{"id":384,"date":"2024-04-24T20:38:29","date_gmt":"2024-04-24T17:38:29","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/?page_id=384"},"modified":"2026-02-03T10:35:35","modified_gmt":"2026-02-03T08:35:35","slug":"10-3-hinnakujundus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/10-eelarve-ja-eelarvestamine-kulud-tulud-hinnakujundus\/10-3-hinnakujundus\/","title":{"rendered":"Hinnakujundus"},"content":{"rendered":"

Hinnakujundus on keeruline v\u00e4ljakutse, kuna liiga madala hinnaga j\u00e4\u00e4b ettev\u00f5te kahjumisse, liialt k\u00f5rge hinnaga ei osta klient tooteid v\u00f5i ei tarbi teenuseid, tuues taas kaasa kahjumi. Oma tootele v\u00f5i teenusele tuleb leida optimaalne hind, mis v\u00f5tab arvesse nii konkurentsihindu, ostjate v\u00f5imalikku reaktsiooni hindadele kui ka hinnamuutuse m\u00f5ju ettev\u00f5ttele.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Joonis 15.<\/strong> Hinnaootuse m\u00f5jurid<\/p>\n\n\n\n

Hinnakujundust m\u00f5jutavad mitmed ettev\u00f5ttesisesed tegurid nagu ettev\u00f5tte enda strateegia ja eesm\u00e4rgid, tootmiskulud, kasumiootus, laoseis ja turupositsioon. Lisaks ettev\u00f5ttesisestele teguritele m\u00f5jutavad hinnakujundust ka ettev\u00f5ttev\u00e4lised tegurid nagu n\u00f5udlus ja selle m\u00f5jutatud hooajalisusest v\u00f5i hinnaelastsusest, kliendid ja nende v\u00e4\u00e4rtustaju, konkurents, turunduskanalid v\u00f5i \u00f5iguslikud regulatsioonid. Hinnakujundust m\u00f5jutavatest teguritest on k\u00f5ige olulisem v\u00e4line tegur n\u00f5udlus. M\u00fc\u00fcdav kogus s\u00f5ltub n\u00f5udlusest ja n\u00f5udluse \u00fcks m\u00f5jutajatest on hind.<\/p>\n\n\n\n

Sarnaselt ettev\u00f5tlusele saab hinnakujundust n\u00e4ha protsessina. Siinkohal saab aluseks v\u00f5tta Lewisoni (1996) mudeli, mis jagab hinnakujunduse neljaks etapiks:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. hinnakujundust m\u00f5jutavate tegurite anal\u00fc\u00fcs ehk hinda m\u00f5jutava sise- ja v\u00e4liskeskkonna anal\u00fc\u00fcs;<\/li>\n\n\n\n
  2. hinnaeesm\u00e4rkide m\u00e4\u00e4ramine;<\/li>\n\n\n\n
  3. hinnakujundusmeetodite valik;<\/li>\n\n\n\n
  4. hinnapoliitika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Hinnakujunduse jaoks tuleb seega esmalt teha kindlaks hinda m\u00f5jutava sise- ja v\u00e4liskeskkonna anal\u00fc\u00fcs, m\u00e4\u00e4rata kindlaks hinnaeesm\u00e4rgid ning valida v\u00e4lja hinnakujundusmeetodid. J\u00e4rgnevalt on toodud v\u00e4lja kolm levinumat meetodit: kulukeskset, n\u00f5udluskeskset ja konkurentsikeskset.<\/p>\n\n\n\n

    Kulukeskne hinnakujundus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Kulukeskse hinnakujunduse puhul l\u00e4htutakse toote omahinnast ehk m\u00fc\u00fcgihinna kujundamiseks arvutatakse v\u00e4lja toote omahind.<\/p>\n\n\n\n

    \"\"<\/figure>\n\n\n\n

    Joonis 16. <\/strong>Kulukeskne hinnakujundus<\/p>\n\n\n\n

    Kulup\u00f5hise hinnakujunduse puhul arvutatakse hind kas alushinnameetodil, juurdehindlusmeetodil v\u00f5i kasumil\u00e4ve meetodil.<\/p>\n\n\n\n

    Alushinnameetodil arvutatakse minimaalne hind, et saada minimaalne kasumiprotsent v\u00f5i tagasi teenida investeeringutele tehtud kulutused.<\/p>\n\n\n\n

    Alushinna arvutamise valem on j\u00e4rgmine:<\/p>\n\n\n\n

    HIND = (KOGUS x \u00dcHIKUKULU + P\u00dcSIKULU)\/ (KOGUS x (1 \u2013 KASUMIPROTSENT))<\/p>\n\n\n\n

    \u00dchikukulu on siinkohal \u00fche kuluobjektiga (toote v\u00f5i teenusega) seotud v\u00f5i kuluobjektile arvestatud kulud. Kasumiprotsent on eelduslik kasum, mida arvestatakse protsendina (nt 5% kasumi puhul arvestatakse 0,05).<\/p>\n\n\n\n

    Juurdehindlusmeetodil lisatakse omahinnale kindel juurdehindlusprotsent v\u00f5i summa, mis arvutatakse juurde omahinnale. Toote v\u00f5i teenuse omahind on toote tootmise v\u00f5i teenuse osutamise kulu, mis leitakse tootmiskulu jagamisel toodete arvuga. Toote omahind arvutatakse valemiga:<\/p>\n\n\n\n

    TOOTE OMAHIND = (MUUTUVAD TOOTMISKULUD + P\u00dcSIVAD TOOTMISKULUD) \/TOODETUD TOODETE ARV<\/p>\n\n\n\n

    Juurdehindlusmeetodil arvutatud omahind kujuneb j\u00e4rgnevalt:<\/p>\n\n\n\n

    HIND = OMAHIND x (1 + JUURDEHINDLUSPROTSENT)<\/p>\n\n\n\n

    HIND = OMAHIND + JUURDEHINDLUSSUMMA<\/p>\n\n\n\n

    Kulukeskse hinnakujunduse puuduseks on turun\u00f5udluse ja konkurentsi arvesse v\u00f5tmata j\u00e4tmine. N\u00e4iteks on kulukeskne hinnakujundusmeetod on sobilik toiduainet\u00f6\u00f6stuses, v\u00e4iksemates pagari\u00e4rides ja kohvikutes jm.<\/p>\n\n\n\n

    N\u00f5udluskeskne hinnakujundus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    N\u00f5udlusele orienteeritud hinnakujundust iseloomustab reageerimine muutustele sihtturul ja kohanemist turu muutustega.<\/p>\n\n\n\n

    N\u00f5udlusel p\u00f5hineva hinnakujunduse reeglid:<\/p>\n\n\n\n

    \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 hinda v\u00f5ib t\u00f5sta, kui sellest tulenev m\u00fc\u00fcgikoguste v\u00e4henemine on suhteliselt v\u00e4iksem kui k\u00e4ibe juurdekasv<\/p>\n\n\n\n

    (k\u00f5rgem hind \u2013 suurem kasum);<\/p>\n\n\n\n

    \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 hinda v\u00f5ib langetada, kui sellest tulenev m\u00fc\u00fcgikoguste suurenemine kompenseerib kasumi v\u00e4henemise toote\u00fchikult<\/p>\n\n\n\n

    (madalam hind \u2013 suurem kasum).<\/p>\n\n\n\n

    N\u00f5udluskeskse hinnakujunduse puhul l\u00e4htutakse emotsionaalsest v\u00e4\u00e4rtusest, mille tarbija tootele v\u00f5i teenusele omistab (nt meelelahutus\u00fcrituste piletid, hotellipaketid jne).<\/p>\n\n\n\n

    Konkurentsikeskne hinnakujundus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Konkurentsile orienteeritud hinnakujundusel l\u00e4htutakse konkurentide samalaadsete toodete\u00a0 v\u00f5i teenuste hindadest. See t\u00e4hendab lihtsustatult seda, et ettev\u00f5te m\u00e4\u00e4rab oma hinna vastavalt oma otseste konkurentide hinnatasemele. Samas on tootel turuhind, mis m\u00e4\u00e4rab hinna lae. Siinkohal tuleb silmas pidada reeglip\u00e4ra, et mida k\u00f5rgem konkurents, seda olulisem on kujunenud turuhind.<\/p>\n\n\n\n

    Kasutusel on kaks peamist hinnakujundusmeetodit.<\/p>\n\n\n\n

      \n
    1. Turuhinnameetod, mille puhul m\u00e4\u00e4ratakse hind kas konkurentide hinnast k\u00f5rgem (juhul kui toote v\u00e4\u00e4rtuspakkumises on ainulaadsust), konkurentide hinnast madalam (juhul kui toote kvaliteet on madalam) v\u00f5i konkurentide omaga samal tasemel (standardse toote puhul).<\/li>\n\n\n\n
    2. Pakkumishinnameetodit kasutatakse hinnapakkumiste ja hangete v\u00f5itmiseks.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

      Konkurentsikeskse hinnakujunduse korral tuleb teha anal\u00fc\u00fcs, pidades silmas:<\/p>\n\n\n\n

      \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 toote osat\u00e4htsust m\u00fc\u00fcgikoguses<\/p>\n\n\n\n

      \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 konkurentide prognoositavaid kavatsusi ja v\u00f5imalusi<\/p>\n\n\n\n

      \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 hinnamuutuste kestvust<\/p>\n\n\n\n

      \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 tarbijate eeldatavaid arvamusi<\/p>\n\n\n\n

      Konkurentsip\u00f5hist hinnakujundust kasutavad n\u00e4iteks toidupoed, mobiilsideteenuse pakkujad, k\u00fctusehinnad tanklates, kinod jne.<\/p>\n\n\n\n

      Hinnameetodi valik<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Hinnakujunduse peamised osad on tootmiskulud, konkurentide hinnad ja tarbijate v\u00e4\u00e4rtustaju.<\/p>\n\n\n\n

      Hinna alampiiri moodustavad tootmiskulu, kuna see peab katma k\u00e4ik kulud ja andma ettev\u00f5ttele planeeritud tulu.<\/p>\n\n\n\n

      Hinna \u00fclempiiri m\u00e4\u00e4rab tarbijate v\u00e4\u00e4rtustaju. Kui hind on liiga k\u00f5rge, siis n\u00f5udlus on v\u00e4ga v\u00e4ike v\u00f5i puudub. Liiga madala hinna korral puudub ettev\u00f5tjal kasum. Seega tulebki leida hind, mida ostja on n\u00f5us maksma ja mis v\u00f5imaldab ettev\u00f5ttele piisava tulu ja kasumlikkuse.<\/p>\n\n\n\n

      Praktilises t\u00f6\u00f6s saab aga teataval m\u00e4\u00e4ral erinevaid hinnakujundusmeetodeid kombineerida. N\u00e4iteks saab n\u00e4ites toodud Nutikas N\u00f5el O\u00dc oma hinnakujunduses v\u00f5tta aluseks kulukeskse hinnakujunduse, lisada siia juurde n\u00f5udlusest tuleneva v\u00e4\u00e4rtustaju ja sellest tulenevalt ootuse k\u00f5rgemale kasumimarginaalile. L\u00f5puks tuleb v\u00f5rrelda seda konkurentsikesksele hinnakujundusele omaselt konkurentide hindadega, veendumaks, et hind ei oleks liialt k\u00f5rge.<\/p>\n\n\n\n

      Toodetele m\u00e4\u00e4ratud m\u00fc\u00fcgihind s\u00f5ltub muutuv- ja p\u00fcsikuludest, investeeringute finantseerimiskuludest, amortisatsioonist, soovitud kasumiosast ja k\u00e4ibemaksust. Seega peavad k\u00f5ik ettev\u00f5tluse k\u00e4igus tekkivad kulud ja soovitud kasumiosa olema kajastatud toote v\u00f5i teenuse m\u00fc\u00fcgihinnas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Hinnakujundus on keeruline v\u00e4ljakutse, kuna liiga madala hinnaga j\u00e4\u00e4b ettev\u00f5te kahjumisse, liialt k\u00f5rge hinnaga ei osta klient tooteid v\u00f5i ei tarbi teenuseid, tuues taas kaasa kahjumi. Oma tootele v\u00f5i teenusele tuleb leida optimaalne hind, mis v\u00f5tab arvesse nii konkurentsihindu, ostjate …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":377,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-384","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/384","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=384"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/384\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1200,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/384\/revisions\/1200"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/377"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=384"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}