaa t\u00e4nap\u00e4eva maailmas uus normaalsus, millega nii Eesti kui teised v\u00e4ikeriigid peavad paratamatult toime tulema.<\/span><\/p>\nMiks just noored, miks see p\u00f5lvkond?<\/span><\/h2>\n