<\/p>\n\n\n\n
Enne kui saame hakata konkreetsemalt k\u00e4sitlema ettev\u00f5tluskeskkonna, on vajalik aru saada laiemast ehk meid \u00fcmbritsevast elukeskkonnast. Elukeskkond koosneb f\u00fc\u00fcsilisest ehk loodus- ja tehiskeskkonnast (sh pinnas, \u00f5hk, vesi, hooned, rajatised, teed), sotsiaal-majanduslikust keskkonnast (sh t\u00f6\u00f6h\u00f5ive, haridus, kultuur, transport, elamumajandus, t\u00f6\u00f6stus, teenused, tervishoid, hoolekanne) ja ps\u00fchhosotsiaalsest keskkonnast (sh suhted kogukonnas, valitsemise tavad, poliitikakujundamise viisid) (Terviseinfo, 2016).<\/p>\n\n\n\n
Konkreetsemalt meid huvitava ettev\u00f5tluskeskkonna moodustavad k\u00f5ik elukeskkonna osad, mille arendamisel tehtavad otsused ja elluviidavad tegevused avaldavad kas iseseisvalt v\u00f5i koostoimes positiivset v\u00f5i negatiivset m\u00f5ju ettev\u00f5tluse edendamisele (Riigi teataja, 2020). Ettev\u00f5tte sisekeskkond on organisatsiooni sisemine t\u00f6\u00f6keskkond. Ettev\u00f5tte sisekeskkonna tegurid on n\u00e4iteks organisatsioonis toimuvad s\u00fcndmused, ressursid, juhtimine ja organisatsioonikultuur. Ettev\u00f5tte juhtidel on v\u00f5imalik m\u00f5jutada ettev\u00f5tte sisekeskkonna tegureid, kuid mitte v\u00e4liskeskkonna tegureid. (Kiili et al., 2012)<\/p>\n\n\n\n
Ettev\u00f5tjat \u00fcmbritsevat v\u00e4list keskkonda nimetatakse ettev\u00f5tluskeskkonnaks, v\u00e4lised tegurid m\u00f5jutavad ettev\u00f5tet v\u00e4ljastpoolt organisatsiooni. Ettev\u00f5tte v\u00e4liskeskkond jaguneb mikro- ja makrokeskkonnaks, mikrokeskkonna moodustavad kliendid, tarnijad, koost\u00f6\u00f6partnerid, konkurendid, kuid ka regulaatorid ja kreeditorid. (Kallam et al. 2003) Organisatsiooni makrokeskkonna moodustavad p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused ja v\u00e4listingimused (Rastogi & Trivedi, 2016).<\/p>\n\n\n\n
Turu- ja konkurentsisituatsiooni anal\u00fc\u00fcsimiseks on vaja m\u00f5ista \u00fcmbritsevat ettev\u00f5tluskeskkonda. Ettev\u00f5tluskeskkonna anal\u00fc\u00fcs aitab \u00fchelt poolt leida v\u00f5imalusi ettev\u00f5tluseks, aga teiselt poolt aitab m\u00e4rgata v\u00f5imalikke ohte, annab turule sisenemisel keskkonnast objektiivse \u00fclevaate ning aitab v\u00e4lja tuua ettev\u00f5tluskeskkonnas toimuvad muutused ja kavandada muutuste l\u00e4htuvalt ka ettev\u00f5tte tegevust.<\/p>\n\n\n\n
Turuanal\u00fc\u00fcsi abil on v\u00f5imalik saada \u00fclevaade turul valitsevast olukorrast, potentsiaalsete klientide vajadustest ja ootustest, tegevusharu atraktiivsusest ning sihtr\u00fchma sobivusest pakutavale tootele v\u00f5i teenusele (Barringer & Ireland, 2012).<\/p>\n\n\n\n
Konkurentsi anal\u00fc\u00fcsimisel v\u00f5etakse vaatluse alla konkurentide arv ja nende tugevused, otseste konkurentide arv turu ning nende poolt pakutavate toodete ja teenuste kvaliteedi v\u00f5rdlus ettev\u00f5tte poolt pakutavate toode ja teenustega (Porter, 2008).<\/p>\n\n\n\n
Organisatsiooni sise- ja v\u00e4liskeskkonna anal\u00fc\u00fcsi \u00fchildavaks meetodiks on SWOT-anal\u00fc\u00fcs, millega v\u00f5etakse vaatluse alla ettev\u00f5tte sisemised tugevused ja n\u00f5rkused ning v\u00e4liskeskkonna v\u00f5imalused ja ohud (Helms & Nixon, 2010).<\/p>\n\n\n\n
Ettev\u00f5tte makrokeskkonna anal\u00fc\u00fcsimiseks kasutatakse peamiselt PESTLE-anal\u00fc\u00fcsi, millega v\u00f5etakse vaatluse alla poliitilised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, tehnoloogilised, seadusandlikud ja \u00f6koloogilised tegurid (Rastogi & Trivedi, 2016).<\/p>\n\n\n\n
\u00c4rikeskkond on keskkond, milles ettev\u00f5tja tegutseb, mis m\u00f5jutab ettev\u00f5tet, kuid mida ettev\u00f5te ise otseselt m\u00f5jutada ei saa (v.a erandid). \u00c4rikeskkonna tundmine annab ettev\u00f5tjale konkurentsieeliseid:<\/p>\n\n\n\n
Samuti aitab \u00e4rikeskkonna tundmine ettev\u00f5tjal prognoosida muutusi ja trende ning neid oma ettev\u00f5tte arengu ja eesm\u00e4rkide saavutamise huvides \u00e4ra kasutada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Enne kui saame hakata konkreetsemalt k\u00e4sitlema ettev\u00f5tluskeskkonna, on vajalik aru saada laiemast ehk meid \u00fcmbritsevast elukeskkonnast. Elukeskkond koosneb f\u00fc\u00fcsilisest ehk loodus- ja tehiskeskkonnast (sh pinnas, \u00f5hk, vesi, hooned, rajatised, teed), sotsiaal-majanduslikust keskkonnast (sh t\u00f6\u00f6h\u00f5ive, haridus, kultuur, transport, elamumajandus, t\u00f6\u00f6stus, teenused, …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-259","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/259","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=259"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/259\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":950,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/259\/revisions\/950"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=259"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}