{"id":217,"date":"2024-04-24T20:03:39","date_gmt":"2024-04-24T17:03:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/?page_id=217"},"modified":"2026-02-04T11:05:32","modified_gmt":"2026-02-04T09:05:32","slug":"kliendianaluus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/kliendianaluus\/","title":{"rendered":"KLIENDIANAL\u00dc\u00dcS"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n\n\n\n

Kliendianal\u00fc\u00fcs on \u00fcks olulisemaid osasid \u00e4rimudeli ja hiljem \u00e4riplaani koostamisel. Kliendianal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rgiks on kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kasutades saada teada, kes on ettev\u00f5tte kliendid, mis on nende soovid, vajadused, probleem(id) (valu) ja eesm\u00e4rgid. Samal ajal aitab kliendianal\u00fc\u00fcs ettev\u00f5ttel m\u00f5ista inimeste ostuk\u00e4itumist ehk mis sunnib inimesi ostma, kuidas ja millal need ostud toimuvad, ostude sagedust ja muud kliendi ostuk\u00e4itumist kirjeldavat teavet.<\/p>\n\n\n\n

Kliendid on need, kes ostavad ettev\u00f5tte tooteid ja\/v\u00f5i teenuseid. Samas klient v\u00f5ib, kuid ei pruugi olla ka toote v\u00f5i teenuse tarbijaks. N\u00e4iteks ravimitootja v\u00f5i t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tte kliendiks on hulgim\u00fc\u00fcjad, apteegid ja\/v\u00f5i jaekaubandus, kuid toodangut tarbivad eraisikud.<\/p>\n\n\n\n

Ettev\u00f5tte edukus s\u00f5ltub suurel m\u00e4\u00e4ral sellest, kuiv\u00f5rd h\u00e4sti vastavad ettev\u00f5tte tooted v\u00f5i teenused kliendi vajadustele. Siinkohal tuleb aga silmas pidada seda, et klientidele ei tule meele j\u00e4rgi olla iga hinna eest \u2013 klient saab m\u00f5jutada toodet vaid sel m\u00e4\u00e4ral, et see ei muudaks v\u00e4\u00e4rtuspakkumist (rohkem infot v\u00e4\u00e4rtuspakkumise peat\u00fckis).<\/p>\n\n\n\n

Ettev\u00f5ttel v\u00f5ib sama toote v\u00f5i teenuse puhul olla mitu kliendir\u00fchma ehk segmenti. Klientide r\u00fchmitamiseks turul ehk segmenteerimiseks on mitmeid v\u00f5imalusi. Esimese sammuna tuleb v\u00e4lja valida need tunnused, mille alusel hakatakse segmente looma. Kliendi kirjeldamiseks kasutatakse tihti \u00fcldiseid tunnuseid nagu vanus, sugu, tegevusvaldkond. \u00c4riturgudel kasutakse segmenteerimiseks tihti kliendi suurust ja asukohta, toote\/teenuse kasutamist ja omadusi jne. (Kuusik et al. 2010). Tabelis 6. on toodud kliendituru segmenteerimise \u00fcldised alused.<\/p>\n\n\n\n

Tabel 6.<\/strong> Kliendituru segmenteerimisalused<\/p>\n\n\n\n

Kliendi omadused<\/mark><\/strong><\/td>Ostusituatsiooni tunnused<\/mark><\/strong><\/td><\/tr>
Geograafilised:
\u2013 regioon
\u2013 linna suurus
\u2013 turu tihedus<\/td>		Ostuk\u00e4itumine:
\u2013 ostu sagedus
\u2013 ostja staatus (p\u00fcsi- v\u00f5i juhuklient)
\u2013 ostu suurus<\/td><\/tr>
Demograafilised:
\u2013 vanus
\u2013 sugu
\u2013 perekonnaseis
\u2013 perekonna suurus
\u2013 religioon<\/td>		Oodatavad kasud:
\u2013 toote omadused
\u2013 vajadused<\/td><\/tr>
Sotsiaalmajanduslikud:
\u2013 haridus
\u2013 tegevusvaldkond
\u2013 sissetulek
\u2013 sotsiaalne klass<\/td>		Teadlikkus ja kavatsused:
\u2013 valmisolek ostuks
\u2013 br\u00e4ndi tundmine<\/td><\/tr>
Isiksuse ja hoiakute tunnused:
\u2013 iseloomuomadused
\u2013 motiivid
\u2013 elustiil<\/td>		Ostusituatsioon\/tingimused:
\u2013 ostu liik
\u2013 kaupluse liik<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Allikas: Dibb et al. 1997; BerkowitZ et al 1989, viidatud l\u00e4bi Kuusik, A. et al. (2010) Teadlik turundus (lk. 127)<\/p>\n\n\n\n

Kliendir\u00fchma ehk segmendi kohta info hankimiseks saab kasutada l\u00e4htuvalt vajadustest j\u00e4rgmisi allikaid:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Konkurentide ja nende kliendir\u00fchmade uurimine.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Alustada tuleb konkurentide kodulehek\u00fclgede ja turundusmaterjalidega tutvumisest ja nende p\u00f5hjal kliendir\u00fchmade kohta j\u00e4relduste tegemisest. Konkurendi poole v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda konkreetse kliendina, saates vastava p\u00e4ringu e-maili v\u00f5i juturoboti teel, minna esindusse kohale v\u00f5i paluda videokohtumist. Selle p\u00f5hjal tuleb anal\u00fc\u00fcsida, kuidas konkurent p\u00f6\u00f6rdub potentsiaalse kliendi poole, milliseid k\u00fcsimusi k\u00fcsitakse, mida pakkumine sisaldab ning panna t\u00e4hele, millest s\u00f5ltub hind. Lisaks v\u00f5ib suhelda ka konkurentide klientidega ja anal\u00fc\u00fcsida saadud tulemusi.<\/p>\n\n\n\n

    2. Andmebaaside jt allikate uurimine.<\/p>\n\n\n\n

    \u00a0Uurimist\u00f6\u00f6d tuleb alustada avalikest andmebaasidest, kus enamik informatsioonist on vabalt k\u00e4ttesaadav (nt \u00a0Ettev\u00f5tjaportaal, \u00c4riregister, EHIS, erialaliidud jm), strateegiatest ja anal\u00fc\u00fcsidest (nt loome, ehitus jm), trendidest majandusharus (nt turu kasvutempo, uute toodete ja tehnoloogiate juurutamine jm). Koduleht ja sotsiaalmeediakontod tasub \u00fchendada \u00e4rianal\u00fc\u00fctikaga, kogudes ja anal\u00fc\u00fcsides klientide ostuk\u00e4itumist. Lisaks eeltoodule on olemas erinevad internetiteenused, hindamaks:<\/p>\n\n\n\n

      \n
    • n\u00f5udlust (n\u00e4iteks Google AdWords, Bing Ads, Yahoo! Gemini, Amazon Market Service jt);<\/li>\n\n\n\n
    • trende, kas huvi toote\/teenuse vastu t\u00f5useb v\u00f5i langeb (n\u00e4iteks Google Trends, Glimpse, SimilarWeb, Yande Wordstat jt);<\/li>\n\n\n\n
    • ning teostamaks kliendianal\u00fc\u00fctikat (Segment, Tableau, Kissmetrics, Mixpanel jt).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

      Sihtr\u00fchma uurimiseks kasutage sarnase ettev\u00f5tte omanike v\u00f5i tegevjuhtide isiklikke kogemusi ja suhelge oma t\u00f6\u00f6tajatega \u2013 mida arvavad klienditeenindajad ja vahendajad klientidest.<\/p>\n\n\n\n

      3. Avalike allikate uurimine.<\/p>\n\n\n\n

      Turgude ja sihtr\u00fchmade turundusuuringuid postitatakse regulaarselt ja neile on tavaliselt tagatud avatud juurdep\u00e4\u00e4s. Statistilised andmed uuenevad pidevalt ja annavad \u00fclevaate tarbija eelistuste, elanikkonna v\u00f5i konkreetse piirkonna majandusolukorra kohta. Kliendi m\u00f5istmiseks on soovitav tutvuda valdkondlikes v\u00f5rgustikes, \u00e4riringkondades ja sotsiaalmeediav\u00f5rgustikes oleva teabega. Kliendianal\u00fc\u00fcsiks tasub vaadelda potentsiaalsete ja olemasolevate klientide k\u00e4itumist sotsiaalmeediav\u00f5rgustikes ja internetis tervikuna. Uurida, milliseid ajaveebe, blogijaid ja suunamudijaid potentsiaalsed kliendid j\u00e4lgivad, millised blogid, vlogid ja muud esitlused on potentsiaalse kliendi jaoks olulised. J\u00e4lgida anal\u00fc\u00fctilisi artikleid, temaatilisi foorumeid ja arvamusartikleid, et paremini m\u00f5ista kliendisegmenti.<\/p>\n\n\n\n

      4. Potentsiaalse kliendi intervjueerimine.<\/p>\n\n\n\n

      Vahetu tagasiside saamiseks on vaja k\u00fcsitleda potentsiaalset v\u00f5i tegelikku klienti, alustades 2\u20135 lihtsama k\u00fcsimuse esitamisest kuni s\u00fcva- ja fookusgrupiintervjuudeni v\u00e4lja. Klientide intervjueerimine annab vahetu vastuse ja olenevalt ettevalmistatud k\u00fcsimustikust ka soovitusi, kuidas toodet v\u00f5i teenust t\u00e4iendada. Intervjuu l\u00e4biviimiseks on mitmeid mooduseid: kohtumised kas f\u00fc\u00fcsilises ruumis v\u00f5i veebis, kliendi v\u00f5i kliendigruppide intervjueerimine, k\u00fcsimustike jagamine nii paberil kui ka veebi teel, telefoni- ja veebiintervjuud, e-mailid jne.<\/p>\n\n\n\n

      Kombineerides erinevaid info kogumise viise ja vahendeid, on v\u00f5imalik saada ettekujutus oma potentsiaalsest kliendist ja tema vajadustest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Kliendianal\u00fc\u00fcs on \u00fcks olulisemaid osasid \u00e4rimudeli ja hiljem \u00e4riplaani koostamisel. Kliendianal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rgiks on kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kasutades saada teada, kes on ettev\u00f5tte kliendid, mis on nende soovid, vajadused, probleem(id) (valu) ja eesm\u00e4rgid. Samal ajal aitab kliendianal\u00fc\u00fcs ettev\u00f5ttel m\u00f5ista inimeste …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-217","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/217","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=217"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/217\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1209,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/217\/revisions\/1209"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ettevotlusopik\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=217"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}