Antud peat\u00fckis defineeritakse ettev\u00f5tluse p\u00f5him\u00f5isted nagu majandus, ressursid, turg, n\u00f5udlus ja pakkumine, ettev\u00f5tlikkus, ettev\u00f5tlus ja ettev\u00f5tja, ettev\u00f5tlusprotsess, ettev\u00f5tlusp\u00e4devus jne.<\/p>\n\n\n\n
Aktsiaselts <\/strong>on \u00e4ri\u00fching, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts on k\u00f5rgeima kapitalin\u00f5udega (v\u00e4hemalt 25 000 eurot) ettev\u00f5tlusvorm ja see peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri.<\/p>\n\n\n\n Amortisatsioon <\/strong>ehk amortiseerimine on p\u00f5hivahendite (tootmishooned, seadmed, masinad) v\u00e4\u00e4rtuse j\u00e4rkj\u00e4rguline kandmine nende abil valmistatud toodangu v\u00e4\u00e4rtusse.<\/p>\n\n\n\n Amortiseerumine<\/strong> on rajatiste, tehniliste seadmete ja muude t\u00f6\u00f6vahendite kulumine, mist\u00f5ttu nende v\u00e4\u00e4rtus aja jooksul langeb.<\/p>\n\n\n\n Brutopalk<\/strong> on t\u00f6\u00f6lepingus v\u00f5i \u00f5igusaktis kindlaks m\u00e4\u00e4ratud t\u00f6\u00f6tasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, mille hulka on arvutatud seaduse j\u00e4rgi kinnipidamisele kuuluvad maksud ja maksed.<\/p>\n\n\n\n Defitsiit<\/strong> ehk vajak, vaegus, puudus.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Eelarve <\/strong>on arvuliselt v\u00e4ljendatud rahaline plaan tulude (ehk sissetulekute laekumise \u2013 kust ja kui suures ulatuses raha laekub) ning kulude (ehk v\u00e4ljaminekute arvestuse \u2013 millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse) suhte v\u00e4ljendamiseks.<\/p>\n\n\n\n Eelarve tasakaal<\/strong>, eelarve tulude ja kulude v\u00f5rdsus. Kulude \u00fclekaal tulude suhtes on eelarve puuduj\u00e4\u00e4k ehk defitsiit, tulude \u00fclekaal kulude suhtes on eelarve \u00fclej\u00e4\u00e4k ehk sufitsiit.<\/p>\n\n\n\n Eelarvearvestamine<\/strong> ehk finantsplaneerimine<\/em> on eelarve koostamise protsess, mis h\u00f5lmab eesm\u00e4rkide seadmist, nende eesm\u00e4rkide saavutamiseks erinevate strateegiate ja nende strateegiate finantsm\u00f5ju hindamist.<\/p>\n\n\n\n Eesm\u00e4rk <\/strong>on tulevikuseisund, mille poole p\u00fc\u00fceldakse, subjekti kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks ta on valmis rakendama tahte (pingutama, \u00fcletama raskusi, ja vastutama selle eest, mis v\u00e4lja tuleb). Eesm\u00e4rk on otsus tegelikkuse muutmiseks.<\/p>\n\n\n\n Empaatiakaart<\/strong> on t\u00f6\u00f6vahend, mis v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fcsida lisaks kliendi demograafilisele profiilile arusaama kliendi keskkonnast, k\u00e4itumisest, muredest ja p\u00fc\u00fcdlustest. Empaatiakaardi l\u00e4bitegemine v\u00f5imaldab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada tugevama \u00e4rimudeli, sest kliendiprofiil annab juhised, kuidas koostada paremaid v\u00e4\u00e4rtuspakkumisi ja seel\u00e4bi kujundada sujuvamaid kliendisuhteid.<\/p>\n\n\n\n Ettev\u00f5tja<\/strong> on vastavalt \u00c4riseadustiku \u00a71 kohaselt f\u00fc\u00fcsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest tooteid v\u00f5i teenuseid ning kellele toodete m\u00fc\u00fck v\u00f5i teenuste osutamine on p\u00fcsiv tegevus, ning \u00c4riseaduses \u00a71 s\u00e4testatud \u00e4ri\u00fching.<\/p>\n\n\n\n Ettev\u00f5te<\/strong> on tegutsemise vorm ja viis, majandus\u00fcksus, mille kaudu tegutseda. Ettev\u00f5te koosneb asjadest, \u00f5igustest ja kohustustest.<\/p>\n\n\n\n Ettev\u00f5tlusprotsess<\/strong>\u00a0 on uue ettev\u00f5tmise loomine, mis seob etapid ettev\u00f5tlikust kavatsusest kuni uue ettev\u00f5tmise idee elluviimiseni, tuginedes keskkonnast, tehnoloogilistest p\u00e4devustest ja muudest ressurssidest tulenevatele v\u00f5imalustele.<\/p>\n\n\n\n Ettev\u00f5tlikkus <\/strong>on isikuomadus, milles avaldub inimese tegutsemisv\u00f5ime ja -tahe. See p\u00f5hineb loomingulisusel, uuendusmeelsusel ja riskivalmidusel, samuti oskusel \u00e4ra tunda ja realiseerida v\u00f5imalusi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Ettev\u00f5tluse \u00f6kos\u00fcsteem <\/strong>on omavahel \u00fchendatud ettev\u00f5tjate (nii olemasolevate kui potentsiaalsete), ettev\u00f5tlusorganisatsioonide, institutsioonide ja ettev\u00f5tlusprotsesside kooslus, mille komponentide formaalsel ja mitteformaalsel koostoimel m\u00f5jutatakse kohalikus ettev\u00f5tluskeskkonnas ettev\u00f5tete tulemuslikkust.<\/p>\n\n\n\n Faktooring<\/strong> on tehing, milles antakse ostjate tasumata m\u00fc\u00fcgiarved edasi finantsettev\u00f5ttele, kes maksab m\u00fc\u00fcjale teenustasu eest arve t\u00e4issummas v\u00e4lja. Faktooring aitab ettev\u00f5tetel oma tegevust rahastada ehk tavap\u00e4raselt on faktooring m\u00fc\u00fcja k\u00e4ibekapitali finantseerimise vorm.<\/p>\n\n\n\n Finantsinvesteeringud<\/strong> ehk kaudsed investeeringud on rahapaigutused finantsvaradesse ehk v\u00e4\u00e4rtpaberitesse.<\/p>\n\n\n\n F\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tja (FIE)<\/strong> on f\u00fc\u00fcsiline isik, kes tegeleb ettev\u00f5tlusega ja on enne oma tegevuse alustamist esitanud avalduse enda kandmiseks \u00e4riregistrisse.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Hind<\/strong> on rahaline v\u00e4\u00e4rtus, mille eest saab toodet v\u00f5i teenust osta v\u00f5i m\u00fc\u00fca. Hind suunab k\u00f5ikide turuosaliste k\u00e4itumist ja tal on kolm p\u00f5hilist \u00fclesannet: n\u00f5udluse ja pakkumise tasakaalustamine, tootjate ja tarbijate suunamine, tulude jaotus.<\/p>\n\n\n\n Hinnakujundus<\/strong> on protsess, kus ettev\u00f5te kujundab hinna, millega ta on valmis oma tooteid ja teenuseid m\u00fc\u00fcma. \u00d5ige l\u00e4henemisviis hinnakujundusele suurendab klientide arvu ja rahulolu. Samuti on hinnakujundus oluline konkurentsitingimuste kujundamisel ja konkurentsieelise loomisel.<\/p>\n\n\n\n Investeering<\/strong> on kasu saamise eesm\u00e4rgil tehtud (eelk\u00f5ige) pikaajaline kapitalimahutus varadesse v\u00f5i \u00f5igustesse. Majanduslikus m\u00f5ttes v\u00f5ib investeeringut k\u00e4sitada selliste toodete v\u00f5i \u00f5iguste ostmisena, mida ei tarbita \u00e4ra, vaid mida kasutatakse tulevikus rikkuse kasvatamiseks.<\/p>\n\n\n\n Investeerimine<\/strong> on rahapaigutus, eesm\u00e4rgiga saada sellelt tulu.<\/p>\n\n\n\n Juurdehindlus<\/strong> on jaehinna leidmiseks ostuhinnale liidetav hinnat\u00e4iend. Juurdehindlus sisaldab tegevuskulusid (nt. ruumide rent, tooraine ja toodete ostukulud, t\u00f6\u00f6tajate palgad, kommunaal- ja rendikulud jne) ja ettev\u00f5tte oodatavat kasumit.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4\u00e4ktuluarvestus <\/strong>on kulude arvestuse meetod, mille kasutamisel liigitatakse kulud muutuvkuludeks ja p\u00fcsikuludeks ning mille kasutamisel arvestatakse kuluobjektidele ainult muutuvkulud.<\/p>\n\n\n\n Kahjum<\/strong> on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude (negatiivne) vahe, mille korral kulud \u00fcletavad tulusid.<\/p>\n\n\n\n Kapital <\/strong>on aineline v\u00e4\u00e4rtus ja f\u00fc\u00fcsiline vara (n\u00e4iteks masinad ja infrastruktuur), mida kasutatakse tulu tootmiseks; majandustegevuse oluline komponent maa, t\u00f6\u00f6j\u00f5u ja ettev\u00f5tlikkuse k\u00f5rval.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Kassap\u00f5hise eelarve<\/strong> puhul on oluline vaid raha liikumine, olenemata, millal toimub toote omandi\u00f5iguse muutus v\u00f5i teenuse osutamine.<\/p>\n\n\n\n Kasum<\/strong> on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude (positiivne) vahe, mille korral tulud \u00fcletavad kulusid.<\/p>\n\n\n\n Kasumil\u00e4vi <\/strong>on selline m\u00fc\u00fcgimaht (tootmismaht), mille puhul tulude ja kulude kogusummad on v\u00f5rdsed (k\u00f5ik kulud on kaetud tuludega) ja pole kasumit ega\u00a0 kahjumit (nn nullkasum). M\u00fc\u00fcgimahu (tootmismahu) suurenedes \u00fcle kasumil\u00e4ve hakkab ettev\u00f5te kasumit saama.<\/p>\n\n\n\n Kaudne ehk finantsinvesteering <\/strong>on rahapaigutused finantsvaradesse ehk v\u00e4\u00e4rtpaberitesse.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Keskmise suurusega ettev\u00f5tja <\/strong>on \u00e4ri\u00fching, mille n\u00e4itajatest v\u00f5ib aruandeaasta bilansip\u00e4eval vaid \u00fcks \u00fcletada j\u00e4rgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, m\u00fc\u00fcgitulu 40 000 000 eurot ja keskmine t\u00f6\u00f6tajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.<\/p>\n\n\n\n Klientide segmenteerimine<\/strong> on protsess, mille k\u00e4igus jagatakse kliendid \u00fchiste tunnuste (nt demograafia v\u00f5i ostuk\u00e4itumise) alusel, et neile ettev\u00f5tte tooteid ja teenuseid paremini turundada.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Kliendisegment <\/strong>peab olema m\u00f5\u00f5detav, ligip\u00e4\u00e4setav (ehk turunduss\u00f5num peab kohale j\u00f5udma, olemas peavad olema jaotuskanalid klientide teenindamiseks), kestev, piisavalt suur, et olla kasumlik.<\/p>\n\n\n\n Klient <\/strong>on isik v\u00f5i \u00fcksus, kes ostab ettev\u00f5tte pakutavaid tooteid ja teenuseid.<\/p>\n\n\n\n Kliendianal\u00fc\u00fcs<\/strong> eesm\u00e4rgiks on kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kasutades saada teada, kes on ettev\u00f5tte kliendid, mis on nende soovid, vajadused, valu (probleem(id)) ja eesm\u00e4rgid.<\/p>\n\n\n\n Koondeelarve <\/strong>on eelarve, mis kajastab ettev\u00f5tte \u00fcldisi finants- ja strateegilisi eesm\u00e4rke. Koondeelarvesse koondatakse k\u00f5ikide meeskondade, osakondade ja \u00fcksuste eelarved.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Konkurents<\/strong> majanduses on olukord, kus mitmed ettev\u00f5tted v\u00f5i \u00fcksikisikud p\u00fc\u00fcavad oma toodete v\u00f5i teenuste m\u00fc\u00fcgiga saavutada tarbijate soosingu ning turuosa. See h\u00f5lmab hinna, kvaliteedi, turunduse ja innovatsiooni v\u00f5istlust, et rahuldada tarbijate vajadusi ja soove1.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Konkurentsikeskne hinnakujundus<\/strong> l\u00e4htutakse konkurentide samalaadsete toodete\u00a0 v\u00f5i teenuste hindadest. Lihtsustatult, ettev\u00f5te m\u00e4\u00e4rab oma hinna vastavalt oma otseste konkurentide hinnatasemele.<\/p>\n\n\n\n Korduvtulu<\/strong>\u00a0 on tulu, mis tuleneb pidevatest maksetest selle eest, et ettev\u00f5te teeb kliendile j\u00e4tkuvalt v\u00e4\u00e4rtuspakkumisi v\u00f5i pakub ostuj\u00e4rgset tuge.<\/p>\n\n\n\n Kulu<\/strong> on majandusliku kasu v\u00e4henemine aruandeperioodil vara v\u00e4henemise, ammendumise v\u00f5i amortisatsioonina v\u00f5i kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital v\u00e4heneb, v\u00e4lja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud v\u00e4ljamaksed.<\/p>\n\n\n\n Kulukeskne hinnakujundus<\/strong> kujutab endast l\u00e4htumist toote omahinnast ehk m\u00fc\u00fcgihinna kujundamiseks arvutatakse v\u00e4lja toote\/teenuse omahind.<\/p>\n\n\n\n K\u00e4ibemaks<\/strong> on riiklikult kehtestatud maks, mida tasuvad isikud, kes on registreerinud ennast k\u00e4ibemaksukohustuslasena k\u00e4ibemaksukohustuse tekkimisel v\u00f5i vabatahtlikult.<\/p>\n\n\n\n K\u00e4ibemaksukohustuslane <\/strong>(edaspidi maksukohustuslane) on vastavalt K\u00e4ibemaksuseadus \u00a72 isik, kaasa arvatud avalik-\u00f5iguslik juriidiline isik, v\u00f5i riigi-, valla- v\u00f5i linnaasutus (edaspidi isik), kellel tekib maksustatav k\u00e4ive ettev\u00f5tluse tulemusena, sealhulgas Eestis ettev\u00f5tlusega tegelev mitteresident tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283) t\u00e4henduses ja Eestisse teenust importiv isik.<\/p>\n\n\n\n K\u00e4ive<\/strong> on vastavalt K\u00e4ibemaksuseaduse \u00a73:<\/p>\n\n\n\n \u00a0\u00a01) kauba v\u00f5\u00f5randamine ja teenuse osutamine ettev\u00f5tluse korras;<\/p>\n\n\n\n \u00a0\u00a02) kauba andmine ja teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma t\u00f6\u00f6tajale, teenistujale v\u00f5i juhtimis- v\u00f5i kontrollorgani liikmele ning teenuse ja ettev\u00f5tluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutamine maksukohustuslase v\u00f5i tema t\u00f6\u00f6taja, teenistuja v\u00f5i juhtimis- v\u00f5i kontrollorgani liikme poolt ettev\u00f5tlusega mitteseotud otstarbel, kui maksukohustuslane on selle kauba v\u00f5i teenuse sisendk\u00e4ibemaksu K\u00e4ibemaksuseaduse \u00a7 20 kohaselt oma k\u00e4ibemaksust maha arvanud.<\/p>\n\n\n\n K\u00e4ivitamisperiood <\/strong>on periood, mis algab ettev\u00f5tte registreerimisest ja h\u00f5lmad toodete ja teenuste m\u00fc\u00fcgiks ettevalmistavaid tegevusi \u2013 ruumide rent ja ettevalmistamine, seadmete hankimine, turundustegevusi, t\u00f6\u00f6tajate v\u00e4rbamist jms<\/p>\n\n\n\n Laen <\/strong>on finantstehing, mille k\u00e4igus isik (laenuandja) annab poolte vahel s\u00f5lmitud lepingu kaudu vara (tavaliselt rahasumma) teisele isikule (laenuv\u00f5tjale) vastutasuks intressi (raha hind) saamise eest).<\/p>\n\n\n\n Leping <\/strong>on tehing kahe v\u00f5i enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub v\u00f5i lepingupooled kohustuvad midagi tegema v\u00f5i tegemata j\u00e4tma. Leping on lepingupooltele t\u00e4itmiseks kohustuslik.<\/p>\n\n\n\n Liising<\/strong> on laen, mille puhul liisinguobjekt j\u00e4\u00e4b raha laenajale lepingu tagatiseks.<\/p>\n\n\n\n Litsents<\/strong> on intellektuaalse omandi valdkonnas t\u00e4hendab kasutus\u00f5igust, mille autor, autori\u00f5igusega kaasnevate \u00f5iguste omaja v\u00f5i t\u00f6\u00f6stusomandi eseme omanik annab litsentsisaajale oma intellektuaalse omandi kasutamiseks.<\/p>\n\n\n\n Litsentsitasu<\/strong> on tasu, mida litsentsisaaja maksab litsentsiandjale litsentsilepingu alusel saadud kasutus\u00f5iguse eest teostada litsentsiandja intellektuaalsest varast tulenevaid \u00f5igusi. Litsentsitasu v\u00f5ib olla kindlaks m\u00e4\u00e4ratud erinevatel alustel, n\u00e4iteks kindla rahasummana v\u00f5i protsendina intellektuaalse omandi kasutamisest saadavast tulust v\u00f5i litsentsisaaja m\u00fc\u00fcgik\u00e4ibest.<\/p>\n\n\n\n Majandus <\/strong>on inimtegevus, mille eesm\u00e4rk on tagada inimestele vajalike toodete ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise v\u00f5imalust. Riigi majanduse eesm\u00e4rk on tagada riigi elanikkonna \u00e4raelamise ja arengu v\u00f5imalusi, sellep\u00e4rast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu toidu ja r\u00f5ivastuse hankimine, elamute ehitamine ja k\u00fctmine, hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine.<\/p>\n\n\n\n Majandusaasta<\/strong> on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase p\u00f5hikirjas v\u00f5i muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole s\u00e4testatud teisiti. Majandusaasta pikkus on reeglina 12 kuud. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, l\u00f5petamisel, majandusaasta alguskuup\u00e4eva muutmisel v\u00f5i muul seadusega etten\u00e4htud juhul v\u00f5ib majandusaasta olla l\u00fchem v\u00f5i pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi \u00fcletada 18 kuud.<\/p>\n\n\n\n Majandusaasta aruanne<\/strong> on aruanne, mille raamatupidamiskohustuslane on kohustatud l\u00f5ppenud majandusaasta kohta koostama. Raamatupidamisaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.<\/p>\n\n\n\n Majanduslangus<\/strong> on periood, mil sisemajanduse kogutoodang v\u00e4heneb.<\/p>\n\n\n\n Majandusharu<\/strong> moodustavad ettev\u00f5tted, mis toodavad sarnaseid tootid ja osutavad sarnaseid teenuseid.<\/p>\n\n\n\n Majandussubjekt <\/strong>on f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5i juriidiline isik, kes teeb ise majanduslikke otsuseid ja vastutab ise oma tegevuse k\u00f5igi tulemuste eest.<\/p>\n\n\n\n Maks <\/strong>on seadusega v\u00f5i seaduse alusel kohaliku omavalitsuse m\u00e4\u00e4rusega riigi v\u00f5i kohaliku omavalitsuse avalik-\u00f5iguslike \u00fclesannete t\u00e4itmiseks v\u00f5i selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus, millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks (MKS \u00a7 2)<\/p>\n\n\n\n Meeskond <\/strong>\u00a0on \u00fchiste eesm\u00e4rkide saavutamise nimel koos tegutsev r\u00fchm inimesi. Meeskonda ise\u00adloo\u00admustab kindel rollijaotus ning koost\u00f6\u00f6suhted.<\/p>\n\n\n\n Meeskonnat\u00f6\u00f6<\/strong> on t\u00f6\u00f6 organiseerimise viis, mille puhul k\u00f5igi vajalike erialade esindajaist koosnevat otsustusmeeskonda juhib \u00fcks kas sama v\u00f5i k\u00f5rgema astme juht.<\/p>\n\n\n\n Missioon<\/strong> on avaldus organisatsiooni eesm\u00e4rgi, tegutsemisfilosoofia ja \u2013suundade kohta, sellega viidatakse klientidele, tootele\/teenusele, turgudele ja tehnoloogiale\/toimimisviisidele<\/p>\n\n\n\n Mittetulundus\u00fching<\/strong> on isikute vabatahtlik \u00fchendus, mille eesm\u00e4rgiks v\u00f5i p\u00f5hitegevuseks ei v\u00f5i olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.<\/p>\n\n\n\n Muud \u00e4rikulud <\/strong>on ebaregulaarselt \u00e4ritegevuse k\u00e4igus tekkivad kulud, sh kahjum materiaalse ja immateriaalse p\u00f5hivara ning kinnisvarainvesteeringute m\u00fc\u00fcgist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest n\u00f5uetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees.<\/p>\n\n\n\n Muutuvkulud <\/strong>on kulud, mis olulisusvahemikus muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutumisega.<\/p>\n\n\n\n M\u00fc\u00fcgihind <\/strong>ehk realiseerimishind <\/strong>on hind, millega teenust v\u00f5i toodet tarbijale m\u00fc\u00fcakse ja mille sisse on arvatud k\u00e4ibemaks ning teised maksud.<\/p>\n\n\n\n M\u00fc\u00fcgikate <\/strong>kajastab suhtelist tuluosa, mis j\u00e4\u00e4b ettev\u00f5tja k\u00e4sutusse peale toodete v\u00f5i teenuste soetusmaksumuse mahaarvamist. Teisis\u00f5nu: brutokasumi m\u00e4\u00e4r.<\/p>\n\n\n\n M\u00fc\u00fck <\/strong>on kindla kauba v\u00f5i teenuse pakkumine kindlaksm\u00e4\u00e4ratud v\u00f5i kokkulepitud hinnaga ja vastutasuks m\u00fc\u00fcja v\u00f5i tarnija rahalise tasu eest.<\/p>\n\n\n\n Netopalk<\/strong> ehk puhaspalk on sissetulek, mis p\u00e4rast maksude maha arvestamist t\u00f6\u00f6tajale v\u00e4lja makstakse.\u00a0<\/p>\n\n\n\n N\u00f5udlus <\/strong>viitab tarbijate soovile osta tooteid v\u00f5i teenuseid ning valmisolekule maksta nende toodete v\u00f5i teenuste eest konkreetset hinda.<\/p>\n\n\n\n N\u00f5udluskeskne hinnakujundus<\/strong> on reageerimine muutustele sihtturul ja kohanemist turu muutustega. N\u00f5udluskeskse hinnakujunduse puhul l\u00e4htutakse emotsionaalsest v\u00e4\u00e4rtusest, mille tarbija tootele v\u00f5i teenusele omistab.<\/p>\n\n\n\n N\u00f5udlusk\u00f5ver <\/strong>n\u00e4itab graafiliselt mingi kauba hinna ja tarbijapoolse n\u00f5udluse suhet.<\/p>\n\n\n\n Omahind<\/strong> on toote v\u00f5i teenuse ettevalmistamise, tootmise ja m\u00fc\u00fcgiga seotud kulud rahasse arvestatuna. Erinevalt toote v\u00f5i teenuse hinnast, milles selle v\u00e4\u00e4rtus kajastub ostja n\u00f5usolekuna, sisalduvad omahinnas tootja tehtavad kulutused v\u00e4\u00e4rtuse loomisel.<\/p>\n\n\n\n Omakapital <\/strong>on j\u00e4\u00e4kosalus raamatupidamiskohustuslase varades p\u00e4rast tema k\u00f5igi kohustiste mahaarvamist.<\/p>\n\n\n\n Osa\u00fching <\/strong>on \u00e4ri\u00fching, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osa\u00fchingu kohustuste eest. Osa\u00fching vastutab oma kohustuste t\u00e4itmise eest kogu oma varaga.<\/p>\n\n\n\n Otsene ehk reaalinvesteering <\/strong>t\u00e4hendab materiaalse vara nt. maa, hooned, seadmed jm. ostmist.<\/p>\n\n\n\n Otsene sihtr\u00fchm<\/strong> on kliendid, kellele teie kaubad ja teenused on otseselt m\u00f5eldud. Tegemist on k\u00f5ige olulisema kliendir\u00fchmaga, kes teeb ise ostuotsuse.<\/p>\n\n\n\n Palk <\/strong>ehk t\u00f6\u00f6tasu ehk teenistus on t\u00f6\u00f6 tegemise eest makstav rahaline v\u00f5i aineline tasu. Palk on tasu, mida t\u00f6\u00f6andja maksab t\u00f6\u00f6v\u00f5tjale t\u00f6\u00f6 eest vastavalt temaga s\u00f5lmitud suulisele v\u00f5i kirjalikule t\u00f6\u00f6lepingule, samuti muudel seadusega v\u00f5i pooltevahelise lepinguga kokku lepitud juhtudel \u00fche t\u00f6\u00f6\u00fchiku (t\u00f6\u00f6p\u00e4eva, t\u00f6\u00f6kuu, t\u00f6\u00f6deldud tooriku, osutatud teenuse jne) eest rahas v\u00f5i natuuras.<\/p>\n\n\n\n Pakkumine <\/strong>on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil m\u00fc\u00fca. Pakkumist m\u00f5jutavad tehnoloogia tase, vajalike ressursside hinnad, alternatiivsete toodete hinnad, tootjate ootused, tootjate arv<\/p>\n\n\n\n Pakkumisk\u00f5ver <\/strong>on graafik, mis n\u00e4itab toote v\u00f5i teenuse kogust, mida m\u00fc\u00fcjad on valmis erinevatel hinnatasemetel pakkuma.<\/p>\n\n\n\n Pakkumishinnameetodit<\/strong> kasutatakse hinnapakkumiste ja hangete v\u00f5itmiseks.<\/p>\n\n\n\n Pankrot<\/strong> on juriidiline maksej\u00f5uetuse v\u00e4ljakuulutamine, kui era- v\u00f5i juriidiline isik ei suuda tasuda oma v\u00f5lga.<\/p>\n\n\n\n Pensionikindlustusmakse<\/strong> on II samba pensioni sihtotstarbeliseks rahastamiseks kogumispensionide seadusega kehtestatud sotsiaalkindlustusmakse. Makse kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta s\u00e4testatut.<\/p>\n\n\n\n PESTLE anal\u00fc\u00fcs <\/strong>on strateegilises anal\u00fc\u00fcsis kasutatav t\u00f6\u00f6riist, mis m\u00e4\u00e4ratleb ettev\u00f5tte keskkonna l\u00e4bi v\u00e4listegurite kogumi anal\u00fc\u00fcsimise. PESTLE anal\u00fc\u00fcs on ettev\u00f5tte jaoks vajalik, et hinnata keskkonda, kus ettev\u00f5te tegutseb. Antud anal\u00fc\u00fcsi kasutatakse nii l\u00fchi- kui ka pikaajalise strateegia koostamiseks ja v\u00f5imalike v\u00e4liskeskkonnast tulenevate m\u00f5jurite hindamiseks.<\/p>\n\n\n\n Piirkasum ehk j\u00e4\u00e4ktulu <\/strong>on \u00fchiku m\u00fc\u00fcgihinna ja \u00fchiku muutuvkulu vahe. \u00dchiku j\u00e4\u00e4ktulu n\u00e4itab, kui palju suureneb kasum, kui m\u00fc\u00fcgimaht suureneb \u00fche \u00fchiku v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n Piirkasumi m\u00e4\u00e4r<\/strong> n\u00e4itab piirkasumi suhet m\u00fc\u00fcgitulusse Piirkasumi m\u00e4\u00e4r v\u00e4ljendatakse tavaliselt protsentides ja see on sisuliselt rentaablusn\u00e4itaja.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Projekt <\/strong>on enamasti \u00fchekordne, kindla alguse ja l\u00f5puga ettev\u00f5tmine. Tihti iseloomustab projekte ka see, et nad h\u00f5lmavad erinevaid elu- v\u00f5i \u00e4rivaldkondi. projekti elluviimiseks vajalike \u00fclesannete teostamiseks on vaja erinevate spetsialistide abi. Projektid erinevad teineteisest sisu ja eesm\u00e4rkide poolest, kuid k\u00f5igil neil on m\u00f5ned \u00fchised jooned nagu n\u00e4iteks piiratud vahendid, etteantud eelarve ja t\u00e4htaeg.<\/p>\n\n\n\n P\u00f5hiressursid <\/strong>on varad, mida on tarvis, et panna \u00e4rimudel\/\u00e4riplaan toimima; h\u00f5lmavad f\u00fc\u00fcsilisi, finantsilisi, intellektuaalseid ja inimressursse. P\u00f5hiressursse v\u00f5ib omada v\u00f5i rentida.<\/p>\n\n\n\n P\u00f5hivara amortisatsioonikulu (kulum, depretsiatsioon) <\/strong>on materiaalselt ja immateriaalselt (p\u00f5hitegevuses kasutatud) p\u00f5hivaralt ja soetus-maksumuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ja\/v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtuse langusest (alla-hindlustest ja\/v\u00f5i mahakandmistest) tekkinud kulu.<\/p>\n\n\n\n P\u00fcsikulud <\/strong>on ettev\u00f5tte kulu, mis ei ole ettev\u00f5tte toodangu mahuga (toodangumahust s\u00f5ltuvad muutuvkulud) otseses seoses.<\/p>\n\n\n\n Raamatupidamine <\/strong>on majandus\u00fcksuse majandustehingute tulemuste t\u00e4ieliku dokumenteeritud arvestuse s\u00fcsteem, mille osad on vastastikuses s\u00f5ltuvuses. Raamatupidamise s\u00fcsteemi kuuluvad: (1) audiitorkontroll; (2) rahandusanal\u00fc\u00fcs; (3) finantsplaanimine ehk eelarvestamine; (4) finantsraamatupidamine ehk -arvestus; (5) juhtimisraamatupidamine ehk -arvestus; (6) kuluraamatupidamine ehk -arvestus; (7) maksuraamatupidamine ehk -arvestus; (8) sisekontroll.<\/p>\n\n\n\n Raha<\/strong> on (1) \u00fcldise maksevahendina esinev kaup, mille vastu saab vahetada mis tahes teisi kaupu vahekorras, mis s\u00f5ltub tema ostuj\u00f5ust; (2) valuuta, v\u00e4\u00e4ring, mingis riigis kasutusel olev \u00fcldine maksevahend.<\/p>\n\n\n\n Rahak\u00e4ibe eelarve<\/strong> kujutab oodatavat kontoraha varu, mis ettev\u00f5ttel ennustusperioodi jooksul olemas on, tuginedes tegevus- ja investeerimiseelarve infole. Rahak\u00e4ibe eelarve koostavad reeglina ettev\u00f5tte finantsosakond v\u00f5i raamatupidamine.<\/p>\n\n\n\n Rahavoog<\/strong> on raha liikumine. See n\u00e4itab raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja v\u00e4ljamakseid ettev\u00f5tetes, projektides v\u00f5i finantstoodetes.<\/p>\n\n\n\n Rahavoogude prognoos<\/strong> kirjeldab ettev\u00f5tte rahaliste vahendite muutust teataval ajavahemikul.<\/p>\n\n\n\n Reaalinvesteeringud <\/strong>ehk otsesed investeeringud on rahapaigutused reaalsesse varasse nt. kinnisvara, tootmisseadmed jm.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Sihtasutus<\/strong> on era\u00f5iguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks p\u00f5hikirjaliste eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Sihtasutuse \u00f5igusv\u00f5ime tekib mittetulundus\u00fchingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest ja l\u00f5peb registrist kustutamisega.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Sotsiaalmaks<\/strong> on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis.<\/p>\n\n\n\n Sufitsiid <\/strong>on majanduseelarve \u00fclej\u00e4\u00e4k; samuti on olukord turul, kus on kauba \u00fclej\u00e4\u00e4k e. pakkumine \u00fcletab n\u00f5udluse.<\/p>\n\n\n\n Suurettev\u00f5tja <\/strong>on \u00e4ri\u00fching, mille n\u00e4itajatest aruandeaasta bilansip\u00e4eval v\u00e4hemalt kaks \u00fcletavad j\u00e4rgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, m\u00fc\u00fcgitulu 40 000 000 eurot ja keskmine t\u00f6\u00f6tajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.<\/p>\n\n\n\n SWOT anal\u00fc\u00fcs <\/strong>on tehnika, mida saab rakendada oma toodete, teenuste v\u00f5i mistahes uue ettev\u00f5tmise kohta, et hinnata selle tugevaid ja n\u00f5rku k\u00fclgi, kasvu ja arenemise v\u00f5imalusi ning isegi v\u00e4liskeskkonna ohtusid elluj\u00e4\u00e4mise aspektist l\u00e4htuvalt.<\/p>\n\n\n\n Tarbijaturg <\/strong>on turg, mis koosneb kodutarbijatest, kes ostavad tooteid v\u00f5i teenuseid oma individuaalseks v\u00f5i pere tarbimiseks.<\/p>\n\n\n\n Tasuvuspunkt<\/strong> ehk kasumil\u00e4vepunkt<\/strong> on tase, mil m\u00fc\u00fcgitulu katab t\u00e4pselt \u00e4ra muutuv- ja p\u00fcsikulud ning kasum v\u00f5rdub nulliga. Kasum tekib alles siis, kui m\u00fc\u00fcgimaht suureneb \u00fcle tasuvuspunkti.<\/p>\n\n\n\n Teenus <\/strong>on immateriaalne toode, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Teenusel pole esemelist vormi ja see ei saa olla kellegi omand. Teenust pole v\u00f5imalik ladustada ega ette toota, seda saab \u00fcle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi s\u00e4ilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, v\u00f5ib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise ajal.<\/p>\n\n\n\n Tegevjuhtkond<\/strong> on raamatupidamiskohustuslase (v\u00e4lja arvatud f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tja) igap\u00e4evast tegevust juhtima ja tehinguid tegema \u00f5igustatud isik v\u00f5i isikud (n\u00e4iteks \u00e4ri\u00fchingu juhatus).<\/p>\n\n\n\n Tegevusaruanne<\/strong> on \u00fcks osa majandusaasta aruandest, mis koostatakse ettev\u00f5tte juhatuse poolt ja mille sisu on paika pandud Raamatupidamise seaduse poolt. Tegevusaruandes antakse \u00fclevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on m\u00e4\u00e4rav t\u00e4htsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest s\u00fcndmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest j\u00e4rgmisel majandusaastal.<\/p>\n\n\n\n Tegevusperiood <\/strong>algab toodete ja teenuste m\u00fc\u00fcgiga. Ettev\u00f5tte kulud on n\u00fc\u00fcd seotud toodete tootmise v\u00f5i teenuste pakkumisega ning ettev\u00f5tte k\u00e4igus hoidmisega.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Tekkep\u00f5hise eelarve <\/strong>puhul kajastatakse tulud ja kulud nende tekkimise ajal, s\u00f5ltumata raha liikumisest. Tulu\/kulu loetakse tekkinuks, kui toote omandi\u00f5igus on \u00fcle l\u00e4inud v\u00f5i teenus osutatud.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Toode <\/strong>on mingi vajaduse rahuldamiseks valmistatud ese v\u00f5i osutatud teenus. Eristatakse pooltooteid (vajavad edasist t\u00f6\u00f6tlemist) ja valmistooteid<\/p>\n\n\n\n Toote omahind <\/strong>on \u00fche toote tootmise kulu, mis leitakse, jagades tootmiskulu toodete arvuga.<\/p>\n\n\n\n Tootmiskulud on kulud, mida tehakse p\u00f5hitegevuse (tootmise v\u00f5i teenuse osutamise) protsessis v\u00e4ljundite (n\u00e4iteks toodete ja teenuste) valmistamisega seoses.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Tulundus\u00fchistu<\/strong> on vastavalt Tulundus\u00fchistuseaduse \u00a71 \u00e4ri\u00fching, mille eesm\u00e4rgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve l\u00e4bi \u00fchise majandustegevuse, milles liikmed osalevad\u00a0 (1) tarbijate v\u00f5i muude h\u00fcvede kasutajatena; (2) hankijatena; (3) t\u00f6\u00f6panuse kaudu; (4) teenuste kasutamise kaudu; (5) m\u00f5nel muul sarnasel viisil.<\/p>\n\n\n\n Tulu<\/strong> on raha (v\u00f5i samav\u00e4\u00e4rne v\u00e4\u00e4rtus), mida \u00fcksikisik v\u00f5i ettev\u00f5te saab kauba v\u00f5i teenuse pakkumise eest v\u00f5i kapitali investeerimise teel. Tulu on majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil, vara lisandumise v\u00f5i suurenemisena v\u00f5i kohustiste v\u00e4henemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, v\u00e4lja arvatud omanike sissemaksed omakapitali.<\/p>\n\n\n\n Tulumaks<\/strong> jaguneb kaheks: f\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaks ning ettev\u00f5tte tulumaks. Ettev\u00f5tte tulumaksu maksavad lisaks Eesti residendist juriidilistele isikutele ja Eesti riigitulundusasutustele ka mitteresidentide p\u00fcsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes k\u00f5ik t\u00f6\u00f6andjad, nii residendid kui mitteresidendid. Lisaks ettev\u00f5tte tulumaksu tasumisele on t\u00f6\u00f6andjal kohustus t\u00f6\u00f6tajatele tehtud v\u00e4ljamaksetelt pidada kinni ja tasuda Maksu- ja Tolliametile tulumaks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Tulud <\/strong>on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine v\u00f5i kohustuste v\u00e4henemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v\u00e4lja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali (RTJ1 2005, \u00a7 24)<\/p>\n\n\n\n Turg <\/strong>on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turuosalised suhtlevad ning kujundavad ostetavate ja m\u00fc\u00fcdavate toodete ja teenuste hindu ning koguseid.<\/p>\n\n\n\n Turuhind <\/strong>on turul toimuva n\u00f5udmise ja pakkumise kompromissina v\u00e4lja kujunenud hind.<\/p>\n\n\n\n Turuhinnameetod<\/strong> puhul m\u00e4\u00e4ratakse hind kas konkurentide hinnast k\u00f5rgem (juhul kui toote v\u00e4\u00e4rtuspakkumises on ainulaadsust), konkurentide hinnast madalam (juhul kui toote kvaliteet on madalam) v\u00f5i konkurentide omaga samal tasemel (standardse toote puhul).<\/p>\n\n\n\n Turu segmentimine <\/strong>on turu jaotamine m\u00f5ttelisteks osadeks tarbijate \u00fchiste tunnuste alusel turundusmeetmete rakendamiseks.<\/p>\n\n\n\n Turu tasakaal <\/strong>on seisund, mille korral turg on tasakaalus, s.t. et pakkumine ja n\u00f5udlus on omavahel v\u00f5rdsed.<\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6taja\/t\u00f6\u00f6andja v\u00e4\u00e4rtuspakkumine <\/strong>on komplekt v\u00e4\u00e4rtuseid, mida t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6tajatele pakub. T\u00f6\u00f6taja v\u00e4\u00e4rtuspakkumine annab edasi organisatsiooni visiooni, missiooni ning v\u00e4\u00e4rtused. T\u00f6\u00f6taja\/t\u00f6\u00f6andja v\u00e4\u00e4rtuspakkumine on oluline uute ja motiveeritud t\u00f6\u00f6tajate leidmiseks ning olemasolevate t\u00f6\u00f6tajate hoidmiseks (nt. toetav t\u00f6\u00f6keskkond, innovaatilised projekti, osakoormusega t\u00f6\u00f6tamise v\u00f5imalus, kodukontori kasutamise v\u00f5imalus jne.). Kokkuv\u00f5tlikult vastab t\u00f6\u00f6taja\/t\u00f6\u00f6andja v\u00e4\u00e4rtuspakkumine t\u00f6\u00f6taja k\u00fcsimusele: \u201cMiks ma peaksin just teie organisatsioonis t\u00f6\u00f6tama?\u201d<\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6leping<\/strong>u alusel teeb f\u00fc\u00fcsiline isik (t\u00f6\u00f6taja) teisele isikule (t\u00f6\u00f6andja) t\u00f6\u00f6d, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. T\u00f6\u00f6andja maksab t\u00f6\u00f6tajale t\u00f6\u00f6 eest tasu.<\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6v\u00f5tuleping<\/strong>uga kohustub \u00fcks isik (t\u00f6\u00f6v\u00f5tja) valmistama v\u00f5i muutma asja v\u00f5i saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (t\u00f6\u00f6), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.<\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6stusturg<\/strong> on turg, mida iseloomustab: (1) sageli toorainete ja pooltoodete m\u00fc\u00fck; (2) m\u00fc\u00fcdavad tooted on tehnilised, oluline on m\u00fc\u00fcgieelne ja -j\u00e4rgne teenindamine (seadmete paigaldamine, hooldus, v\u00e4lja\u00f5pe jm.); (3) pakendi eesm\u00e4rk on kaitsta, mitte reklaamida; (4) oluline on varustamise kiirus ja kindlus; (5) soetatakse tihti tootmisvaruks, mitte koheseks tarbimiseks; (6) toodete tehnilised andmed peavad olema v\u00e4ga t\u00e4psed.<\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse<\/strong> on t\u00f6\u00f6tuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks t\u00f6\u00f6tuskindlustuse seadusega kehtestatud sundkindlustuse makse.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4is\u00fching <\/strong>on \u00e4ri\u00fching, milles kaks v\u00f5i enam osanikku tegutsevad \u00fchise \u00e4rinime all ja vastutavad solidaarselt \u00fchingu kohustuste eest kogu oma varaga. T\u00e4is\u00fchingut reguleerib \u00c4riseadustik. T\u00e4is\u00fchingu osanikuks v\u00f5ib olla f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5i juriidiline isik, osanikuks ei v\u00f5i olla kohaliku omavalitsuse \u00fcksus. Uue osaniku v\u00f5ib vastu v\u00f5tta ainult k\u00f5igi osanike n\u00f5usolekul.<\/p>\n\n\n\n Usaldus\u00fching <\/strong>on \u00e4ri\u00fching, milles kaks v\u00f5i enam isikut tegutsevad \u00fchise \u00e4rinime all. V\u00e4hemalt \u00fcks isik (t\u00e4isosanik) vastutab \u00fchingu kohustuste eest kogu oma varaga ning \u00fcks isik (usaldusosanik) oma sissemakse ulatuses. Usaldus\u00fchingut reguleerib \u00c4riseadustik ning sellele kohaldatakse lisaks t\u00e4is\u00fchingu kohta k\u00e4ivaid n\u00f5udeid.<\/p>\n\n\n\n Vara <\/strong>on raamatupidamiskohustuslase valitseva m\u00f5ju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikus\u00fcndmuste tagaj\u00e4rjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu.<\/p>\n\n\n\n