<\/p>\n\n\n\n
Turg <\/strong>on f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5i virtuaalne koht, kus m\u00fc\u00fcakse kaupu ja teenuseid kokku lepitud hindadega ning kus kohtuvad m\u00fc\u00fcjad ja ostjad. Turg on seotud \u00fchelt poolt ostjate kogumiga, kes moodustavad n\u00f5udluse kauba v\u00f5i teenuse j\u00e4rele ja teiselt poolt on turg seotud m\u00fc\u00fcjate kogumiga, kes moodustavad teatud turu pakkumise. Hinnad s\u00f5ltuvad pakkumise ja n\u00f5udluse suhtest.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Turu iseloomustamiseks kasutatakse j\u00e4rgnevaid tunnuseid: maht, asukoht, osalejad ja konkurentsivormid. Nii n\u00e4iteks eristatakse maailmaturgu ning kontinentide, riikide v\u00f5i riigir\u00fchmade tuge, nt Euroopa turg, Skandinaavia maade turg, Eesti turg. Samas v\u00f5ib turg olla ka teatud toodetega ostu-m\u00fc\u00fcgitehinguid tegevate ostjate ja m\u00fc\u00fcjate kooslus, nt r\u00f5ivaturg, k\u00e4sit\u00f6\u00f6toodete turg, elektriturg. Turgu v\u00f5ib jaotada ka m\u00fc\u00fcja v\u00f5i ostja rollist l\u00e4htuvalt: m\u00fc\u00fcja kaupleb toodete v\u00f5i ressurssidega, ostjateks v\u00f5ivad olla eraisikud, kes ostavad tooteid v\u00f5i ressursse isiklikuks tarbimiseks v\u00f5i organisatsioonid, kes ostavad tooteid edasiseks t\u00f6\u00f6tlemiseks, kasutamiseks v\u00f5i edasim\u00fc\u00fcmiseks. Turul m\u00fc\u00fcjana osalemiseks on vaja teada, kes on v\u00f5imalikud ostjad, millised on nende vajadused ning kas neil on piisavalt raha toodete ostmiseks.<\/p>\n\n\n\n Turuosa<\/strong> on toote osat\u00e4htsus vastava turu \u00fcldises l\u00e4bim\u00fc\u00fcgis, mille arvutamiseks jagatakse ettev\u00f5tte k\u00e4ive mingil konkreetsel turul selle turu mahuga (v\u00e4ljendatakse protsentides). Sihtr\u00fchm on sarnaste vajadustega ostjate kogum, kellele tooteid pakutakse ning neid v\u00f5ib olla \u00fcks v\u00f5i mitu. Sihtr\u00fchma kirjeldamine on turundustegevuste kavandamisel v\u00e4ga oluline, et s\u00f5num j\u00f5uaks \u00f5ige sihtr\u00fchmani.<\/p>\n\n\n\n Turu anal\u00fc\u00fcsimist tuleks alustada turgude kirjeldamisest. Turukeskkonna kirjeldamise eesm\u00e4rk on anda v\u00f5imalikult t\u00e4pne \u00fclevaade turgudest, kus kliendid asuvad. Arusaam turu olemusest ja seal valitsevatest trendidest aitab v\u00e4lja valida kliendir\u00fchmad, m\u00e4rgata v\u00f5imalusi ja ohtusid ning turundada ja m\u00fc\u00fca efektiivsemalt. Turgude kirjeldamise ja anal\u00fc\u00fcsi juures tuleb faktide ja kogemuste esitamisega veenda lugejat, et ettev\u00f5te on olemasolevatel ja v\u00f5imalikel uutel turgudel valitsevaid tegureid v\u00f5imeline enda huvides \u00e4ra kasutama ja edu saavutama. Kasutada tuleb nii \u00fcldisi sotsiaalseid, majanduslikke, demograafilisi jm turu n\u00e4itajaid kui ka konkreetselt ettev\u00f5tte seisukohast olulisi edutegureid.<\/p>\n\n\n\n Turuanal\u00fc\u00fcs<\/strong> on \u00fclevaade turust. Selleks on vajalik koguda ja anal\u00fc\u00fcsida infot potentsiaalsete ostjate, konkurentide ja turu p\u00f5hiomaduste kohta: kas majandus on t\u00f5usmas v\u00f5i langemas ja milline on tulevikuprognoos, kuidas need teie tegevusala m\u00f5jutavad, milline on tarbijate ostuj\u00f5ud jne.<\/p>\n\n\n\n Turuanal\u00fc\u00fcs on vajalik strateegiliste otsuste tegemiseks turu ja selle v\u00f5imalike arengute kohta. Enne ettev\u00f5tlusega alustamist on otstarbekas k\u00f5igepealt oma sihtturgu tundma \u00f5ppida. Turuanal\u00fc\u00fcs on \u00fcks v\u00f5imalus informatsiooni kogumiseks v\u00f5imalike klientide kohta ning n\u00f5udluse kohta teie poolt planeeritava toote v\u00f5i teenuse j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n Turgu anal\u00fc\u00fcsides tuleb k\u00f5igepealt hinnata sihtr\u00fchmaga seotud ohte ja v\u00f5imalusi, teha nende p\u00f5hjal j\u00e4reldusi ning anal\u00fc\u00fcsida, mida saab teha ohtude v\u00e4ltimiseks ja v\u00f5imaluste \u00e4rakasutamiseks.<\/p>\n\n\n\n Tabel<\/strong> 7.<\/strong> Turuanal\u00fc\u00fcsiks vajalik info (allikas Funding Broadline, 2005)<\/p>\n\n\n\n Turuosa m\u00e4\u00e4ratlemiseks on vaja:<\/p>\n\n\n\n \u00b7 \u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 m\u00e4\u00e4ratleda kogu tootegrupi turu suurus konkreetses piirkonnas (st kogu m\u00fc\u00fck rahaliselt m\u00f5\u00f5detuna);<\/p>\n\n\n\n \u00b7 \u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 m\u00e4\u00e4ratleda konkurentide turuosa suurus;<\/p>\n\n\n\n \u00b7 \u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 m\u00e4\u00e4ratleda tulevase turuosa suurus.<\/p>\n\n\n\n Infot turuosa m\u00e4\u00e4ratlemiseks saab koguda erinevatel viisidel, nt sihtr\u00fchma vaatlemine toote kasutamisel, testides sihtr\u00fchmal sama toote erinevaid versioone, intervjuude l\u00e4biviimine planeeritava toote kohta v\u00f5i turu-uuringu l\u00e4biviimist. Turu-uuring on turunduse otsuste tegemiseks vajaliku info kogumine, anal\u00fc\u00fcsimine ja t\u00f5lgendamine.<\/p>\n\n\n\n Turuanal\u00fc\u00fcs annab \u00fclevaate sihtturu e v\u00f5imalike ostjate kogumi olukorrast ja nende v\u00f5imalikust m\u00f5just sinu tootele v\u00f5i teenusele. K\u00f5igepealt pead l\u00e4bi m\u00f5tlema, millisel turul planeerid tegutsema hakata, kas kohalikul v\u00f5i globaalsel turul? Seej\u00e4rel on otstarbekas hinnata, kuidas antud turg toimib, mis seda iseloomustab, kes on peamised kliendid ja millised on nende vajadused ning millised on praegused turutrendid. Tegevuspiirkonna turumahtu saab hinnata ettev\u00f5tete arvu ja k\u00e4ibemahtude j\u00e4rgi. Turu n\u00f5udlust saab hinnata toote v\u00f5i teenuse koguse j\u00e4rgi, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta. N\u00f5udlust m\u00f5jutavad tarbijate maht, sissetulek, eelistused, aga ka tulevikuootused ning hinnad. Statistika, valdkonna ekspertide hinnangud ja artiklid aitavad hinnata turu n\u00f5udlust.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Turg on f\u00fc\u00fcsiline v\u00f5i virtuaalne koht, kus m\u00fc\u00fcakse kaupu ja teenuseid kokku lepitud hindadega ning kus kohtuvad m\u00fc\u00fcjad ja ostjad. Turg on seotud \u00fchelt poolt ostjate kogumiga, kes moodustavad n\u00f5udluse kauba v\u00f5i teenuse j\u00e4rele ja teiselt poolt on turg seotud …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":259,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-268","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/268","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=268"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/268\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1215,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/268\/revisions\/1215"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/259"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=268"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Tugevused ja n\u00f5rkused<\/strong><\/td> V\u00f5imalused ja ohud<\/strong><\/td><\/tr> M\u00fc\u00fck, turundus, jaotuskanalid, m\u00fc\u00fcgitoetus, tootearenduse tase ja tootearenduse toimimine, uued tooted<\/td> muutused tegevusharus, turul (muutused mahtudes, kliendir\u00fchmade tekkimine ja kadumine, kasvu mustrid ja turu k\u00fcpsus, suhted klientide ja partneritega ning v\u00f5rgustike roll, segmentide suhteline atraktiivsus)<\/td><\/tr> Juhtimine, juhtimisskeemid, oskusteave, ressursid, organisatsioonikultuur, struktuuri toimimine inimressursside tase, t\u00f6\u00f6j\u00f5u olemasolu<\/td> Sotsiaalsed ja majanduslikud muutused (klientide eelistuste muutumine, jaotuskanalid, majanduslikud ja sotsiaalsed\/demograafilised trendid, poliitilised ja keskkonnaga seotud trendid)<\/td><\/tr> Protsesside toimivus, t\u00f5husus ja teenindusv\u00f5imsus, ostuprotsessi toimimine ja tulemused<\/td> Konkurentsist tulenevad ohud ja v\u00f5imalused (konkurentide tulemused, turuosad, t\u00f5en\u00e4olised muutused konkurentsis \u2013 uued tulijad ja pankrotid, konkurentsi tugevus, v\u00f5istlejate tugevused ja n\u00f5rkused)<\/td><\/tr> Toodete omadused, nende kvaliteet, teenusepakkumise viis, hinnatasemed<\/td> Uued tehnoloogiad v\u00f5i tootearendustrendid, mis v\u00f5ivad muuta tooteid ja protsesside korraldust (nt asenduskaupade m\u00f5ju, IKT m\u00f5ju teenusepakkumisele, kulude kokkuhoid)<\/td><\/tr> Finantside juhtimine, finantsressursside olemasolu, tulemuslikkus\/tootlikkus, kulude tase<\/td> <\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n