\u00c4sja valminud EU Kids Online\u2019i Eesti uuringu tulemustest selgub nii m\u00f5ndagi huvitavat, mida tasub teada k\u00f5igil, kes laste ja noortega kokku puutuvad. Meie eesm\u00e4rk oli teada saada, mida lapsed internetis teevad; milliseid v\u00f5imalusi kasutavad ja milliste riskidega kokku puutuvad ning kuidas on sellesse k\u00f5igesse p\u00f5imitud lapsevanemad, kool ja s\u00f5brad. Uuringus osales \u00fcle 1000 lapse ja noore vanuses 9\u201317 aastat, lisaks sama palju lapsevanemaid. Maria Murumaa-Mengel ja Marit Sukk noppisid esialgsetest tulemustest v\u00e4lja p\u00f5nevat ja ehk isegi \u00fcllatavat tulemust.<\/p>\n
Lapsed puutuvad kokku riskidega rohkem, kui vanemad arvavad<\/strong><\/p>\n \u201eNett on perverte t\u00e4is!\u201c, \u201eLapsed on nutis\u00f5ltlased!\u201c, \u201eIga\u00fcks v\u00f5ib sattuda identiteedivarguse ohvriks!\u201c, \u201eK\u00fcberkiusamine viib noored enesetapuni!\u201c Tuleb tuttav ette? T\u00f5epoolest, online<\/em>-riske on palju ja nii m\u00f5negi \u00fcmber puhkeb ikka aeg-ajalt tehno-, meedia- ja moraalipaanika. Siin on aga oluline meeles pidada paari asja. Esiteks ei ole lapsed ja noored passiivsed lehekesed ohtlike tuulte meelevallas ja nad kasutavad nii m\u00f5negi riskiga toimetulekuks ise \u00fchte v\u00f5i teist strateegiat. Lapsed p\u00f6\u00f6rduvad internetiga seotud murede puhul nii s\u00f5prade (41%) kui ka vanemate (40%) poole. Samas hoidis aga tervelt 27% lastest, kes on internetis midagi h\u00e4irivat n\u00e4inud, selle enda teada. Ja siit j\u00f5uamegi teise olulise m\u00f5ttekohani: see, mis on vanemate jaoks sekkumist n\u00f5udev t\u00f5sine oht ja probleemne k\u00e4itumine, on noorte jaoks m\u00f5nigi kord hoopis v\u00f5imalus.<\/p>\n Vanemlikust kontrollist \u00fcsna vabad veebikeskkonnad on noorte jaoks olulised piiride kompamisel, keelatu proovimisel ja maailma eriilmelisuse kogemisel. Seet\u00f5ttu ei ole tegelikult v\u00e4ga suur \u00fcllatus n\u00e4iteks meie uuringu tulemus, et lapsevanemad ei ole alati teadlikud oma lapse kokkupuudetest h\u00e4iriva veebisisuga. Viimase aasta jooksul on lapsed ja noored enim kokku puutunud r\u00fcndava sisuga (35% on selliseid lehti n\u00e4inud m\u00f5ni kord v\u00f5i sagedamini) ja saitidega, kus r\u00e4\u00e4gitakse viisidest, kuidas endale f\u00fc\u00fcsilist valu tekitada v\u00f5i end vigastada (28%). Mida vanem on laps, seda rohkem kokkupuuteid riskidega ja seda v\u00e4hem teab vanem, mida ta internetis kogeb: 15\u201317aastastest lastest on 30% viimase 12 kuu jooksul n\u00e4inud internetis midagi h\u00e4irivat, aga sellest teadis ainult 13% vanematest.<\/p>\n Meediapaanikad ei peegelda laste tegelikke muresid<\/strong><\/p>\n K\u00f5ige domineerivamad avalikud hirmud, mis puudutavad laste ja noorte internetikasutust, on nn kuldne kolmik: porno, pervod ja kuisamine. Sellest, mil m\u00e4\u00e4ral on need riskid ka laste jaoks aktuaalsed (ja paljust muust p\u00f5nevast) loe edasi ajakirjast M\u00e4rka Last<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u00c4sja valminud EU Kids Online\u2019i Eesti uuringu tulemustest selgub nii m\u00f5ndagi huvitavat, mida tasub teada k\u00f5igil, kes laste ja noortega kokku puutuvad. Meie eesm\u00e4rk oli teada saada, mida lapsed internetis teevad; milliseid v\u00f5imalusi kasutavad ja milliste riskidega kokku puutuvad ning …<\/p>\n","protected":false},"author":155,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-4","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/users\/155"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4\/revisions\/5"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}