{"id":382,"date":"2024-04-24T20:38:13","date_gmt":"2024-04-24T17:38:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/?page_id=382"},"modified":"2026-02-03T10:34:45","modified_gmt":"2026-02-03T08:34:45","slug":"10-2-kulud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/10-eelarve-ja-eelarvestamine-kulud-tulud-hinnakujundus\/10-2-kulud\/","title":{"rendered":"Kulud"},"content":{"rendered":"<p>\u00c4riidee elluviimine toob kaasa erinevaid kulusid. Varasemalt on k\u00e4sitletud k\u00e4ivituskulude teket. Raamatupidamise seaduses (RPS) ja Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendis (RTJ) on kulu defineeritud kui majandusliku kasu v\u00e4henemine aruandeperioodil vara v\u00e4henemise, ammendumise v\u00f5i amortisatsioonina v\u00f5i kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital v\u00e4heneb, v.a omakapitali arvel omanikele tehtud v\u00e4ljamaksed (RTJ 1). Ettev\u00f5tlusega kaasnevate kulude struktuuri k\u00e4sitleb joonis 19.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-red-color has-text-color has-link-color wp-elements-8faca9be1499491423ca09aa4171cd9f\"><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"546\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/703\/15-1024x546.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1174\" style=\"width:595px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/703\/15-1024x546.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/703\/15-300x160.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/703\/15-768x409.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/703\/15.jpg 1077w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Joonis 14<\/strong>. Ettev\u00f5tluskulude struktuur<\/p>\n\n\n\n<p>Tegevuskulud on kulud, mis on seotud otseselt \u00e4ritegevusega nagu n\u00e4iteks tootmishooned, masinad, seadmed, t\u00f6\u00f6riistad, materjal, kommunaalkulud, ruumi rent, telefon, internet, kontoritarbed, t\u00f6\u00f6tajate palgad, maksukulu.<\/p>\n\n\n\n<p>Tegevuskulud jagunevad:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>muutuvkulud ja<\/li>\n\n\n\n<li>p\u00fcsikulud<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Muutuvkulu on ettev\u00f5tte kulu, mis s\u00f5ltub otseselt toodangu mahust.<\/p>\n\n\n\n<p>Tootmisettev\u00f5ttes on muutuvkulu n\u00e4iteks:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>ajutiste t\u00f6\u00f6liste palgakulu ja t\u00fckit\u00f6\u00f6tasu<\/li>\n\n\n\n<li>p\u00f5himaterjalid<\/li>\n\n\n\n<li>turustuskulu<\/li>\n\n\n\n<li>tehnoloogiline k\u00fctus, energia ja gaas<\/li>\n\n\n\n<li>transpordikulu kauba transportimiseks<\/li>\n\n\n\n<li>pakendamiskulud<\/li>\n\n\n\n<li>vahendustasu<\/li>\n\n\n\n<li>litsentsitasu, frantsiis<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid \u00fchiku kohta arvutatuna j\u00e4\u00e4vad nad konstantseks (Alver ja Reinberg, 2002; Karu 2008).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>P\u00fcsikulud<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>P\u00fcsikulu suurus ei s\u00f5ltu toodetud ja m\u00fc\u00fcdud toodangu kogusest. Neid on vaja teataval hulgal, olenemata sellest, kas ettev\u00f5te \u00fcldse midagi toodab v\u00f5i mitte.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00fcsikuludeks on:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>kindlustusmaksed<\/li>\n\n\n\n<li>regulaarsed reklaamikulud<\/li>\n\n\n\n<li>omandimaksud<\/li>\n\n\n\n<li>rendikulud<\/li>\n\n\n\n<li>investeeringud \u2013 hooned, masinad ja sisseseade, patendid ja teised \u00f5igused, ettev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtus ja selle v\u00e4\u00e4rtuse v\u00e4henemine (amortisatsioon)<\/li>\n\n\n\n<li>personalikulud \u2013 palgad (sh. tippjuhtide palk), v\u00e4lja\u00f5ppe- ja koolituskulud<\/li>\n\n\n\n<li>tootmine ja haldamine \u2013 \u00fc\u00fcr ja rent, ruumide remont, liising, v\u00e4ikevahendid, lisamaterjalid, kontoritarbed, seadmete remont, raamatupidamine, kommunikatsioonid, liikmemaksud, ettev\u00f5tte auto kulud<\/li>\n\n\n\n<li>laenuintressid<\/li>\n\n\n\n<li>pankade teeninduskulud\/teenustasud<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>P\u00fcsikulud on konstantsed ainult kogusummas, st tegevusmahu suurenemisel p\u00fcsikulu \u00fchiku kohta v\u00e4heneb ja vastupidi, tegevusmahu v\u00e4henemisel p\u00fcsikulu \u00fchiku kohta suureneb (Alver ja Reinberg, 2002).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Palk<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>T\u00f6\u00f6j\u00f5ukulu olulisema osa moodustab palgakulu. T\u00f6\u00f6andja kehtestab T\u00f6\u00f6lepingu seadusest (<a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/102052024028?leiaKehtiv\">https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/102052024028?leiaKehtiv<\/a>) tulenevalt:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>palga koosnemise p\u00f5hipalgast, lisatasudest, preemiatest ja juuremaksetest<\/li>\n\n\n\n<li>palga kujunemise vastavalt kindlaks m\u00e4\u00e4ratud tunni-, p\u00e4eva-, n\u00e4dala- v\u00f5i kuupalgam\u00e4\u00e4ra alusel arvutatud palgale<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Palk<\/strong> on tasu, mida t\u00f6\u00f6andja maksab t\u00f6\u00f6tajale t\u00f6\u00f6 eest vastavalt t\u00f6\u00f6lepingule v\u00f5i \u00f5igusaktile, samuti muudel \u00f5igusakti, kollektiiv- v\u00f5i t\u00f6\u00f6lepinguga etten\u00e4htud juhtudel.<\/p>\n\n\n\n<p>Palga arvutamisel on l\u00e4htutakse seadusest tulenevatest maksudest ja maksetest. J\u00e4rgnevalt on toodud n\u00e4ide palga arvutamise kohta seisuga 01.01.2026:<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00f6\u00f6tajaga s\u00f5lmitavasse t\u00f6\u00f6lepingusse lisatakse summa 1000 eurot kuus brutopalgana, mis t\u00e4hendab, et ettev\u00f5tjal tuleb juurde maksta:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>sotsiaalmaksu <strong>(33%)<\/strong>, antud juhul <strong>330,00 eurot<\/strong> ja<\/li>\n\n\n\n<li>t\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse <strong>(0,8%)<\/strong> ehk <strong>8,00 eurot<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Brutosummalt (1000 eurolt) tuleb kinni pidada:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>pensionikindlustusmakse <strong>2%<\/strong> brutosummalt ehk antud juhul <strong>20<\/strong> eurot<\/li>\n\n\n\n<li>t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse <strong>1,6%<\/strong> brutosummalt, antud juhul <strong>16 eurot<\/strong><\/li>\n\n\n\n<li>tulumaks <strong>22%<\/strong> peale lubatud mahaarvamisi<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>VALEM: (brutosumma \u2013 pensionikindlustusmakse \u2013 t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse \u2013 tulumaksuvaba miinimum) *22%<\/p>\n\n\n\n<p>Tulumaksuvaba miinimum on kuni 8400 eurot aastas ehk kuni 700 eurot kuus.<\/p>\n\n\n\n<p>Seega, v\u00f5ttes arvesse eelnevalt v\u00e4lja toodud arvestust on t\u00f6\u00f6taja netotasuks:<\/p>\n\n\n\n<p>1000,00 \u2013 20,00 (pensionikindlustusmakse) \u2013 16,00 (t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse) \u2013 58,08 (tulumaks) = <strong>905,92 \u00a0<\/strong>eurot.<\/p>\n\n\n\n<p>Ettev\u00f5te peab riigile tasuma 10. kuup\u00e4evaks:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>sotsiaalmaksu (33% ehk 330,00 eurot)<\/li>\n\n\n\n<li>t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse (0,8% +1,6 % ehk 24 eurot)<\/li>\n\n\n\n<li>pensionikindlustusmakse (2 % ehk 20 eurot)<\/li>\n\n\n\n<li>tulumaksu (22 % ehk 58,08 eurot)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kokku tuleb maksta EMTA-le: <strong>432,08<\/strong> eurot.<\/p>\n\n\n\n<p>Kulu t\u00f6\u00f6andjale on 1000 euro suuruse brutopalga juures:<\/p>\n\n\n\n<p><strong>905,92 \u00a0(netopalk) + 432,08 \u00a0(maksud) = 1338,00 eurot<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p>Alates jaanuarist 2021 j\u00f5ustus Eestis pensionireform, mis muutis pensionikindlustusmakse tegemise korda. Enne palgaarvestust tuleb sellega arvestada! T\u00e4psem informatsioon: <a href=\"https:\/\/www.pensionikeskus.ee\/pensionireform-2021\/\">https:\/\/www.pensionikeskus.ee\/pensionireform-2021\/<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p>Ettev\u00f5tte eelarvesse lisatakse t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud t\u00f6\u00f6andja kuluna, olgugi, et t\u00f6\u00f6lepingus fikseeritakse palk brutotasuna.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Amortisatsioon<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Amortisatsioon ehk amortiseerimine on p\u00f5hivahendite (tootmishooned, seadmed ja masinad) v\u00e4\u00e4rtuse j\u00e4rkj\u00e4rguline kandmine nende abil valmistatud toodangu v\u00e4\u00e4rtusse.<\/p>\n\n\n\n<p>Amortiseerumine on rajatiste, tehniliste seadmete ja muude t\u00f6\u00f6vahendite kulumine, mist\u00f5ttu nende v\u00e4\u00e4rtus aja jooksul langeb. Amortisatsiooni tuleb arvestada nagu k\u00f5iki kulusid ettev\u00f5tluses, hoolimata sellest, et rahalisi tehinguid ei toimu.<\/p>\n\n\n\n<p>Iga raamatupidamiskohustuslasest ettev\u00f5te s\u00e4testab oma sise-eeskirjas amortisatsiooniarvestuse meetodid ja amortisatsioonim\u00e4\u00e4rade vahemikud (Karu, 2008).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>K\u00e4ibemaks<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>K\u00e4ibemaks on riiklikult kehtestatud maks, mida tasuvad isikud, kes on registreerinud ennast k\u00e4ibemaksukohustuslasena k\u00e4ibemaksukohustuse tekkimisel v\u00f5i vabatahtlikult. K\u00e4ibemaksu tasumise kohustus tekib ka isikutel, kes on ekslikult lisanud oma arvetele k\u00e4ibemaksu. K\u00e4ibemaksuga maksustatakse ettev\u00f5tluse k\u00e4igus m\u00fc\u00fcdavaid tooteid ja teenuseid, kauba importi riikidest v\u00e4ljaspool Euroopa Liitu ja toodete soetamist Euroopa Liidu riikidest ning teenuste saamist v\u00e4lisriigi ettev\u00f5tjatelt. K\u00e4ibemaks on lisandunud v\u00e4\u00e4rtuse maks ja selle tasub l\u00f5pptarbija (K\u00e4ibemaksuseadus, \u00a71, e-MTA, 2024).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>K\u00e4ibemaksukohustuslaseks registreerimine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kui ettev\u00f5tte maksustatav aastak\u00e4ive kalendriaasta algusest arvates \u00fcletab 40 000 eurot aastas, tuleb ettev\u00f5te registreerida maksu- ja tolliametis k\u00e4ibemaksukohustuslasena. Kui k\u00e4ive on v\u00e4iksem, pole registreerimine kohustuslik.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>K\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4rad <\/strong>(seisuga 01.01.2026)<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>0% kehtib mitmetele toodetele ja teenustele, sh eksporditavale kaubale, teise ELi liikmesriigi maksukohustuslasele osutatavale konsultatsiooniteenusele, rahvusvahelises liikluses kasutatavatele vee- ja \u00f5hus\u00f5idukitele.<\/li>\n\n\n\n<li>9% m\u00e4\u00e4raga maksustatakse f\u00fc\u00fcsilisel kandjal kui elektroonilised ajakirjandusv\u00e4ljaanded, tr\u00fckitud raamatud ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6ks kasutatavad t\u00f6\u00f6vihikud ja sotsiaalministeeriumi poolt m\u00e4\u00e4ratud ravimid, sanitaar- ja h\u00fcgieenitooted ning puudega isikutele isiklikuks tarbeks m\u00f5eldud meditsiiniseadmed.<\/li>\n\n\n\n<li>13% maksustatud majutus v\u00f5i majutus koos hommikus\u00f6\u00f6giga, v\u00e4lja arvatud selle teenusega kaasnev kaup v\u00f5i teenus (alates 01.01.2025).<\/li>\n\n\n\n<li>24% on k\u00e4ibemaksu \u00fcldine m\u00e4\u00e4r kauba v\u00f5i teenuse maksustatavast v\u00e4\u00e4rtusest (alates 01.07.2025).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Eestis reguleerib k\u00e4ibemaksu K\u00e4ibemaksuseadus.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Investeeringud<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Investeering<\/strong>\u00a0on kasu saamise eesm\u00e4rgil tehtud (eelk\u00f5ige) pikaajaline kapitalimahutus varadesse v\u00f5i \u00f5igustesse. Majanduslikus m\u00f5ttes v\u00f5ib investeeringut k\u00e4sitada selliste toodete v\u00f5i \u00f5iguste ostmisena, mida ei tarbita \u00e4ra, vaid mida kasutatakse tulevikus rikkuse kasvatamiseks (vt lisaks <a href=\"https:\/\/www.rahandus.ee\/et\/investeerimine\">https:\/\/www.rahandus.ee\/et\/investeerimine<\/a>). Lihtsustatult on investeerimine rahaliste vahendite paigaldamine eesm\u00e4rgiga teenida tulu investeeringu v\u00e4\u00e4rtuse kasvust v\u00f5i regulaarsetest v\u00e4ljamaksetest.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Otsesed ehk reaalinvesteeringud<\/strong> on investeeringud on rahapaigutused reaalsesse varasse nt. kinnisvara, tootmisseadmed jm. Sellisteks investeeringuteks on n\u00e4iteks kinnisvara, tootmisseadmete v\u00f5i teenuse osutamiseks vajalike litsentside ostmine, keskkonnas\u00f5bralikesse lahendustesse investeerimine jne.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kaudsed ehk finantsinvesteeringud<\/strong> on rahapaigutused finantsvaradesse nagu n\u00e4iteks aktsiate emiteerimine, investeerimisfondide (EFT-de) tehingud, v\u00f5lakirjad v\u00f5i t\u00e4htajalised hoiused.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00c4riidee elluviimine toob kaasa erinevaid kulusid. Varasemalt on k\u00e4sitletud k\u00e4ivituskulude teket. Raamatupidamise seaduses (RPS) ja Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendis (RTJ) on kulu defineeritud kui majandusliku kasu v\u00e4henemine aruandeperioodil vara v\u00e4henemise, ammendumise v\u00f5i amortisatsioonina v\u00f5i kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":377,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-382","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/382","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=382"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/382\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1198,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/382\/revisions\/1198"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/377"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=382"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}