{"id":61,"date":"2024-04-19T13:02:50","date_gmt":"2024-04-19T10:02:50","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/?page_id=61"},"modified":"2026-01-02T14:13:42","modified_gmt":"2026-01-02T12:13:42","slug":"2-missioon-visioon-ja-eesmargid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/2-missioon-visioon-ja-eesmargid\/","title":{"rendered":"MISSIOON, VISIOON JA EESM\u00c4RGID"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p>\u00dchiste eesm\u00e4rkide nimel koos tegutsevat inimeste \u00fchendust nimetatakse organisatsiooniks, mida iseloomustab kindel eesm\u00e4rk, strateegia, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioon v\u00f5ib olla ettev\u00f5te, \u00fching, asutus vm (Virovere jt, 2008). Organisatsioonid asuvad kindlas keskkonnas, mis on organisatsiooni ise\u00e4rasusi m\u00e4\u00e4ravaks teguriks. Organisatsiooni luues tuleb arvesse v\u00f5tta seda \u00fcmbritsevat keskkonda, tehnoloogiat, suurust, inimesi ja raha ning on oluline p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ka organisatsiooni \u00fcmbritsevale keskkonnale. (Virovere jt, 2008) P\u00f5hjalikumalt on keskkonna anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4sitletud \u00f5piku j\u00e4rgmises peat\u00fckis,<strong> vt PESTLE anal\u00fc\u00fcs.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Organisatsiooni iseloomustavad ka tema missioon, visioon ja eesm\u00e4rgid (Virovere jt, 2008), mis s\u00f5nastatakse strateegilise juhtimise protsessi osana (Thomson ja Strickland, 1995). Strateegiline juhtimine on protsess, mis sisaldab endas visiooni kirjeldamist, eesm\u00e4rkide seadmist, strateegia formuleerimist, strateegilise plaani rakendamist ja strateegia tulemuslikkuse hindamist. Strateegilise juhtimise protsessi saab jagada neljaks p\u00f5hietapiks: strateegiline anal\u00fc\u00fcs, strateegia formuleerimine, rakendamine ja tulemuslikkuse hindamine. (Thomson ja Strickland, 1995) Strateegiline anal\u00fc\u00fcs on strateegilise juhtimise protsessi osa, kus anal\u00fc\u00fcsitakse ettev\u00f5tte sise- ja v\u00e4liskeskkonda, et panna paika enda positsioon keskkonnas ning strateegilised tegurid, mis v\u00f5ivad tulevikus ettev\u00f5tte positsiooni m\u00f5jutada. Anal\u00fc\u00fcsi tulemused n\u00e4itavad, kuidas v\u00e4liskeskkonna muutujad v\u00f5ivad ettev\u00f5tet m\u00f5jutada, milline on ettev\u00f5tte enda v\u00f5imekus ja v\u00f5imalikud piirangud ning kuidas m\u00f5jutab ettev\u00f5tte tegevus erinevaid huvigruppe. (Johnson jt, 2006) Enne anal\u00fc\u00fcsi tegemist on vajalik s\u00f5nastada ettev\u00f5tte \u00e4riidee, visioon ja missioon.<\/p>\n\n\n\n<p>Strateegia formuleerimise etapis pannakse paika ettev\u00f5tte strateegilised valikud konkreetse tulevikuvisiooni ja pikaajaliste eesm\u00e4rkidena ning kirjeldatakse ka \u00e4riideed ja missiooni. Strateegia rakendamiseks on vaja luua s\u00fcsteem: paika panna pika- ja l\u00fchiajalised eesm\u00e4rgid. Pikaajaliste eesm\u00e4rkide saavutamiseks tuleb koostada l\u00fchiajaline tegevusplaan ja eelarve<strong> (vt Eelarve peat\u00fckki),<\/strong> leida vajaminevad ressursid strateegia rakendamiseks, aga luua ka strateegia rakendamiseks vajalikud tugistruktuurid.<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgnevalt peatume t\u00e4psemalt ettev\u00f5tte missiooni, visiooni ja eesm\u00e4rkide s\u00f5nastamisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dchiste eesm\u00e4rkide nimel koos tegutsevat inimeste \u00fchendust nimetatakse organisatsiooniks, mida iseloomustab kindel eesm\u00e4rk, strateegia, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioon v\u00f5ib olla ettev\u00f5te, \u00fching, asutus vm (Virovere jt, 2008). Organisatsioonid asuvad kindlas keskkonnas, mis on organisatsiooni ise\u00e4rasusi m\u00e4\u00e4ravaks teguriks. Organisatsiooni luues tuleb &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-61","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1041,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions\/1041"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}