{"id":8,"date":"2024-04-19T09:34:18","date_gmt":"2024-04-19T06:34:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/?page_id=8"},"modified":"2026-02-02T10:11:53","modified_gmt":"2026-02-02T08:11:53","slug":"0-ettevotluse-pohimoisted","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/0-ettevotluse-pohimoisted\/","title":{"rendered":"MAJANDUSEST JA ETTEV\u00d5TLUSEST \u00dcLDISELT"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n\n\n\n

Majanduse p\u00f5him\u00f5isted<\/strong><\/a><\/p>\n\n\n\n

Majandus<\/strong> on \u00fchiskonna ja selle liikmete olemasoluks ja arenguks vajalike toodete ja teenuste pidev taastootmise s\u00fcsteem, mis h\u00f5lmab k\u00f5iki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mis tahes tasandil, so. \u00fcksikisikuna, ettev\u00f5ttes, majandusharus, piirkonnas v\u00f5i riigis. \u00a0Majandus h\u00f5lmab ettev\u00f5tteid ja organisatsioone, mis toodavad tooteid ja\/v\u00f5i osutavad teenuseid, nende jaotust, vahetust ja tarbimise v\u00f5imalust. J\u00e4rgnevalt vaatleme toot ja teenuse m\u00f5isteid.<\/p>\n\n\n\n

Toode<\/strong> on objekt, s\u00fcsteem v\u00f5i teenus, mis on tarbija n\u00f5udmisel tarbija kasutamiseks k\u00e4ttesaadavaks tehtud; see on k\u00f5ik, mida saab pakkuda kodumaisele v\u00f5i rahvusvahelisele turule, et rahuldada kliendi soove v\u00f5i vajadusi. Jaem\u00fc\u00fcgis nimetatakse tooteid sageli kaubaks. Tootmises ostetakse tooteid toorainena ja m\u00fc\u00fcakse seej\u00e4rel valmiskaubana (Kotler, 2006). Seega saab vaadelda toodet kui pakkumist, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks v\u00f5i t\u00e4helepanu saamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Teenus <\/strong>on tarbijale tehtav teenindav t\u00f6\u00f6 v\u00f5i osutatav h\u00fcve, mida olulises osas kasutab v\u00f5i millest olulises osas saab kasu tarbija isiklikult (Kotler, 2006). Teenusel ei ole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand.<\/p>\n\n\n\n

Tabel 1. <\/strong>Toote ja teenuse v\u00f5rdlus<\/p>\n\n\n\n

\u00dcldjuhul toode \u2026<\/strong><\/td>\u00dcldjuhul teenus \u2026<\/strong><\/td><\/tr>
on esemeline<\/td>on immateriaalne<\/td><\/tr>
on ladustatav<\/td>ei ole ladustatav<\/td><\/tr>
l\u00e4heb p\u00e4rast ostu-m\u00fc\u00fcgi tehingut \u00fcle m\u00fc\u00fcja omandisse<\/td>ei saa minna kliendi omandisse<\/td><\/tr>
on enne m\u00fc\u00fcki demonstreeritav<\/td>On enne ostu raskesti demonstreeritav<\/td><\/tr>
valmistatakse ja seej\u00e4rel turustatakse<\/td>Osutatakse ja turustatakse \u00fcheaegselt<\/td><\/tr>
valmistatakse kliendi kohaloluta<\/td>Pole osutatav ilma kliendi ja teenindaja kontaktita<\/td><\/tr>
kui tal ilmnevad vead, on need tekkinud tootmisprotsessis<\/td>Kui ta osutub v\u00e4\u00e4raks, on see tingitud eelk\u00f5ige teenindaja v\u00f5i kliendi hoiakutest ja k\u00e4itumisest<\/td><\/tr>
s\u00e4ilitab oma vormi peale tootmisprotsessi<\/td>Formuleerub teenindussituatsioonis ja ei pruugi oma vormi s\u00e4ilitada<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Allikas: autorite koostatud, tuginedes Kotler, 2006 ning Toote ja teenuse ohutuse seadusele.<\/p>\n\n\n\n

Toodet ja teenust ei saa alati v\u00e4ga selgelt jaotada, kuna nii m\u00f5nigi teenus on nimetatud tootena, kuigi tegemist on teenuste paketiga. Siinkohal saab n\u00e4itena tuua nt. meditsiinikeskuse poolt pakutavad terviseuuringute paketid, mida on vormistatud tootena, kuid sisaldavad erinevaid meditsiinilisi teenuseid (tervisekontroll, vereanal\u00fc\u00fcsi v\u00f5tmine ja anal\u00fc\u00fcsimine jne) v\u00f5i tele- ja internetiteenuste pakett. Samas paigaldatakse teenuste raames erinevaid tooteid, nt. hambaarsti poolt paigaldatud implantaat, restoranis lauale toodud praad jne.<\/p>\n\n\n\n

Majandussubjektid<\/strong> on majanduss\u00fcsteemis osalejad, kes jaotuvad enamasti kolmeks:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  • ettev\u00f5tted, kes pakuvad tooteid ja teenuseid m\u00fc\u00fcgiks;<\/li>\n\n\n\n
  • majapidamised ehk perekonnad v\u00f5i inimeste kogumid, kellel on \u00fchine (piiratud) eelarve, mille eest ostetakse \u00fchiselt tooteid ja teenuseid; ja<\/li>\n\n\n\n
  • riik, mis osaleb majandusringluses nii reguleerija kui ka ostja v\u00f5i m\u00fc\u00fcjana.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

    \u00dchiskonna majanduse areng s\u00f5ltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid oma valikuid tehes vastavad kolmele p\u00f5hik\u00fcsimusele:<\/p>\n\n\n\n

      \n
    • mida toota\/millist teenust osutada;<\/li>\n\n\n\n
    • kuidas toota\/teenust osutada;<\/li>\n\n\n\n
    • kellele toota\/teenust osutada.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n
      \"\"<\/figure>\n\n\n\n

      Joonis 1. <\/strong>Majandusringluse mudel<\/p>\n\n\n\n

      MAJANDUSS\u00dcSTEEMID<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Majanduss\u00fcsteem on toodete ja teenuste tootmise, ressursside planeerimise ja jaotamise s\u00fcsteem \u00fchiskonnas (Cantor ja Schor, 1987). Omandisuhete, h\u00fcviste \u00fcmberjagamise ja suhtes\u00fcsteemi otsustusalaste erisuste alusel jagatakse majanduss\u00fcsteemid naturaal-, plaani-, turu- ja segamajanduseks.<\/p>\n\n\n\n

      Naturaal- ehk elatusmajandus<\/strong> on traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial p\u00f5hinev vanim ja lihtsaim majanduskorraldus. Naturaalmajanduses otsustab selle, mida, kuidas ja kellele toota, perekond (v\u00f5i kogukond) oma v\u00f5imaluste piires. Elamiseks vajalik toodetakse \u00fche majapidamise (perekond, kogukond, m\u00f5is) piires ning ka tarbitakse selle majapidamise siseselt. Selle s\u00fcsteemi puhul paigutatakse ressursse \u00fcmber l\u00e4bi otsese vahetuse v\u00f5i jagamise. M\u00f5ned sajandid tagasi oli naturaalmajandus valdav majanduse organiseerimise viis. T\u00e4nap\u00e4eval on see osati n\u00e4htav arengumaades.<\/p>\n\n\n\n

      Plaani- ehk k\u00e4sumajanduses<\/strong> otsustab selle, mida, kuidas ja kellele toota, riik. Riigiv\u00f5im on valdavalt diktaatorlik. Plaanimajanduse kehtestamise eelduseks on elanikkonna arusaam, et nende igap\u00e4evase toimetuleku eest vastutab riiki juhtiv b\u00fcrokraatlik organisatsioon oma ametnikega. Plaani koostamiseks on vaja esmalt tuvastada olemasolevad tootmisv\u00f5imsused ja v\u00f5imaliku tarbijaskonna hulk ning nende territoriaalne paiknemine. Plaanimajanduse n\u00e4iteks on v\u00e4hesed sotsialistlikud riigid.<\/p>\n\n\n\n

      Turumajandus <\/strong>on majanduse toimimise korraldus, kus turul osalejad suhtlevad ning kujundavad toodete ja teenuste hinnad ning kogused. Turumajanduses otsustatakse see, mida, kuidas ja kellele toota v\u00f5i teenust osutada, turu vahendusel.<\/p>\n\n\n\n

      Turumajanduse kui majanduss\u00fcsteemi aluseks on tootmisvahendite eraomandus ning konkurents. Turumajandus on teadaolevaist t\u00f5husaim majandusvorm ja paljudest katsetest hoolimata pole seniajani avastatud \u00fchtegi rakendatavat alternatiivi.<\/p>\n\n\n\n

      Tabel 2. <\/strong>Naturaal-, plaani- ja turumajanduse v\u00f5rdlus<\/p>\n\n\n\n

      \u00a0<\/strong><\/td>Naturaalmajandus<\/strong><\/td>Plaanimajandus<\/strong><\/td>Turumajandus<\/strong><\/td><\/tr>
      Majandusotsuste m\u00f5jutaja<\/strong><\/td>Perekond\/h\u00f5im<\/td>Riik<\/td>Turg<\/td><\/tr>
      Eraomandi\u00f5igus<\/strong><\/td>Olemas<\/td>\u00dcksikisikute eraomandi\u00f5igus on piiratud v\u00f5i puudub<\/td>Enamik ressursse kuulub eraomanikele ja \u00fcksikisikutele<\/td><\/tr>
      Arengu kiirus<\/strong><\/td>Aeglane<\/td>M\u00f5\u00f5dukas<\/td>Kiire<\/td><\/tr>
      Tootmise\/ teenuse osutamise korraldus<\/strong><\/td>Otsustatud \u00fchiselt perekonna\/ kogukonna tasandil<\/td>Tootmine toimub riiklike kohustuslike plaanide alusel.<\/td>Tootmine toimub vastavalt n\u00f5udluse ja pakkumise vahekorrale, tasakaalustatult<\/td><\/tr>
      Tootmisvahendid ja tehnoloogiad<\/strong><\/td>Algelised<\/td>Arenenud<\/td>Kiirelt arenevad<\/td><\/tr>
      T\u00f6\u00f6jaotus<\/strong><\/td>V\u00e4hearenenud<\/td>Arenenud, orienteeritud plaanide t\u00e4itmisele<\/td>Kiiresti arenev seoses p\u00fc\u00fcdlusega konkurentsis p\u00fcsida.<\/td><\/tr>
      Tulu jaotus<\/strong><\/td>Kogukonna liikmete vahel v\u00f5rdselt<\/td>Riiklik, planeeritud<\/td>Ettev\u00f5tja tasandil, riik saab rahva huvidest tehtavaid majandusotsuseid realiseerida kaudselt l\u00e4bi maksuseadusele.<\/td><\/tr>
      Hindade ja turu kujunemine<\/strong><\/td>Vajadusp\u00f5hine<\/td>Tururegulatsioonide puudumine tekitab toodete \u00fclej\u00e4\u00e4gi ja defitsiidi (riiklikult kehtestatud hinnad jm).<\/td>Majandust ja majanduslikke otseseid suunab n\u00f5udluse ja pakkumise vahekord turul ja vabalt kujunev turuhind<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

      Segamajandus<\/strong> \u00fchendab endas mitme erineva majandust\u00fc\u00fcbi jooni. Ressursside ja h\u00fcviste jaotuse otsustab esmajoones turg ning v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral riik v\u00f5i traditsioonid. Kogu maailma majandus p\u00f5hineb suures osas turumajandusel, kuid peaaegu alati on tooteid v\u00f5i teenuseid, mille n\u00f5udmist ja pakkumist reguleerib riik. Ettev\u00f5tted v\u00f5ivad olla nii riigi kui ka eraisikute omanduses.<\/p>\n\n\n\n

      Segamajanduse turumajanduslikeks tunnusteks on eraomandus ja hinnamehhanism. Plaanimajanduse tunnusteks on seevastu riiklike institutsioonide omanduses olevad ettev\u00f5tted ning teenuste tasuta v\u00f5i doteeritud hindadega osutamine maksutuludest saadud ressursse kasutades. Turu tegevust suunatakse seadustega ja piiratakse j\u00e4relevalveorganite tegevusega ning kehtestatud korra rikkujaid karistatakse. 21. sajandil on praktiliselt k\u00f5ikides riikides segamajandus, kuid turu- ja plaanimajanduse osakaal nendes varieeruvad suures ulatuses.<\/p>\n\n\n\n

      MAKSUS\u00dcSTEEM JA MAKSUD<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Valitsus kujundab riikliku maksus\u00fcsteemi, et tagada piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Kaasaegsel maksus\u00fcsteemil on kaks p\u00f5hilist majanduslikku \u00fclesannet:<\/p>\n\n\n\n

        \n
      • fiskaalne funktsioon ehk \u00fchish\u00fcviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumine eelarvesse;<\/li>\n\n\n\n
      • reguleeriv funktsioon, mille \u00fclesanne on majandussubjektide k\u00e4itumise m\u00f5jutamine.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

        V\u00e4ga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud<\/strong> on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, n\u00e4iteks tulumaks ja sotsiaalmaks.Otsese maksu puhul tuleb ettev\u00f5ttel kanda maksukoormust (nt. tulumaks, maamaks ja raskeveokimaks). Kaudsed maksud<\/strong> m\u00f5jutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, n\u00e4iteks k\u00e4ibe-, tolli- ja aktsiisimaks. Kaudse maksu puhul tasub selle l\u00f5pptarbija ja maks liidetakse toote v\u00f5i teenuse hinnale.<\/p>\n\n\n\n

        Eesti maksus\u00fcsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maks on seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub t\u00e4itmisele seadusega etten\u00e4htud korras, suuruses ja t\u00e4htaegadel. Maksumaksjal on kohustus maksta seadustega etten\u00e4htud riiklikke ja kohalikke makse. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Levinumad riiklikud maksud (seisuga 01.07.2024):<\/p>\n\n\n\n

          \n
        • tulumaks 22%<\/li>\n\n\n\n
        • sotsiaalmaks 33%<\/li>\n\n\n\n
        • maamaks \u2013 summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksum\u00e4\u00e4raga<\/li>\n\n\n\n
        • hasartm\u00e4ngumaks 5-18% (s\u00f5ltuvalt tegevusest)<\/li>\n\n\n\n
        • k\u00e4ibemaks 0 \u2013 24%. sh.:\n
            \n
          • 0% teenuselt, mille tekkimise koht ei ole Eesti, rahvusvahelise laeval v\u00f5i \u00f5hus\u00f5idukil osutatud teenus, rahvusvahelistes vetes s\u00f5itva laeva teenindamisega otseselt seotud sadamateenus, rahvusvahelisi lende korraldatava lennuettev\u00f5tja teenindamisega seotud navigatsiooni- ja lennuv\u00e4ljateenus, vahendusteenus, kui vahendatakse tehingut, mille k\u00e4ive tekib \u00fchendusev\u00e4lises riigis, eksportimiseks ja importimiseks osutatav kaubaveoteenus jne.;<\/li>\n\n\n\n
          • 5% ajakirjandusv\u00e4ljaanded (nii f\u00fc\u00fcsilisel kandjal kui elektrooniliselt);<\/li>\n\n\n\n
          • 9% raamatud ja \u00f5ppekirjandus (f\u00fc\u00fcsilisel kandjal kui ka elektrooniliselt), sotsiaalministri m\u00e4\u00e4rusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravimis, sanitaar- ja h\u00fcgieenitoode ning puudega isiku isiklikuks tarbeks m\u00f5eldud meditsiiniseade v\u00f5i abivahend;<\/li>\n\n\n\n
          • 24% \u00fcldine k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4r.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n
          • tollimaks liigitatakse s\u00f5ltuvalt nende arvutamise meetodist:\n
              \n
            • v\u00e4\u00e4rtuseline ehk ad valorem<\/em> tollimaks arvutatakse protsendina kauba tolliv\u00e4\u00e4rtusest,<\/li>\n\n\n\n
            • spetsiifiline tollimaks s\u00f5ltub kauba kaalust v\u00f5i t\u00e4iendavast m\u00f5\u00f5t\u00fchikust, ning<\/li>\n\n\n\n
            • kombinatsioon v\u00e4\u00e4rtuselisest ja spetsiifilisest tollimaksust.<\/li>\n\n\n\n
            • Aktsiisid (nt. k\u00fctuseaktsiis, elektriaktsiis)<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n
            • Raskeveokimaks (riiklik maks, millega maksustatakse ainult veoste vedamiseks etten\u00e4htud raskeveokeid).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

              Kohalikud maksud <\/strong>kehtestatakse valla- v\u00f5i linnavolikogu m\u00e4\u00e4rusega vastavalt kohalike maksude seaduses s\u00e4testatud tingimustele. Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede- ja t\u00e4navate sulgemise maks, mootors\u00f5idukimaks, loomapidamismaks, l\u00f5bustusmaks, parkimistasu jne. Kohalikud maksud ja osa f\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsuste eelarvesse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

              Majanduse p\u00f5him\u00f5isted Majandus on \u00fchiskonna ja selle liikmete olemasoluks ja arenguks vajalike toodete ja teenuste pidev taastootmise s\u00fcsteem, mis h\u00f5lmab k\u00f5iki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mis tahes tasandil, so. \u00fcksikisikuna, ettev\u00f5ttes, majandusharus, piirkonnas v\u00f5i riigis. …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":28,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1143,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/1143"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}