{"id":263,"date":"2025-02-27T11:52:16","date_gmt":"2025-02-27T09:52:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/?p=263"},"modified":"2025-03-26T20:34:59","modified_gmt":"2025-03-26T18:34:59","slug":"263-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/263-2\/","title":{"rendered":"Vaimne tervis ja digitarkus k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es"},"content":{"rendered":"
\"\"
Eesti laste vaimse tervise uuringu konsortsium. Eesti laste vaimse tervise uuring. Tartu, Tallinn: Tartu \u00dclikool, Tervise Arengu Instituut, Turuuuringute AS; 2024<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

11. veebruaril tutvustati Eestis laste vaimse tervise uuringu tulemusi, millega saab tutvuda SIIN<\/a>.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Uuring n\u00e4itas, et vaimse tervise probleemid on laste seas \u00fcsna levinud, eriti \u00e4revus ja depressioon ning et peamised riskitegurid on seejuures perekondlikud probleemid, koolikiusamine ja sotsiaalmajanduslikud raskused. Vaimse tervise toetamisel on olulised ka suhted s\u00f5prade ja pereliikmetega, koolikeskkond, sotsiaal-emotsionaalsed oskused ja tervislik eluviis. Vaimse tervise probleeme, eriti depressiooni ja \u00e4revuse s\u00fcmptomeid esines rohkem t\u00fcdrukutel ning vanemasse vanuser\u00fchma kuulunud osalejatel. K\u00fcsitlusest v\u00f5ttis osa 681 kooli\u00f5pilast vanuses 8-17 ning 526 lapsevanemat.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Vaimset tervist puudutavate k\u00fcsimuste k\u00f5rval k\u00fcsiti lastelt ka digivahendite kasutamise (sh \u00fclem\u00e4\u00e4rasest kasutamisest tingitud probleemide) kohta, samuti paluti neil hinnata, kui kaua aega nad ekraanide taga veedavad. Selgus, et nutitelefon puudub vaid m\u00f5nel \u00fcksikul algklassilapsel, \u00fclej\u00e4\u00e4nutel on see olemas. \u00dcllatuslikult olid digivahendid (sh tahvelarvuti) olemas ka pooltel nendest peredest, kus lapsevanem v\u00e4itis, et perel ei j\u00e4tku raha isegi h\u00e4davajalike asjade ostmiseks. 8-10-aastased k\u00fcsitluses osalenud lapsed kasutasid nutiseadmeid keskmiselt 2,3 tundi p\u00e4evas, 11-14-aastased 4 ja 15-17-aastased 4,8 tundi p\u00e4evas. Poiste ja t\u00fcdrukute v\u00f5rdluses erinevusi ei leitud, k\u00fcll aga keeler\u00fchmades. Nimelt leiti, et muu kodukeelega 11-aastased ja vanemad lapsed veedavad eesti kodukeelega eakaaslastega v\u00f5rreldes rohkem aega ekraanide taga. Digiseadmete probleemse kasutamise puhul vanuselisi ja soolisi erinevusi ei t\u00e4heldatud. Enam vaimse tervise probleeme esines pikema ekraaniajaga lastel.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Seega, kuigi maailma terviseorganisatsioon (WHO) \u00a0on loobunud 2019. aastal antud soovitustest piirata kooliealiste laste ekraaniaega ja soovitab praegu keskenduda rohkem digisisu kvaliteedile, n\u00e4itab Eesti laste vaimse tervise uuring, et digiseadmete \u00fclem\u00e4\u00e4rane kasutamine on \u00fcks vaimse tervise riskiga seostuvaid tegureid ning kaitseteguriteks on enam kui kolm korda n\u00e4dalas trennis k\u00e4imine, head suhted s\u00f5pradega ning head peresuhted.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Uuringu projektijuht oli EU Kids Online\u2019i Eesti uurimisr\u00fchma liige Iiris Tuvi<\/strong>. Uuring valmis Tartu \u00dclikooli, Tervise Arengu Instituudi, Turu-uuringute AS-i ja sotsiaalministeeriumi koost\u00f6\u00f6s.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Uuringutulemuste avalikku tutvustus saab ERR-i portaali vahendusel j\u00e4relvaadata SIIN<\/a>.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Lisateave:<\/strong>
Iiris Tuvi, T\u00dc ps\u00fchholoogia teadur
iiris.tuvi@ut.ee<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

11. veebruaril tutvustati Eestis laste vaimse tervise uuringu tulemusi, millega saab tutvuda SIIN. Uuring n\u00e4itas, et vaimse tervise probleemid on laste seas \u00fcsna levinud, eriti \u00e4revus ja depressioon ning et peamised riskitegurid on seejuures perekondlikud probleemid, koolikiusamine ja sotsiaalmajanduslikud raskused. …<\/p>\n","protected":false},"author":330,"featured_media":305,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-263","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/users\/330"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=263"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":359,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263\/revisions\/359"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/media\/305"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=263"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=263"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=263"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}