{"id":15,"date":"2018-09-12T12:22:59","date_gmt":"2024-04-04T01:32:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/kas-nutiajastu-noored-hukas\/"},"modified":"2024-04-04T04:32:41","modified_gmt":"2024-04-04T01:32:41","slug":"kas-nutiajastu-noored-hukas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/kas-nutiajastu-noored-hukas\/","title":{"rendered":"Kas nutiajastu noored on hukas?"},"content":{"rendered":"

Andra Siibak kirjutas \u00d5htulehes<\/a> sellest, kas nutiajastu noored on t\u00f5esti hukas, nagu siit-sealt ikka m\u00f5nikord kuuleb.<\/p>\n

Minu k\u00e4est k\u00fcsitakse sageli, et mis k\u00fcll t\u00e4nap\u00e4eva noortel viga on \u2013 kas neile pole siis t\u00f5esti enam midagi p\u00fcha ega isiklik? Miks nad ometi s\u00e4utsuvad k\u00f5igest, j\u00e4\u00e4dvustavad iga v\u00e4iksematki asja ja jagavad seda siis internetis sotsiaalmeedia auditooriumiga, terve maailmaga? Sellistel puhkudel pean k\u00fcsijale meelde tuletama, et ka mitte k\u00f5ik t\u00e4iskasvanud ei k\u00e4itu sotsiaalmeedias just ontlikult. <\/strong><\/p>\n\n

Noored teavad, kuidas ja kelle eest varjata<\/strong><\/p>\n

Eestis tehtud uuringutest ilmneb, et meil domineeriv arusaam privaatsusest info\u00fchiskonnas taandub paljuski t\u00f5demusele, et mul pole midagi varjata! Just sellise v\u00e4itega n\u00f5ustusid 74 protsenti 2014. aasta suvel uuringus \u201ePrivaatsus\u00f5igus inim\u00f5igusena ja igap\u00e4evatehnoloogiad\u201c osalenutest (959 inimese seast). Kui vaadata nii selle kui ka mitme rahvusvahelise uuringu tulemusi, siis tuleb t\u00f5deda, et eestlased paistavad t\u00f5epoolest silma eriliselt k\u00fclma k\u00f5huga k\u00f5iges, mis puudutab eraasju ja isikuandmete levikut internetis.<\/p>\n

N\u00e4iteks n\u00e4htub eurobaromeetri k\u00fcsitlustest juba aastaid, et eestlased on v\u00f5rreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikega nendes k\u00fcsimustes vaieldamatult \u00fched k\u00f5ige muretumad. Aga vastupidiselt laialtlevinud arvamusele on nii see kui ka strateegiad selle saavutamiseks noorte seas palju rohkem hinnas kui vanemate p\u00f5lvkondade esindajate hulgas. Vanemate eagruppidega v\u00f5rreldes on just 15\u201324aastased k\u00f5ige aktiivsemad kasutamaks v\u00f5imalusi, mis aitaksid neil internetis toimetades ja sotsiaalmeedias suheldes privaatsust s\u00e4ilitada. Eurobaromeetri uuringu j\u00e4rgi on noored vanemate eagruppidega v\u00f5rreldes tunduvalt aktiivsemad muutma \u00fcldisi interneti privaatsuss\u00e4tteid (70% versus 44% 55+ vanuser\u00fchmas) ja kasutama teisigi tehnilisi ja sotsiaalseid v\u00f5imalusi.<\/p>\n

\u00dcheks paljudest sellistest on libakontode loomine. M\u00f6\u00f6dunud aasta juunis Ameerika k\u00fcberturvalisuse alliansi (NCSA) poolt 13\u201317aastaste Ameerika noorte (804 osalejat) hulgas tehtud uuringu tulemustest n\u00e4htus, et koguni 60% osalenutest olid loonud endale sotsiaalmeedias paralleelseid libakontosid, et peituda ebamugava auditooriumi j\u00e4lgivate pilkude eest. Teine laialt levinud viis, mis siinsetegi noorte hulgas aina enam levib, on Facebooki asendamine selliste uute, alternatiivsete suhtluskanalitega nagu Snapchat v\u00f5i WhatsApp. Erinevalt Facebooki suhtlusest on Snapchatis toimetavad noored kindlad, et jagatav info j\u00f5uab palju hoolikamalt valitud silmapaaride ette ega j\u00e4\u00e4 l\u00f5putult nende digitaalset jalaj\u00e4lge koormama. Niinimetatud ko\u0161maarse auditooriumi all, kelle uurivate pilkude eest noored sotsiaalmeedias k\u00f5ige enam peituda p\u00fc\u00fcavad, peavad nad silmas eelk\u00f5ige oma vanemaid, aga ka \u00f5petajaid, treenereid ja k\u00f5iki teisi, kel on nende \u00fcle teatud v\u00f5imupositsioon.<\/p>\n

H\u00e4bematu k\u00e4itumine v\u00f5i teraapiavorm? \u00a0<\/strong><\/p>\n

\u201eMis inimene sa selline oled?! Sa tegid vanaema matustel selfisid (pilt endast \u2013 toim) ja postitasid nad siis Instagrami \u2013 kuidas sul k\u00fcll h\u00e4bi ei ole?!\u201c \u201eMiks sa pead ometi enda haigusest vlogima (videop\u00e4evikut pidama \u2013 toim)? Kas on t\u00f5esti palju palutud, et see vaid meie pere teada j\u00e4\u00e4ks?\u201c Kujutan ette, et nii m\u00f5neski peres on vanemad oma v\u00f5sukestega selliseid v\u00f5i vestlusi pidama pidanud. Olgugi et noorte juutuuberite ja teiste noorte sotsiaalmeedia mikrokuuluste praktikaid k\u00f5rvalt vaadates v\u00f5ib tunduda, et nad toodavad pidevalt ja valimatult sisu, mida enda j\u00e4lgijaskonnale jagada, ilmneb nendega tehtud intervjuudest, et enamjaolt on nende postitused siiski v\u00e4ga strateegilised ja l\u00e4bi m\u00f5eldud ning kannavad kindlat eesm\u00e4rki. N\u00e4iteks vanaema matustelt selfisid postitavale noorele v\u00f5ib see olla tol hetkel ainus lohutust pakkuv asi, v\u00f5imalus jagada enda s\u00fcdamevalu ja kurbust kalli vanaema lahkumise p\u00e4rast. See on lihtsalt tema viis kadunukest leinata, mitte aga h\u00e4bematu ja v\u00e4\u00e4ritu k\u00e4itumine, mida tuleks tingimata hukka m\u00f5ista. V\u00f5i enda raske haigusega kaasnevatest l\u00e4bielamistest vlogivatele noortele on selline sisuloome omamoodi teraapia vorm, mis v\u00f5imaldab neil aidata nii iseennast, kuid ehk ka m\u00f5nda sarnases olukorras olevat j\u00e4lgijat.<\/p>\n

Uurijad on \u00fcsna \u00fcksmeelsed, v\u00e4ites, et enamik digitaalse p\u00f5lvkonna esindajatest m\u00f5tleb enne sotsiaalmeediasse postituste tegemist p\u00f5hjalikult l\u00e4bi, millist infot, millal ja kellega jagada soovib. Seejuures l\u00e4htutakse enda valikute tegemisel eakaaslaste seas k\u00e4ibel olevatest postitamis-ja jagamisreeglitest. T\u00e4iskasvanute lohutuseks v\u00f5i meeleh\u00e4rmiks tuleb siiski t\u00f5deda, et arusaamad sellest, mis on isiklik ja seet\u00f5ttu sotsiaalmeedias jagamiseks sobimatu veebisisu, ei ole kindlasti noorte seas universaalsed. Enamjaolt s\u00f5ltuvad need kirjutamata m\u00e4ngureeglid nii konkreetsest veebiplatvormist, noorte vanusest, soost kui ka kultuuriruumist, milles tegutsetakse. Nii ongi n\u00e4iteks Snapchat muutunud praegu noortele nii-\u00f6elda tsenseerimata veebikeskkonnaks, kus jagatakse sellist sisu, mida Facebookis, Instagramis v\u00f5i Twitteris teha ei s\u00f6andaks.\u00a0<\/p>\n

Pigem \u00e4parduvad t\u00e4iskasvanud <\/strong><\/p>\n

Seega vastupidiselt t\u00e4iskasvanute hulgas laialt levinud arvamusele ilmneb empiirilistest uuringutest, et noored tsenseerivad enda jagatavat veebisisu \u00fcsna kindlak\u00e4eliselt. Seevastu t\u00e4iskasvanute, eriti oma vanemate sotsiaalmeedia praktikatest r\u00e4\u00e4kides ollakse \u00fcsna kriitilised. Peamiselt kurdavad noored, et lapsevanematel ei tule sageli meeldegi, et nad v\u00f5iksid lapsega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida, enne kui lasevad teda puudutava info v\u00f5i foto veebiavarustesse ringlema. Ilma lapse n\u00f5usolekuta postituste tegemise probleem on maailmas niiv\u00f5rd massiline ja ulatuslik, et n\u00e4iteks Prantsusmaal on arutluse all, kas ei peaks selliseid lapsevanemaid karistama kuni 45\u00a0000 euro suuruse trahvi v\u00f5i kuni aastase vangistusega.<\/p>\n

Olgugi et sellised meetmed v\u00f5ivad paljudele ehk tunduda liigagi \u00e4\u00e4rmuslikud, on t\u00f5siasi see, et t\u00e4iskasvanud peaksid privaatsusk\u00fcsimustes tegelikult t\u00f5epoolest tihemini peeglisse vaatama. On ju meiegi meediast l\u00e4bi jooksnud omajagu juhtumeid, kus ebasobiv s\u00f5navalik ja suutmatus arvestada enda postituse v\u00f5imaliku auditooriumiga on nii m\u00f5nelegi t\u00e4iskasvanule kaasa toonud t\u00f6\u00f6koha kaotuse v\u00f5i avalikkuse \u00fcldise meelepaha.\u00a0 Digitaalsest kirjaoskusest on t\u00e4nap\u00e4eva info\u00fchiskonnas saanud elut\u00e4htis oskus ja seda nii nooremate kui ka vanemate p\u00f5lvkondade jaoks.<\/p>\n

E-Eestist ja e-teenustest r\u00e4\u00e4kides t\u00f5mbavad eestlased rinna sageli uhkusest kummi, kuid kipuvad seejuures unustama, et e-Eesti saab p\u00fcsida ja areneda vaid siis, kui tema kodanikud on digitaalselt kirjaoskajad. Nende digitaalse kompetentsi hulka kuulub aga kahtlemata oskus nii ennast kui ka endale privaatset informatsiooni hoida. Meie elanikkonnas domineeriv arusaam, et mul pole midagi varjata m\u00f5jub info\u00fchiskonna kontekstis seega mitte ainult naiivselt ja l\u00fchin\u00e4gelikult, vaid ka \u00fcsna ignorantselt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Andra Siibak kirjutas \u00d5htulehes sellest, kas nutiajastu noored on t\u00f5esti hukas, nagu siit-sealt ikka m\u00f5nikord kuuleb. Minu k\u00e4est k\u00fcsitakse sageli, et mis k\u00fcll t\u00e4nap\u00e4eva noortel viga on \u2013 kas neile pole siis t\u00f5esti enam midagi p\u00fcha ega isiklik? Miks nad …<\/p>\n","protected":false},"author":155,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-15","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/users\/155"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15\/revisions\/16"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/euko\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=15"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}